KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1

) § 8 lg 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määrusega nr 92 kinnitatud Tallinna Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 alusel tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinnipeetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda. Käskkirjas märgiti, et R. Vainik on rikkunud vangla sissekorraeeskirju ja tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Tema suhtes on vajalik kohaldada tugevdatud järelevalvet ja rakendada julgeoleku meetmeid ning paigutada kambrisse, kus on võimalik hoida kambri uks lukus ööpäevaringselt. R. Vainik otsustati paigutada teise eelvangistushoone kambrisse 404 (p 1), lubada tal viibida väljaspool kambrit teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti alates kella 14.00 3-07-1744 kuni 16.00 (p 2). Ta võib vastavalt võimalustele ja individuaalsest täitmiskavast tulenevatele vajadustele osaleda sotsiaalprogrammides, hobi- ja huvitegevustes ning osa saada kultuuriüritustest (p 3). Tallinna Vangla direktori 16.10.2007 käskkirjaga nr 373-k muudeti käskkirja p 2 ja sõnastati ümber loana viibida kinnipeetaval väljaspool kambrit vastavalt kinnitatud graafikule (lisaks ka laupäeviti kella 14.00 kuni 16.00). 2. R. Vainiku kaebuses paluti tühistada Tallinna Vangla direktori 16.08.2007 käskkiri. 1) Käskkiri rikub võrdse kohtlemise printsiipi,

§-dest 8, 34, 36, 37, 38 ja 55 ning Euroopa vanglareeglistiku (11.01.2006 soovitus Rec

§ 8

lg 2 alusel kambri lukustamine on ebaseaduslik, kuna see säte reguleerib erandkorras lukustamist. Juhul, kui vastustajal puuduvad

täitmiseks tehnilised tingimused, ei saa nende puudumine õigustada kaebaja õiguste rikkumist. 3) Kaebaja ei ole veendunud, et kaalumine toimus ratsionaalselt, sest ei ole selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks järelduste tegemisel. Oluliselt on rikutud diskretsioonireegleid või pole kaalutlusõigust kasutatudki. Käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Käskkirjas puuduvad asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused. Käskkiri on motiveerimata ja seega ebaseaduslik.

1. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. 1) Käskkirjas põhjendati kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimise vajadust vangla sisekorraeeskirjade rikkumisega (2 kehtivat distsiplinaarkaristust) ja tema suhtes käimasoleva kriminaalmenetlusega nr
2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 05.07.2007 süüdistusakti saatekirjast Harju Maakohtu esimehele ilmneb, et kaebaja on süüdistatav KarS §-de 123, 184 lg 1 ja 331 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kehtivatest distsiplinaarkaristustest ja kriminaalmenetluses süüdistatava staatusest vanglas toime pandud kuritegudes tuleneb põhjendatud ja reaalne julgeolekuoht, mis õigustab kaebaja teistest eraldi paigutamist. 2)

§ 34sätestab hariduse omandamise võimaldamise.

Kaebajal on keskharidus ja ta õpib Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis riigieksamite sooritamiseks vene keelt ja ühiskonnaõpetust, et asuda õppima kõrgkooli. Arvestades eesseisvaid riigieksameid, tuleb eraldatus teistest kinnipeetavatest kaebaja häirimatule õppimisvõimalusele pigem kasuks. 3)

§ 36

käsitleb kutsekeskhariduse võimaldamist,

§ 37ja 38 vanglas töötamist.

Viidatud sätted on asjakohatud, kuna kaebaja juba õpib.

§ 37

lg 2 p 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üldharidust või kutsekeskharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Lisaks arvestatakse vanglas vähese saadaoleva töö võimaldamisel kinnipeetava sobivust tööks ja julgeolekuosakonna teenistujate hinnangut. Käsiloleva kriminaalmenetluse tõttu ei tuleks enne süüdistuse äralangemist tööga seonduv suurem liikumisvabadus kõne alla. 4)

§ 55lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt 1 tund päevas. Kaebajal on võimalus viibida 4 korda nädalas igal päeval 2 tundi kambrist väljaspool. Sellel ajal on tal võimalus kasutada ka spordivahenditega varustatud tuba. 5) Sellest, et kaebaja on süüdistatav kinnipidamisasutuses toimepandud kuritegudes, tuleneb oht vangla julgeolekule. Samal põhjusel ei saa kaebaja tuletada endale õigusi Euroopa vanglareeglistikust, jättes kõrvale

§ 8lg 2.

4. Tallinna Halduskohtu 05.03.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Käskkirja aluseks olev

§ 8lg 2 sätestab, et vangla võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada 2

§ 8

lg 1 kohaselt oli kinnipeetavatel lubatud liikuda äratusest kuni öörahu alguseni kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Täpsemaid tingimusi ei ole toodud. Seega annab seadus vangla direktorile küllalt avara kaalutlusruumi. Vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas põhjendati § 8 muutmist (täiendamist) vajadusega piirata potentsiaalsete süstemaatiliste distsipliinirikkujate liikumisvabadust ka päevasel ajal. Eelnõu seletuskirja järgi peaks eelkõige olema tegemist ennetava meetmega ja taolistel juhtudel ei oleks vaja viia läbi julgeolekuabinõude kohaldamise menetlust (eelnõu 964 SE I seletuskiri). Muudatus jõustus 01.02.2007. 2) Käskkirjas põhjendati kaebaja paigutamist tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinnipeetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda vangla sisekorraeeskirjade rikkumisega (kehtivad distsiplinaarkaristused) ja kriminaalmenetluse läbiviimisega. Vastustaja selgitas kohtus, et kaebaja eraldi ruumidesse paigutamine oli vajalik ka seetõttu, et vältida vanglas viibivate tunnistajate ja kannatanute mõjutamist. Vastustaja esiletoodud kaalutlused jäävad talle antud kaalutlusruumi piiridesse. 3) Kaebaja ei saa tuletada endale Euroopa vanglareeglistikust õigusi, jättes kõrvale

