KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Daimar Liiv, Kristjan Siigur, Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1836 Haldusasi E.L, P.K, M.P, M.G, A.L, A.K, J.K, R.S, K.P, U.K, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, M.S, T.M, A.M, T.P, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K, A.K, M.K, V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S ja I.C kaebused keskkonnaministri 18. septembri 2007 käskkirja nr 1034 ja sellega AS-le Steri väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/048 tühistamise nõudes. Kohtuistungil 14. jaanuaril 2008 Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised Kaebuse esitajad: E.L ja P.K Esindaja advokaat Urmas Kiik; Kaebuse esitajad: M.P, M.G, A.L, A.K, J.K, R.S, K.P, U.K, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, M.S, T.M, A.M, T.P, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K, A.K, M.K, V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S, I.C. Vastustaja: Keskkonnaministeerium; Esindaja: Helena Ambrozevitš Nõustajad: Rein Raudsep, Irma Pakkonen ja Evelyn Pesur Kolmas isik: AS Steri Esindajad: juhatuse liige Jaanus Pikani ja vandeadvokaat Ulla Belovas RESOLUTSIOON 1. Jätta E.L, P.K, M.P, M.G, A.L, A.K, J.K, R.S, K.P, U.K, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, M.S, T.M, A.M, T.P, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K, A.K, M.K, V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S ja I.C kaebused rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). 1 KOHTUMENETLUSE KULG 1. 21. septembril 2007 saabusid Tallinna Halduskohtule E.L ja P.K kaebused keskkonnaministri 18. septembri 2007 käskkirja nr 1034 ja sellega AS-le Steri väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/048 tühistamise nõudes. 25. septembri 2007 määrusega võttis halduskohus nimetatud kaebused menetlusse, jättes samas rahuldamata ühes kaebustega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse esitajate poolt esialgse õiguskaitse küsimuses esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 23. oktoobri 2007 määrusega samuti rahuldamata. 2. 19. oktoobril esitasid Tallinna Halduskohtule keskkonnaministri 18. septembri 2007 käskkirja ja sellega väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/048 tühistamiseks kaebused M.P, M.G, A.L, A.K, J.K, R.S, K.P, U.K, R.S, R.J, I.R, Ü.D, Ü.P, J.T, D.K, R.K, A.V, G.R, M.S, E.R, T.M, A.M, T.P, A.M, M.T, R.D, R.K, R.M, M.L, T.K, G.L, E.K, T.S, V.K, M.G, T.K, E.V, A-A.K, A.K, M.K, V.G, P.Z, A.S, M.N, M.P, G.L, R.K, E.S, I.C. 29. novembri 2007 määrusega võttis halduskohus eelnimetatute kaebused menetlusse ning liitis need kõik ühte menetlusse P.K ja E.L kaebustega. 3. 14. jaanuari 2008 määrusega eraldas kohus haldusasjast E.R, G.R, R.S, A.V, R.K ja A.M kaebused. VAIDLUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 4. 04. jaanuaril 2006 väljastas Keskkonnaministeerium AS-le Steri kiirgustegevusloa nr 06/001 kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika hoidmiseks xxxxx vallas xxxxxx külas aadressil xxxxxx. Loa andmise aluseks oli AS Steri poolt 27. oktoobril 2005 esitatud taotlus. 23. veebruaril 2006 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks seoses kavatsusega hakata loas nimetatud aadressil asuvas tehases hoitavat kiirgusallikat kasutama meditsiinitarvete steriliseerimiseks kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega. 5. 09. märtsi 2006 algatas Keskkonnaministeerium AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemiseks avatud menetluse. 