) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 29.01.2004 hageja ja kostja 3 sõlmitud liisingulepingu punktist 15.1 tulenes, et liisinguvõtja võib liisingulepingu ennetähtaegselt täita. Liisingulepingu osaks olevate üldtingimuste punkti 5.1.1 kohaselt liisingueseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt teisele isikule on liisingulepingust tulenevad liisinguandja õigused ja kohustused siduvad liisingueseme uue omaniku suhtes ning punkti 8.1 kohaselt lõpeb liisinguleping muuhulgas liisingueseme väljaostmisega. Kohtule esitatud kirjaliku tõendiga, 16.08.2004 sõlmitud kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, on tõendatud, et kostjad 1 ja 2 omandasid kostjalt 3 kinnistu, kinnistusregistri number 22507
p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Liisingulepingust ei tulenenud hagejale kohustust täita leping isiklikult. Eeltoodust järeldas kohus, et hageja kui liisinguvõtja ja kostja 3 kui liisinguandja vaheline liisinguleping ei läinud liisingueseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt üle lepingu üldtingimuste punkti 5.1.1 järgi kostjatele 1 ja 2 ning pärast liisingueseme omandiõiguse järjekordset üleminekut kostjale 4, vaid leping lõppes punkti 8.1 järgi liisingueseme väljaostmisega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 11.12.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja jätkuvalt seisukohal, et Hasan Kilinci ja AS Hansa Liising Eesti vahel 29.01.2004 sõlmitud liisinguleping kehtib koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Harju Maakohtu vaidlustatud otsus ei ole õige. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et liisinguleping lõppes 16.08.2004 müügilepingu järgse hinna tasumisel Anatoli Stolbniku poolt AS-le Hansa Liising Eesti. Samuti jättis Harju Maakohus analüüsimata liisingulepingu kehtivuse küsimuse seoses selle vormiga: liisingulepingu eesmärgiks oli kinnistu omandamine. Hageja vaidlustab kohtukulude jaotuse ning leiab, et kostja Anastasia Vahi kohtukulude väljamõistmine olukorras, kus kohtukulude nimekirja ega kulusid tõendavaid dokumente ei ole menetluse käigus esitatud, ei ole õige. Vastused apellatsioonkaebusele Kostja Anatoli Stolbnik apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja Siiri Maask vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja on kindel, et apellant sai liisingulepingu lõpetamisel aru tehingu sisust ja tingimustest. Tehing vastas apellandi tahtele ja tehingu tingimused olid eelnevalt perekonnasiseselt Hasan Kilinci, Inna Kilinci, Siiri Maaski ja Anatoli Stolbniku vahel kokku lepitud. Inna Kilinc on Hasan Kilinci abikaasa ja Anatoli Stolbniku tütar. Kostja AS Hansa Liising Eesti vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kohtukulud apellandi kanda. Vastustaja leiab, et Harju Maakohtu 11.12.2007 otsus on õige ning apellandi väited materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise kohta on põhjendamata. Vastustaja nõustub kohtuotsuse põhjendustega, mille kohaselt, apellant ei olnud kinnistu võõrandamistehingu osapooleks ning liisinguleping on lõppenud seoses liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmisega. Vastustaja kinnitab liisingulepingust tulenevate kohustuste täielikku täitmist ostjate Anatoli Stolbniku ja Siiri Maaski poolt. Kostja Anastasia Vahi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda ning mõista apellandilt Hasan Kilincilt välja kõik Anastasia Vahi menetluskulud vastavalt esitatavatele taotlustele. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus põhjendamata. Apellant ei ole osundanud ühelegi õigusnormile, mida esimese astme kohus oleks otsuse tegemisel väidetavalt rikkunud. Vastustaja ei nõustu apellandi argumentatsiooniga, mille kohaselt liisingulepingu kohane täitmine ei too kaasa selle lõppemist. Liisinguleping lõppes
