← Eesti

2-05-17529/64

2-05-17529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed, Ülle Jänes ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2008, Tallinn Tsiv

§ 60lg-le 1 tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista kohtukulud ulatuses, millises osas jäi hagi rahuldamata. 10

(13)Vastus apellatsioonkaebusele Oleg Gogin ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Maakohus jättis rahuldamata nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise väljamõistmiseks ja tuvastas, et hagis toodud väärtushinnangud ei ole õigusvastased. Apellatsioonimenetluses seda vaidlustatud ei ole. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, mille kohaselt oli venekeelses artiklis kirjutatu: „…O. Gogin lollitab inimesi, levitades valeinformatsiooni, mis on vastupidine linnakogu istungite protokollis fikseerituga…“ autorite väärtushinnang ja kostjate poolt avaldatud faktiväite: „O. Gogin hääletas logopeedi lasteaias töötamise ja eesti keele tundide läbiviimise vastu, samuti õpetajate palgatõusu vastu“ ümberlükkamise nõue ei ole põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli. Kuna kolleegium ühineb vaidlustatud osas maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti lahendanud hagi kostjate poolt avaldatud tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks. Maakohus pidi TsMS § 436 lg-st 2 ja §-st 438 tulenevalt tuvastama, kas ja missuguses ulatuses sisaldasid kostjate poolt Loksa Linnavalitsuse ametlikus väljaandes „Loksa Elu“
  1. a
  2. numbris avaldatud nii eesti- kui venekeelne artikkel hageja au teotavaid väiteid ning kas oli tegemist faktiväidetega. Isiku au teotamine on võimalik VÕS § 1046 lg 1 järgi nii ebakohase väärtushinnanguga kui ka VÕS § 1047 lg 2 järgi tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. Au teotav faktiväide on õigusvastane siis, kui see ei vasta tõele ning avaldaja ei ole väite vastavust tegelikkusele piisava hoolikusega kontrollinud. VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi pidid kostjad tõendama, et nende poolt esitatud väited vastavad tõele. Kolleegium märgib, et menetluse praeguses staadiumis, kus menetlusse on jäänud ainult nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, on nõude rahuldamiseks VÕS § 1047 lg 4 alusel piisav, kui tuvastada, et avaldatud on ebaõigeid andmeid. Seega VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on otsuses ületanud hagi piire. Hageja esitas 28.05.
  3. a taotluse, mille sisust tulenevalt ei ole hageja muutnud hagi eset, vaid täpsustanud seda, määratledes, tähtaja, millal kostjad peavad ebaõiged andmed ümber lükkama ja millisel kujul peab olema teade selle kohta avaldatud. Hageja on määratlenud ka erineva teksti eesti- ja venekeelse väljaande jaoks. 07.09.
  4. a toimunud kohtuistungil on hageja kohtule selgitanud (II köide lk 183), et ta annab kohtule õiguse muuta avaldatava teate sõnastust, kuid see peab olema sõnastatud selgelt ja otsus peab olema täidetav. Ka ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta andis kohtule õiguse täpsustada valesid väiteid ümberlükkava teksti sõnastust ja sama tekst võib olla nii eesti kui ka vene keeles avaldatu jaoks, kuna ka mõlemas keeles avaldatud kostjate artiklid oli sarnased ja vahe oli ainult tõlke nüanssides. Apellatsioonkaebuse väide, et kostjad ei vastuta eestikeelses artiklis ilmunu eest, kuna neil puudub seos selle tõlkimisega ja nad ei ole eestikeelse artikli autoriteks, on esmakordselt esitatud asja 11
(13)menetlemisel ringkonnakohtus. TsMS § 652 lg 4 järgi peab uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Apellandid ei ole uue vastuväite esitamist kaebuses põhjendanud. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium apellantide väite tulenevalt TsMS § 652 lg 4
  1. lausest tähelepanuta. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Järgnevalt käsitleb kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid. esitatud faktiväidete tõelevastavust, arvestades kostjate Maakohus on õigesti tuvastanud, et eestikeelses artiklis avaldatud väide: „O. Gogin võttis võistlustele kaasa A. Leesmenti maleklubi õpilased, esitades neid enda õpilaste pähe ja nii läksid rahalised auhinnad tema klubile“ ja venekeelses artiklis avaldatud väide: „Vene kultuurikeskuse maletajate saavutused olid kirjutatud O. Gogini poolt klubi Olympic maletajate arvele“ on valed faktiväited. Maakohus on kontrollinud, et võistlustel esindasid klubi Olympic, mille tegevust juhib hageja, selle liikmed. Kostjad küll väitsid, et V.Solovjov ja I. Paholkov kuulusid A. Leesmenti maleringi nimekirja, kuid eeltoodu ei välista nende kuulumist ka maleklubi Olympic liikmete hulka. Apellantide väide, et eelmainitud maletajad on lahkunud klubi Olympic liikmete hulgast, on paljasõnaline ja tõendamata. Väidetele venekeelse ja eestikeelse artikli erinevuse kohta ja selle kohta, et kostjad ei vastuta eestikeelse artikli eest, on kolleegium eelnevalt vastanud. Väide: „O. Gogin peab võimalikuks nõuda 85 000 krooni oma pojale, ühele vähestest võimekatest klubis“. Väide oli avaldatud eestikeelses väljaandes. Apellantide väite, et nad eestikeelse artikli eest ei vastuta, jätab kolleegium tähelepanuta. Maakohus on, arvestades artikli ilmumise aega
  2. a aprillikuus, õigesti leidnud, et
  3. a oktoobris rahataotluse esitamine ei tähenda, et linna eelarvest oleks taotletud maleklubile raha eraldamist
  4. aastaks. Seda, et O. Gogin oleks
  5. a eelarvest taotlenud 85 000 krooni eraldamist, ei tulene ka apellantide poolt viidatud maleklubi Olympic tegevusprogrammist 2005-2008 (II köide tlk 25). Seega oli õige maakohtu järeldus, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Väide: „Vene kooli planeerib O. Gogin üldse sulgeda, planeerides siia tervisekeskuse ühte osa, õpilased viiakse aga üle Loksa I Keskkooli õhtusesse vahetusse, jättes nad ilma huviringidest ja lisaainetest“ ning samasisuline väide venekeelses lehes: „ Tegelikult planeerib O. Gogin sulgeda vene kooli ja kasutada seda hoonet tervisekeskuse jaoks“ on faktiväide ja maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjad ei ole tõendanud selle tõelevastavust. Õige on maakohtu järeldus, et tunnistaja V. L.i ütlustest ei tulene, et kostjate poolt avaldatu on õige. V. L. selgitas, et O. Gogin oli koalitsiooniläbirääkimistel seisukohal, et vene kool likvideerub tulevikus, kuna minnakse üle eesti õppekeelele, kuid tahet kooli sulgemiseks hageja väljendanud ei ole. Samuti ei ole hageja väljendanud soovi rajada vene kooli asemele ujula, nagu väitsid apellandid kaebuses. Tulenevalt tunnistajate V. L.i ja J. P.i ütlustest oli
  6. a arutusel, kuhu ujula rajada, kuid seda, et hageja soovis selle rajada vene kooli asemele, tunnistajate ütlustest ei tulene. Väide: „O. Gogin kasutas valimistel sööta … saada hääli kingituste eest on vähemalt ebaeetiline“. Kolleegiumi arvates tuleneb eeltoodud väitest, et O. Gogin on teinud valimistel häälte saamiseks kingitusi, mis on käsitatav faktiväitena. Venekeelses lehes väljendatu kohaselt kasutas O. Gogin valimistel „sööta“, kuna ei olnud kindel oma programmis. Maakohus on väiteid õigesti tõlgendanud ja leidnud, et valmistel kingituste („sööda“) eest häälte saamine on faktiväide, mille tegelikkusele vastavust pidid kostjad tõendama. Kostjad seda teinud ei ole, mistõttu oli hageja nõue avaldatu 12
(13)ümberlükkamiseks põhjendatud. Väide: „O. Gogini sõnul on Loksa inimesed vähekultuursed“. Väide sisaldus lauses „ Hr. Gogin arvab, et 250-kohaline saal – s.o. luksus tema sõnul meie vähekultuurse elanikkonna jaoks“. Faktiväiteks tuleb lugeda artiklis avaldatu, mille kohaselt on hageja väitnud, et Loksa linna elanikkond on vähekultuurne. Kostjate poolt tõendina esitatud artikkel väljaandes „Loksa klubi uudised“ ei tõenda, et O. Gogin on seal avaldanud arvamust Loksa elanike kohta, kuna artiklist ei ole võimalik kindlaks teha selle autorit. Asjaolu, et väljaande „Loksa klubi uudised“ toimetusse kuulub ka hageja, ei tähenda, et hageja oleks väitnud, et Loksa elanikud on vähekultuursed. Sellist järeldust ei saa teha ka koosmõjus asjaoluga, et hageja hääletas vastu Loksa kultuurikeskuse 250kohalise saali rajamisele. Maakohus ei ole ületanud nõude piire, kohustades kostjaid avaldama eeltoodud faktiväidet ümberlükkava teate eestikeelses väljaandes. Kolleegium on eelnevalt käsitlenud hagi esemega seonduvat ja seda täiendavalt ei korda. Kolleegium leiab, et maakohus on kohtukulud jaganud õigesti. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada enne 31.12.2005 kehtinud seadust. Kuni 31.12.