06. aprilli 2006 käskkirjaga nr 411 algatas keskkonnaminister AS Steri kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise. 17. augustil teavitas Keskkonnaministeerium väljaandes Ametlikud Teadaanded keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamisest ning 11. septembril 2006 toimus aruande avalik arutelu. 23. novembril 2006 otsustas Keskkonnaministeerium jätta keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata. 17. jaanuaril 2007 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile täiendavad omapoolsed selgitused ning täiendas hiljem keskkonnamõju hindamise aruannet. 29. mail 2007 kiitis Keskkonnaministeerium AS Steri kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heaks. Seejärel jätkus 09. märtsil 2006 algatatud avatud menetlus, mille raames toimus 11. juulil 2007 ka kiirgustegevusloa muutmise taotluse avalik arutelu. 6. 18. septembri 2007 käskkirjaga nr 1034 andis keskkonnaminister AS-le Steri kiirgustegevusloa nr 07/048, millega sai AS Steri õiguse hakata kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat kasutama. KAEBUSTE ESITAJATE PÕHJENDUSED 7. Kaebuse esitajad leiavad, et 18. septembri 2007 aasta käskkirjaga AS-le Steri kiirgustegevusloa andmine on õigusvastane ning taotlevad loa tühistamist, tuginedes ennekõike väitele, et keskkonnaminister ei ole oma kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ega kaalunud põhjendatud huve ning haldusmenetluse käigus kogutud andmed on sellise otsuse tegemiseks ebapiisavad. Kaebuse esitajad leiavad, et sellega on keskkonnaminister eiranud keskkonnaõiguse üht keskset põhimõtet, nimelt ettevaatuspõhimõtet. Kaebuse esitajad leiavad, et kuni pole selge, millised on kavandatud kiirgustegevuse tegelikud keskkonnamõjud, ei tohi vastavat tegevust lubada. 2 8. Kaebuse esitajad märgivad, et kuigi KMH aruande tulemused ei ole KgS § 22 kohaselt kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseks, tuleb silmas pidada, et kiirgustegevusloa näol on tegemist tegevusloaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 mõistes ning sama seaduse § 24 lg 1 kohaselt on tegevusloa andmisel otsustajal kohustus, mitte õigus keskkonnamõju hindamise tulemustega arvestada. Seetõttu peab otsustajal kaalutlusõigust teostades olema võimalik jätta kiirgustegevusluba väljastamata just keskkonnamõju hindamise tulemuste tõttu. Sellise võimaluse välistamine oleks kaebuse esitajate hinnangul vastuolus nii keskkonnaõiguse üldprintsiipide, KeHJS-i eesmärkide, kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 53. 9. Esiteks heidavad kaebuse esitajad ette, et KMH aruanne ei vasta KeHJS § 20 lg 1 nõuetele, kuna selles ei ole analüüsitud kavandatava kiirgustegevuse vajadust Eestile, võimalikke alternatiive ega vastavust säästva arengu põhimõtetele. Arvestades tegevuse ainulaadsust leiavad kaebuse esitajad, et iseäranis oluline oleks analüüsida selle vajalikkust Eestile ning seda, milline on Eesti riigi avalik huvi AS Steri tehase rajamise vastu. Samuti leiavad kaebuse esitajad, et kuivõrd ei ole usutav, et kiirgusallikas on ümbruskonnale täiesti ohutu, siis oleks iseäranis hoolikalt tulnud kaaluda rajatava tehase asukohaalternatiive, mida pole aga sootuks tehtud. Asukohaalternatiivide kaalumata jätmisega seoses toovad kaebuse esitajad välja ka terrorismiohu küsimuse, märkides, et praegune madal ohutase võib aja jooksul kiiresti kasvada ning seetõttu peaks terrorismile atraktiivne sihtmärk asuma inimasustusest võimalikult kaugel. Seoses KMH aruandes esitatud väitega, et terrorismioht on kaduvväike, viitavad kaebuste esitajad Siseministeeriumi 08.08.2006 kirjale, milles nimetatakse terroristliku akti toimumist pigem vähetõenäoliseks, mitte aga kaduvväikseks. Puudulikud on kaebuse esitajate väitel ka terrorismiakti läbiviimise võimalikkuse ja tagajärgede hindamised, käsitletud ei ole näiteks võimalikku lõhkeaine paigaldamist kiirgusallikaid vedavatesse transpordivahenditesse. 