p 1 ja lepingu p 15.1 järgi kohase täitmisega, kuna Anatoli Stolbnik ja Siiri Maask täitsid liisinguvõtja eest kohustuse. Kolmandatel isikutel ei ole keelatud täita kohustust võlgniku eest. Isegi kui liisinguleping oleks kehtiv, ei tekiks lepingu olemusest (kasutusleping) ja konkreetse lepingu tingimustest tulenevalt sellest apellandile õigust vaidlusaluse kinnisasja omandamiseks. Esimese astme kohtus ei vaidlustatud liisingulepingu kehtivust vormilisel alusel, mistõttu kohus ei pidanud lepingu vormile hinnangut andma. Kui apellant üritab väita, et leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu, siis tühisest lepingust ei saa ka apellandile tuleneda õigusi ega kohustusi. Apellandi väide on ebaõige, et kostja Anastasia Vahi ei esitanud menetluskulude väljamõistmiseks vajalikke dokumente. Asjakohased dokumendid sisalduvad tsiviilasja toimikus. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised Anatoli Stolbniku, Siiri Maaski ja Anastasia Vahi esindaja seisukohad ning tutvunud apellatsioonkaebuse ja toimikus olevate materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Apellant Hasan Kilinc ja vastustaja AS Hansa Liising Eesti on kohtuistungi toimumise ajast teadlikud ning palusid arutada tsiviilasja nende osavõtuta. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega hagi rahuldamata jätmises, kuid otsuse põhjendav osa kuulub osalisele tühistamisele. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et liisinguleping lõppes 16.08.2004 müügilepingu järgse hinna tasumisel Anatoli Stolbniku poolt AS-le Hansa Liising Eesti. Kolleegium leiab, et otsuses olev viide liisingulepingu üldtingimuste punktile 8.1.1. ei ole asjakohane, kuivõrd antud tingimus käsitleb liisingulepingu lõppemist seoses liisinguvõtja poolt liisingueseme väljaostmisega, millega antud tsiviilasjas ei ole tegemist. Ka ei ole asjakohane viide
lg-le 1, sest kolmanda isiku poolt kohustise täitmisel võlgniku eest, peaks võlgnikule üle minema omandiõigus liisinguesemele. Tsiviilasja materjalidest aga ilmneb, et apellant oli nõus liisingulepingut lõpetama ning valduse üle andma. 16.08.2004 kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.
lg-s 1, mille kohaselt lepingut võib muuta või lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kolleegium leiab, et antud juhul ongi selle asjaoluga tegemist, mil pooled saavutasid kokkuleppe, et liisingueseme võõrandamisel lõpeb ka liisinguleping. Õige on, et liisingulepingu lõpetamine tulnuks vastavalt vormistada, kuid liisingulepingu poolte AS Hansa Liising Eesti ja Hasan Kilinci käitumisest ilmneb, et selline kokkulepe oli pooltel faktiliselt saavutatud ning liisinguleping lõpetati. Arvestades eeltoodut, puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning otsuse tühistamiseks. Apellant ei nõustu kohtuotsusega osas, millega on talt välja mõistetud kostja Anastasia Vahi kohtukulud õigusabi osas 23 010 krooni. Apellandi väide on ekslik, et kohtule ei ole esitatud kuludokumente. Otsuses küll puudub viide esitatud õigusabikulu dokumentidele, kuid kohtule olid need esitatud. Toimiku lk. 328 sisaldab Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ 31.10. 2007 arvet nr 270918 summas 23 010 krooni, mis on esitatud Anastasia Vahile õigusabi eest tasumiseks nimelt H. Kilinci hagi asjus. Seega on kohtukulu tõendatud. Maakohus on kohtukulu väljamõistmisel põhjendatult juhindunud kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvist 61 lõige 1 punktist 1, mille kohaselt õigusabi eest tuleb välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja A. Vahi kasuks väljamõistetud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud ning ei tuvastanud, et õigusabikulu oleks ülemäära suur. Iko Nõmm Mare Merimaa Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.