KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1871 Haldusasi Roman Ritsari kaebus Tallinna Vangla 31.08.2007 käskkirja nr 809-d tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.11.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Roman Ritsari apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Roman Ritsar Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu direktori 30.09.2008 RESOLUTSIOON Jätta Roman Ritsari apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- novembri 2007 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-1871 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla direktori 31.08.2007 käskkirjaga nr 809-d määrati kinnipeetav Roman Ritsarile vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäeva kartserit VangS § 67 p 1 ja p 2 ning Tallinna Vangla kodukorra p 13.6 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et ta 23.08.2007 segas kambris 220 ametnike tööd, koputades järjepidevalt kambri uksele, nõudes kambri luugi avamist; ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada koputamine ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Vastutust kergendavad asjaolud puuduvad, vastutust raskendava asjaoluna arvestati distsiplinaarkaristuse määramisel kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu.
- R. Ritsari kaebuses paluti tühistada Tallinna Vangla direktori 31.08.2007 käskkiri nr 809-d. Kaebuse väitel koputas kaebaja 23.08.2007 kambri uksele ja palus valvur Valentin Semjonovit avada õhupuuduse tõttu ukse luuk, kuna kambris oli 6 kinnipeetavat ja väljas väga palav ilm. Valvur reageeris koputusele agressiivselt ja väljendus ebameeldivate sõnadega, provotseerides kaebajat. Kaebaja möönab, et läks endast välja ja ütles valvurile „idioot“ (väljend Dostojevski samanimelisest raamatust). Valvur luges selle sõna ebatsensuurseks ja kirjutas ettekande, 3-07-1871 väites, et kaebaja nõudis luugi avamist. Kaebaja ei kasutanud ettekandes märgitud sõnu ega keeldunud seletuskirja kirjutamast. Ettekandes märgitust ei vasta tõele ka see, et kambris oli palju suitsu ja intsidendi juures oli vangla ametnik J. Manilkina. Vangla direktor oli andnud suulise loa avada luugid alates kella 16.00, kuna väljas oli palav ja kambri ventilaatorist vähe abi. V. Semjonov ütles, et luugi avamine on keelatud. Seejärel palus kaebaja kutsuda vahetuse vanema, kuid valvur keeldus, sest see ei ole tema ülesanne. Pärast seda toimus sõnavahetus. Kamber, milles kaebaja sündmuse ajal viibis, ei vasta kuuele inimesele mõeldud kambrile (Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 p 6).
- Tallinna Vangla kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Vangistuosakonna valvur Valentin Semjonov koostas ettekanne nr 1649, mille kohaselt kaebaja 23.08.2007 kell 16.15 karjus ebatsensuursete sõnadega ja koputas kambri uksele, segades sellega vanglaametniku teenistuskohustuste täitmist, ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada rikkumine. Inspektor–kontaktisik Kadi Luuri koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub rikkumise aeg, koht ja kirjeldus, viide rikutud õigusakti sättele ja ettepanek paigutada kinnipeetav distsiplinaarkaristusena 10 ööpäevaks kartserisse. Käskkirja tegi pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele, selle tegemisel ei esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Kaevatav käskkiri on õiguspärane. J. Manilkina kinnitas suuliselt sündmuse juures viibimist.