§ 8

lg 2, mis võimaldab põhjendatud vajaduse korral kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse ümber paigutada. 4) Asjakohatud on kaebaja viited hariduse omandamist, töötamist ja kehakultuuriga tegelemist puudutavatele sätetele, sest eraldi osakonda või kambrisse paigutamist ei ole neist võimalustest sõltuvusse seatud. Vastustaja arvates pole kaebaja seoses hariduse omandamisega midagi kaotanud, töö võimaldamine eeldaks kohast luba ja spordivahenditega varustatud tuba on võimalik 4 korda nädalas kahetunnise ajavahemiku jooksul kasutada. 5) Käskkirja on põhjendatud ja vastavasisulised kaalutlused lühidalt esile toodud. Kaebusele vastamisel on kaalutlused põhjalikumalt välja toodud. Vastava eelnõu seletuskirjast ilmneski, et päevase liikumisvabaduse piiramine ennetava meetmena eeldab vähem põhjalikku menetlust võrreldes

§-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamiseks vajaliku menetlusega. Vastustaja pole kaalutlemisel olulisi vigu teinud ja käskkirja ei saa tühistada pelgalt seetõttu, et motivatsioon võinuks olla põhjalikum. Sisuliselt on haldusakt kontrollitav. Käskkirjas ei ole märgitud täiendavate julgeolekumeetmete rakendamiseks ettenähtud piirtähtaega, kuid kinnipidamine eraldi osakonnas või kambris ei saa kesta ebamõistlikult kaua. Mida kestvam on meetmete kohaldamine, seda põhjalikumaid põhjendusi see eeldab. Vastustaja selgitas kohtus, et vaatab küsimuse lähiajal üle ja võimalik, et eraldi kambris hoidmine ei osutu enam otstarbekohaseks (kohtuistungi protokoll, tl 45). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

1. R. Vainiku apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus järgmistel põhjendustel: 1) Kohus ei arvestanud ühegi kaebaja väitega; 2) Kohtuotsus on ebaselge ja kontrollimatu; 3) Kaebaja suhtes kehtivad Euroopa vanglareeglistiku sätted vastavalt p-le 10.
2. 4) Käskkiri ei ole kontrollitav. Kohuski leidis, et käskkirjas ei ole märgitud meetme kohaldamise tähtaega. 5) Kohus jättis tähelepanuta, et tegemist oli täiendavate julgeolekuabinõude varjatult kujul rakendamisega kaebaja suhtes, ehk siis kohaldatakse

§ 69lg-st 2 tulenevaid piiranguid. 6. Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 3

§ 8

lg 2 kohaldamiseks puudus alus, käskkiri on ebaselge, kaalutlusvigadega ja motiveerimata. 10.

§ 8

sätestab kinnise vangla üldtingimused.

§ 8

lg 1 alusel (kuni 01.06.2008 kehtinud redaktsioonis) oli kinnipeetavatel lubatud liikuda äratusest kuni öörahu alguseni kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.

§ 8

lg 2 (alates 01.02.2007 kehtivas redaktsioonis) näeb ette, et vangla võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. 11. Halduskohus leidis, et kaevatavas käskkirjas ja vastustaja esindaja poolt kohtus esiletoodud põhjendused kaebaja suhtes

§ 8

lg-s 2 märgitud abinõu kohaldamiseks – sisekorraeeskirjade rikkumine (kehtivad distsiplinaarkaristused), käimasolev kriminaalmenetlus ning vanglas viibivate tunnistajate ja kannatanute mõjutamise vältimine - jäävad vangla direktorile antud kaalutlusruumi piiridesse, käskkiri on sisuliselt kontrollitav ja õiguspärane. 12. Kaevatava käskkirja esemeks oli ka

§ 8lg-s 2 märgitud abinõu kohaldamise kestus.

Halduskohus tõdes, et käskkirjas ei ole märgitud meetmete rakendamiseks ettenähtud piirtähtaega, ning leidis, et kinnipidamine eraldi osakonnas või kambris ei saa kesta ebamõistlikult kaua. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt abinõu kohaldamise kestuse käsitlusega. 13.

§ 8

lg 2 näeb sõnaselgelt ette, et selles sättes märgitud abinõusid võib kohaldada üksnes ajutiselt. Abinõude kohaldamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Selle küsimuse otsustamiseks kaalutlusõiguse teostamisel on vangla direktor piiratud lisaks

§ 8

lg-le 2 ka

§ 11lg-st 1 ja HMS § 3 lg-st 2 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Eeltoodu kohaselt ei tohiks abinõu kui piirava meetme kohaldamine toimuda kauem, kui abinõu eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. 14. Vaidlustatud käskkirjas ei olnud kindlaks määratud abinõu kohaldamise tähtaega, mistõttu käskkirja kohaselt toimuks abinõu kohaldamine alaliselt, seni, kuni kehtib käskkiri. Ringkonnakohus leiab, et abinõu selline kohaldamine oleks vastuolus nii

§ 8lg-ga 2 kui ka proportsionaalsuse põhimõttega üldises mõttes. Sel põhjusel on käskkiri õigusvastane. 4