10. Kaebuse esitajad leiavad, et asjaolu, et AS-le Steri on väljastatud ehitusluba ja ehitise kasutusluba, ei õigusta reaalsete alternatiivide kaalumata jätmist, kusjuures mõistet „reaalsed alternatiivid“ ei saa samastada mõistega „majanduslikult otstarbekad alternatiivid“. Kaebajad leiavad, et keskkonnamõju hindamise ajal oli kindlasti AS Steri tehase üleviimine alternatiivsesse asukohta ettevõtte jaoks teostatav ehk reaalselt võimalik, kuigi ei pruukinud olla majanduslikult otstarbekas. Seejuures rõhutavad kaebuse esitajad, et keskkonnamõju hindamise menetluses oleks asukohaalternatiivide kaalumine seda enam oluline olnud, et detailplaneeringut steriliseerimistehase rajamisele ei eelnenud ning ehitus- ja ehitise kasutuslubade menetlused ei olnud avalikud. 11. Teiseks heidavad kaebuse esitajad KMH aruandele ette seda, et kuigi steriliseerimiskeskus tekitab kohalikes elanikes stressi, on KMH aruandes jäädud seisukohale, et stressi ei ole mõtet uurida, mis on aga vastuolus KMHS § 20 lg 1 punktiga 6. Kaebuste esitajad leiavad, et kui kohalikes elanikes stressi tekkimist oleks uuritud, oleks arvatav järeldus olnud selline, et kavandatav tegevus stressi ja negatiivseid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele oluliselt suurendab, ent kavandatava tegevuse keelamine leevendaks neid negatiivseid mõjusid. Viitega Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele kaasuses Lopez Ostra vs. Hispaania, märgivad kaebuste esitajad, et sellised psühholoogilised faktorid, nagu hirm kiirguse ees, ei ole keskkonnamõju hindamise seisukohast kuidagi erinevad otsestest füüsilistest stressi tekitavatest mõjuritest. Kaebuse esitajad on seisukohal, et stressi kohta ei ole kogutud piisavalt infot ning kõik väited esineva stressi, selle põhjuste ning selle vähendamise meetmete kohta jäid spekulatiivseteks. KMH aruande lõppjäreldustes jõuti täiesti paljasõnalisele ja väheusutavale seisukohale, et tehas stressi ei tekita. Kaebuse esitajad märgivad, et enne keskkonnamõju hindamist andsid üle 3000 kohaliku elaniku oma allkirja steriliseerimistehase tegevuse vastu ning stressi tekkimises ei ole kahelnud ka Sotsiaalministeerium oma 25.04.2006 vastuses E.L kirjale. 3 12. Kolmandaks leiavad kaebuse esitajad, et kiirguse mõju inimtervisele on KMH aruandes hinnatud puudulikult. KMH aruandest ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel on plaanitava tegevuse tervisemõjude kirjeldamisel lähtutud kiiritusdoosist 100 mSv. Samas märgivad kaebuste esitajad, et ei tundu loogiline, et 100 mSv, mis on Eestis kehtestatud kiirgustöötaja piirdoosiks viie aasta kohta, ei saa ühekordse doosina kunagi tervisehäireid tekitada. Kaebuste esitajad heidavad KMH aruandele ette sedagi, et sellest ei selgu,
- a)millised hinnangud ja uuringud toetavad väidet, et inimeste efektiivdoosid rajatiste piirde lähistel on suurusjärgult alla 100 mSv/h;
- b)milline on minimaalne doos, mille ühekordsel saamisel mingi keskmiselt lühikese aja jooksul võivad isikule tervisehäired tekkida;