- Tallinna Halduskohtu 26.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kohus tuvastas, et Tallinna Vanglas oli suvel palavuse tõttu lubatud avada kambri aknaid ja kambrites olid ventilaatorid. Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et vangla direktor oli andnud valvuritele õiguse ja pannud kohustuse avada kambriluugid, kuigi mõned valvurid seda vahel tegid. Vaatamata palavatele ilmadele ei olnud valvur V. Semjonovil 23.08.2007 õigust otsustada kambriluukide avamist ja keeldudes ei eksinud ta kehtiva korra vastu. 2) Nii tunnistaja V. Semjonovi ütlustega kui ka kaebaja enda seletusega leidis kinnitust, et valvur tuli kaebaja juurde kahel korral ühes ja samas küsimuses ning kaebaja jätkas uksele koputamist peale keelduva vastuse saamist. R. Ritsar näitas üles allumatust. 3) V. Semjonovi ettekande kohaselt kasutas kaebaja temaga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja väitel kasutas ta sõnu „idioot“ ja „pridurok“ alles siis, kui valvur oli öelnud jämedusi. Tunnistaja V. Semjonov eitab kaebaja väidetud sõnade kasutamist. Tunnistaja K. Luuri ütlustega ei leidnud tõendamist, et valvur V. Semjonov oleks öelnud kaebajale sündmuse käigus jämedusi. K. Luuri kinnitas, et menetluse läbiviimisel kontrollis ta asjaosaliste ütlusi suuliselt, sh kinnitas valvur J. Manilkina ettekande õigsust ja ei soovinud muud lisada. Direktor võis usaldada oma töötajaid tavapärases käitumises, kuna kogemus näitab, et kinnipeetavate pretensioonid ei ole tihti põhjendatud. Kuna kaebaja ei nimetanud direktorile ühtegi tunnistajat, kes võiks kinnitada vastupidist ja tal olid kahe valvuri seisukohad, siis luges direktor õigustatuks valvuri keeldumise avada luugid ja kutsuda veel mõni muu ametnik. Samuti luges direktor usutavaks, et ebatsensuurseid sõnu kasutas kinnipeetav, mitte aga valvur. 4) Kaebaja palus kuulata üle tunnistajatena temaga kambris viibinud kinnipeetavad. Kuna kaebaja ei täpsustanud, mida tunnistajad oskavad asja kohta öelda, ei pidanud kohus vajalikuks neid üle kuulata kontrollimaks üldist olukorda kambris, mis võiski olla suvisel ajal vilets. 5) Kohus pidas kaebaja seletusest usaldusväärsemaks vanglaametnike kinnitust, mille kohaselt kaebaja kasutas mitte üksnes tema poolt märgitud sõnu, vaid ka Semjonovi ettekandes toodud ebatsensuurseid sõnu. Kinnipeetaval ei ole õigust nimetada valvurit „idioodiks“. Isegi kui kambris oli kuumuse tõttu lämbe, ei ole õigustatud vastuhakk valvurile ja tema solvamine, kuna valvur ei määra kaebaja kinnipidamise tingimusi ega paranda vangla olusid. 6) Distsiplinaarmenetluse läbiviija K. Luuri ja vangla direktor piirdusid J. Manilkina suulise seletusega. J. Maniklinalt kirjaliku seletuse võtmata jätmine ei ole menetluskorra rikkumine. J. Manilkina ei ole taganenud allkirjast, millega ta kinnitas sündmuse juures viibimist. Kohus ei 2
(4)3-07-1871 saa kontrollida J. Manilkina viibimist koridoris videosalvestuse põhjal, kuna salvestus oli kaebaja poolt kohtule vastava taotluse esitamise ajaks juba hävitatud (säilitakse üks kuu) . Isegi kui kaebaja ei näinud J. Manilkinat, nägi teda V. Semjonov. Ukseava, mille kaudu kaebaja suhtles valvuriga ei ole nii suur, et võimaldaks jälgida koridori täies ulatuses. 7) Sündmus toimus 23.08.
- Käskkiri anti ja tutvustati kaebajale allkirja vastu 31.08.2007, seega tähtaegselt. Kartserisse paigutamise võimalikkust kinnitas arst 01.10.2007 otsusega. Enne seda kaebajat kartserisse ei paigutatud. Kaebaja vabanes kartserist 11.10.
- 8) Kohus luges kaebaja ja tunnistaja K. Luuri ütlustega tõendatuks, et kaebaja oli teadlik VSKE, VangS ja Tallinna Vangla kodukorra ja vangla tavakäitumise elementaarsetest nõuetest, kuna ta viibib vanglas pikemat aega. Kaebajale oli teada, et kinnipeetaval on vangistusseadusest tulenev kohustus alluda ametniku korraldustele, mitte segada ametnike tööd. 9) Kaebaja väitel on karistus vali. Karistuse määramisel arvestati, et kaebajal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Allumatus vangla tingimustes on raske rikkumine, millel tagajärjed on ohtlikud, kuna vanglas viibib palju isikuid, kelle käitumine on kuriteo toimepanemise tõttu tunnistatud ühiskonnaohtlikuks, ning vähimgi allumatus võib põhjustada kaose. Kaebaja käitumine oli ametniku suhtes solvav, kuna ta kasutas lubamatuid väljendeid. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- R. Ritsari apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja vangla käskkiri. 1) Kaebaja jäi esimese astme kohtule antud seletuste juurde. 2) Kohus kuulas üle vastustaja taotletud tunnistaja K. Luuri, kuid keeldus kaebaja tunnistajate kutsumisest kohtusse, kuna ta on kinnipeetav ja tunnistajad on ka kinnipeetavad. Selline tegevus ei ole kooskõlas põhiseaduse §-dega 10, 11 ja
- Need tunnistajad oleksid võinud anda seletusi toimunu kohta, mis oleks olnud vajalik tõe väljaselgitamiseks. 3) Ettekandes nr 1649 märgiti, et toimunud intsidendi ajal viibis kambri juures J. Manilkina, kellelt ei võetud kirjaliku seletust. Kaebajal on õigus teada, mida vanglaametnik seletas. Tallinna Vangla ei toonud kohtusse kaebaja taotletud videosalvestust. 4) Kaebaja on esitanud kaebusi V. Semjonovi tegevusele Tallinna Vanglale ja pöördunud Justiitsministeeriumisse, kuid vangla on andnud vastuse, et kõik on õiguspärane. 5) Kaebaja tutvus õigusaktidega alles siis, kui teda hakati karistama. Vastustaja leiab ekslikult, et kaebaja eiras õigusakte teadlikult. See fakt oli raskendav asjaolu karistuse määramisel. 6) Kaebaja selgitas kohtus, et teda karistati 10 ööpäeva kartseri ja ühe lühiajalise kokkusaamise tühistamisega, mis oleks realiseerinud 05.10.