§ 60

lg 1 kohaselt hagi osalisel rahuldamisel võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades vaidluse olemust ja hagi osalist rahuldamist, on maakohus õigesti jätnud kohtukulud poolte kanda. Põhjendatud ei ole apellantide käsitlus, mille kohaselt oleks tulnud 2/3 nende kohtukuludest välja mõista hagejalt. TsMS § 60 lg 1 andis maakohtule kaalutlusõiguse hagi osalisel rahuldamisel jätta kohtukulud poolte kanda. Arvestades esitatud nõudeid ja asja menetlust, oli põhjendatud jätta kohtkulud poolte endi kanda. Vastustaja on palunud välja mõista apellatsiooniastmes kantud kulu õigusabile summas 9 000 krooni ja vastustaja enda sõidukulud kohtuistungile summas 500 krooni. Kuni 31.12.

§ 60

lg-te 1 ja 8 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega vastustaja kohtukulud välja mõista solidaarselt apellantidelt, välja arvatud Artur Granström, kuna tema ei ole apellatsioonkaebust esitanud, vaid kaasati menetlusse kaasapellandina TsMS § 639 lg 2 järgi. TsMS § 61 lg 1 p 2 järgi tuleb välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile. Vastustajat esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Aleksei Smelov, kes on koostanud ka vastuse apellatsioonkaebusele. Kolleegiumi arvates on arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabile kulutatu põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Kuni 31.12.

§ 46

p 2 järgi on kohtukulu asja läbivaatamiskulu ja § 52 p 7 järgi on asja läbivaatamiskuluks poole sõidukulu. Kuna vastustaja elab Loksal ja ta osales kahel kohtuistungil, siis on kulutšekkidega tõendatud sõidukulu summas 500 krooni põhjendatud ja ning kuulub väljamõistmisele apellantidelt. Kokku tuleb välja mõista kohtukulu 9 500 krooni. Ülle Jänes Margo Klaar Urmas Reinola 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.