- c)kas kiirguse ühekordsel saamisel võib tervisehäireid tekkida ka inimestel, kes asuvad kiirgusallikast kaugemal kui 100 meetrit;
- d)millest tulenevalt on doosikiiruseks valitud 5 mSv/h ning miks ei ole põhjendatud, miks doosikiiruse maa-ala seire on vajalik kahe nädalase perioodiga. 13. Neljandaks on kaebuste esitajad seisukohal, et täiesti puudulik on KMH aruanne ümbruskonna elanike vara väärtuse muutumise osas. Viidatakse ajalehes Postimees ilmunud artiklile, et kiirgustegevuse mõjusfääris olevate eluhoonete turuväärtus võib väheneda. 14. Viiendaks leiavad kaebuste esitajad, et KMH aruanne on puudulik kiirgustegevusega kaasneva osooni tekke ja levikuga seonduvates küsimustes. Kaebuse esitajad rõhutavad, et üldteadaolevalt tekitab osoon sudu ning ateroskleroosi, mistõttu pidanuks aruanne kindlasti sisaldama analüüsi ja teavet osooni leviku ja mõjude kohta inimese tervisele. 15. Kuuendaks tuuakse kaebustes välja, et KMH aruandest ei selgu, milline on potentsiaalse ohuolukorra puhul kiirgusallika mõjuala raadius, eeldusel, et rajatis töötab täisvõimsusel. 16. Seitsmendaks märgivad kaebuste esitajad, et KMH aruandest nähtuvalt on täiesti kaitseta põhjavesi. 17. Kaheksandaks märgivad kaebuste esitajad, et on alust arvata, et steriliseerimistehase ehitis ei vasta ettenähtud nõuetele, kuna Saue Vallavolikogu moodustatud uurimiskomisjon on tuvastanud, et hoone ehitamise ajal võltsiti ehituspäevikuid ning allkirjade puudumise tõttu ei vasta nõuetele ka ehitise vastuvõtmise akt. 18. Üheksandana toovad kaebuste esitajad välja asjaolu, et Päästeameti andmetel puudub Eestis kohane tehnika ja võimekus hädaolukorra puhul sellise suurusjärgu kiirgusallika mõjupiirkonnas töötada ja elanikke abistada, mis tähendab, et kohalikel elanikel puudub kiirgusallika avarii korral igasugune professionaalne kaitse. Kaebuse esitajad rõhutavad seejuures, et sarnaselt terrorismiohuga ei ole oluline, kui suur ohu realiseerumise tõenäosus on, kuna välistada õnnetuse toimumist ei saa. Oluliseks peavad kaebuste esitajad hoopis seda, et kui õnnetus siiski toimub, põhjustab see väga raskeid tagajärgi. 19. Veel rõhutavad kaebuse esitajad, et neid häirib vägagi see, et kiirgusallikas toodi nende vahetusse elukeskkonda salatsedes, et hooned ehitati ilma detailplaneeringut koostamata ja avalikkust selle menetlusse kaasamata. Samuti leiavad kaebuste esitajad, et Eesti Vabariik on taganenud Århusi konventsiooniga võetud kohustustest tagada keskkonnainfo kättesaadavus ja inimeste võimalus osaleda keskkonda puudutavates otsustusprotsessides. 20. Ka toovad kaebuste esitajad välja, et arusaamatu on, kes, kuidas ja millises vormis on täitnud kiirgusseadusest ja EURATOMi direktiivist tulenevat kohustust kiirgustegevust õigustada, tõestades, et see on kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim lahendus. 21. Kaebustes märgitakse samuti, et kiirgustegevusloa väljastamisest oleks pidanud keelduma seetõttu, et kohalikel elanikel puudub täielikult usaldus nii AS’-i Steri, kohaliku omavalitsuse kui ka keskkonnaministri vastu. Sellise usaldamatuse tekkimist põhjendatakse kaebustes muuhulgas 4 järgnevate asjaoludega: vahetult enne AS-ile Steri ehitusloa väljastamist muudeti valla ehitusmäärust, mistõttu tekkis võimalus anda ehitusluba ilma detailplaneeringuta; keskkonnaminister vähendas arusaamatutel põhjustel veetorni sanitaartsooni; AS-ile Steri anti kiirgusallika hoidmiseks vajalik kiirgustegevusluba enne kui hoidmiseks ettenähtud tehasehoonele oli välja antud kasutusluba; kiirgusallikas toodi maale ilma vastavat luba omamata. 