- Kaebajale jäi arusaamatuks, miks seda ei fikseeritud protokollis. Kaebajat karistati ühe asja eest kahekordselt, kuna kartserisse paigutati kaebaja 01.10.2007 ja kokkusaamine oleks pidanud olema 05.10.
- Individuaalse täitmiskava kohaselt tuleb soodustada lähedastega kontakte ja mitte takistada seda. 7) Kohus leidis, et kaebaja väited kambri tingimuste nõuetele mittevastavuse kohta ei toonud kaasa karistuse määramist. Kaebaja leiab, et luugi avamise vahejuhtum otseselt puudutab karistuse määramist. Antud olukorras oli luugi avamine ainuke võimalus tuulutada kambrit.
- Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtu- 3
(4)3-07-1871 menetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus kuulas üle ühe kaebaja taotletud tunnistaja (valvur V. Semjonovi) ja ühe vastustaja taotletud tunnistaja (inspektor-kontaktisik K. Luuri). Halduskohus ei ole keeldunud kaebaja taotletud teiste tunnistajate kohtusse kutsumisest mitte põhjusel, et nad on kinnipeetavad nagu kaebajagi, vaid seetõttu, et kaebaja ei täpsustanud tunnistajate ülekuulamise taotlust esitades, kes tunnistajatest millise asjas tähtsust omava asjaolu kohta teab ütlusi anda. Arvestades kõnealusest sündmusest möödunud aega, on ebatõenäoline, et kaebajaga samas kambris viibinud kinnipeetavad suudaksid käesoleval ajal veel meenutada, kes ja mida 23.08.2007 täpselt ütles.
- Halduskohus leidis õigesti, et J. Manilkinalt kirjaliku seletuse võtmata jätmine ei ole käsitletav menetlusnormide rikkumisena, mis võiks mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et J. Manilkina kinnitas jätkuvalt kõnealuse sündmuse ajal kambri juures viibimist, nähtub kaebajale tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokollist.
- Tallinna Vangla ei toonud kohtusse kaebaja taotletud videosalvestust põhjusel, et see oli kaebaja poolt vastava taotluse esitamise ajaks juba hävitatud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud videosalvestuse ülevaatamise taotluse varem Tallinna Vanglale.
- Apellatsioonkaebuse väited kaebaja poolt valvur V. Semjonovi tegevuse peale kaebuste esitamisest Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile jäävad tähelepanuta, sest need väljuvad käesoleva haldusasja raamidest. Käesoleva kaebuse esemeks on Tallinna Vangla direktori 31.08.2007 käskkiri nr 809-d ja halduskohus kontrollis selle õiguspärasust.
- Kaebaja tunnistas ringkonnakohtu istungil, et allkiri 25.04.2006 allkirjalehel õigusaktidega tutvumise kohta (tl 118) on tema kirjutatud. See kinnitab kaebaja tutvumist kaevatavas käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse protokollis nimetatud õigusaktidega – vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorraga. Kaevatavast käskkirjast nähtub, et distsiplinaarkaristuse määramisel on vastutust raskendava asjaoluna arvestatud üksnes kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu.
- Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud halduskohtule väite kahekordse karistamise kohta (see ei kajastu ka kaebaja 09.11.2007 täienduses kohtuistungi protokollile). Kõnealuse distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest on määratud kaebajale üks karistus – 10 ööpäeva kartserit.
- Halduskohus leidis õigesti, et kaebajale ei toonud karistuse määramist kaasa mitte tema väited kambri tingimuste nõuetele mittevastavuse kohta, vaid rusikaga järjepidev koputamine kambri uksele ja allumatus vanglaametniku korraldusele see lõpetada, ning vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamine.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Silvia Truman Lilianne Aasma 4
(4)