22. Viimaks viitavad kaebuste esitajad asjaolule, et kohalikule elanikkonnale ei ole seniajani kättesaadav Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 1989 direktiivis 89/816/Euratom nimetatud teave kiirgushädaolukorrast tõenäoliselt ohustatud isikutele antav teave nende suhtes rakendatavate tervisekaitsemeetmete ning nende soovitatava tegevuse kohta vastavas hädaolukorras. VASTUSTAJA SEISUKOHT 23. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning palub see rahuldamata jätta, selgitades, et kiirgustegevusloa andmisel lähtuti AS Steri poolt esitatud andmetest, Kiirguskeskuse poolt sooritatud sõltumatutest arvutustest ja kohapealsetest mõõtmistest, keskkonnamõju hindamise tulemustest ning avalikkuse poolt esitatud vastuväidetest ja ettepanekutest. Samas märgib vastustaja, et õigusaktides sätestatud nõuete täitmisel ja KgS §-s 22 sätestatud kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluste puudumisel ei ole Keskkonnaministeeriumil õigust kiirgustegevusloa muutmisest keelduda. 24. Vastustaja ei nõustu, et KMH aruandes on põhjendamatult käsitlemata jäänud kavandatava tegevuse vajalikkus Eestile, alternatiivsed võimalused ning tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele. Esmalt märgib vastustaja, et KeHJS ei sätestata, et KMH aruandes tuleks anda hinnang selle kohta, missugune on objekti vajadus Eesti jaoks, tegevuse vajadust üldisemalt on töös käsitletud. Vastustaja selgitab, et meditsiinikaupade steriliseerimisest saavad kasu kõik inimesed, kellele osutatakse meditsiiniteenuseid kogu maailmas ja sealhulgas ka Eestis. 25. AS Steri kavandatava kiirustegevuse ohutuse osas märgib vastustaja, et KMH käigus on tuvastatud, et tegevusest lähtuvad õnnetusjuhtumid on äärmiselt ebatõenäolised, kiirgusfoon tavaolukorras ning isegi avariiolukorras on väljaspool hoonet looduslik ning see ei suurene AS Steri tegevuse tagajärjel. 26. Vastustaja ei nõustu siiski kaebuste esitajate väitega, nagu oleks kaevatavas käskkirjas väidetud, et tegevus on ümbritsevale keskkonnale täiesti ohutu. Käskkirjas on välja toodud, et arvestades kiirgusohutuse ja kiirgusallika turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmeid on tagatud töötajate ning ümberkaudsete elanike kaitse AS Steri tegevusest lähtuva kiirituse eest, samuti on tagatud kiirgusallika ohutu kasutamine ning selle füüsiline kaitse. Vastustaja leiab, et KMH aruande põhjal AS Steri tavategevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne, küll tuleb tagada hädaolukorras tegutsemise plaani täitmine. 27. Mis puutub kavandatava tegevuse asukohaalternatiivide käsitlemisse KMH aruandes, siis märgib vastustaja, et olukorras, kus ettevõttele on väljastatud nii ehitus- kui ka ehitise kasutusluba ning keskus on täielikult installeeritud, oleks uute alternatiivsete asukohtade detailne analüüsimine vajalik ning ka ettevõtte suhtes proportsionaalne ainult siis, kui KMH tulemusel oleks selgunud, et kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik leevendada ega vältida. Seejuures leiab vastustaja, et AS-ile Steri asukohaalternatiivide detailse analüüsi kohustuse panemine kavandatava tegevuse KMH raames ei oleks olnud põhjendatud, sest tehase asukoha heakskiitmine detailplaneeringu või ehitusloa kaudu on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 28. Vastustaja nõustub, et KMH aruanne ei sisalda peatükki tegevuse vastavusest säästva arengu põhimõtetele, ent nimetatud informatsioon ei ole loa muutmise või sellest keeldumise üle 5 otsustamisel esmatähtis, sest vastavalt AS Steri tegevuse iseloomule ei kasuta ettevõte oma tegevuses loodusvarasid, ei kahjusta oluliselt looduskeskkonda ning ei sea ohtu loodusliku mitmekesisuse säilimist. 29. Kaebustes stressi tekkimise kohta esitatud väidete kohta märgib vastustaja esmalt, et KMH programmi punktist 8 tulenevalt kasutati keskkonnamõju hindamisel stressi tekkimise teadusliku kirjelduse meetodit, mis lähtub inimeste interpretatsioonist sündmustele ning objektidele. Stressiga seonduvat on käsitletud KMH aruande punktis 4.6.2.2, kus eksperdid on asunud seisukohale, et puudub teaduslikult dokumenteeritud otsene seos radiatsiooni taseme ja psühholoogilise stressi või heaolu vahel ning seda on väga raske hinnata. Keskkonnas asetsev kiirgusallikas ei saa tekitada iseenesest ei psühholoogilist stressi ega madalat heaoluseisundit, vaid need sõltuvad psühholoogilistest teguritest, mis on interpretatsiooni aluseks. Samuti on KMH aruandes välja toodud, et steriliseerimiskeskuse olemasolu korral võib stressi põhjustada inimeste hirm kiirguse kui nähtamatu mõjuri ees ning seegi, et hädaolukordade tekkimise võimalus on äärmiselt väike, käsitletud on ka võimalikke meetmeid inimeste hirmude vähendamiseks ja ärahoidmiseks. Vastustaja märgib, et stressiga seotud küsimusi on hinnanud Tallinna Ülikooli korraline psühholoogiaprofessor, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda. 30. Mis puudutab kaebuste esitajate seisukohta, et keskkonnamõju hindamise käigus ei ole läbi viidud piisavalt uuringuid, siis leiab vastustaja, et koostatud ja kinnitatud KMH programmis puudusid viited keskkonnauuringute tegemise kohustusele. 31. Ka ei nõustu vastustaja kaebuse esitajatega selles, et aruanne on puudulik elanike vara väärtuse vähenemise analüüsi osas. Vastustaja selgitab, et keskkonnamõju hindamise käigus on kinnisvara väärtuse võimalikule muutumisele hinnangu andnud kaks teineteisest sõltumatut eksperti, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda ning ajalehes Postimees avaldatud artiklist nähtuv teave ei saa KMH aruandes kajastamist leidnud ekspertarvamusi ümber lükata. 32. Osooni mõju ümbruskonna keskkonnale on vastustaja väitel käsitletud KMH aruande punktis 4.5 ning leitud, et ASi Steri tootmistegevusest tekkiva osooni mahtude korral ohtu elanike tervisele ei teki, leides siiski, et tootmistegevuseks on vajalik välisõhu saasteloa taotlemine. Vastustaja rõhutab, et osoon on väga aktiivne gaas, mis pärast tekkimist laguneb hapnikuks. Kuna lähimad elamud asuvad aruande lk 60 põhjal paarisaja meetri kaugusel, siis osoon nendeni ei jõua ning ei saa mõjutada negatiivselt elanike tervist. 33. Põhjaveega seotud küsimuste osas viitab vastustaja KMH aruande leheküljele 32, kus on märgitud, et steriliseerimiskeskuse tootmistegevusest ei lähtu ohtu põhjaveele, sest Co-60 allikad paiknevad 2-seinalistes hermeetilistes „varrastes“ ehk pinalites ning „vardad“ paiknevad betoonist basseinis. Samuti märgib vastustaja, et isegi radioaktiivse koobalti tükkide sattumisel pinnase kaudu põhjavette ei ole karta, et inimesed saavad vee kasutamisel kiiritada, sest vesi ei ole sekundaarseks kiirgusallikaks. 34. Vastustaja möönab, et kiirgusallika mõjuala raadiust täisvõimsusel so 37 PBq ei ole aruandes välja toodud, kuid seda on võimalik välja arvutada omamata selleks erialaseid teadmisi. 35. Vastustaja nõustub kaebajate väitega, et keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ka ettevaatusprintsiibist ning just sellest põhimõttest lähtuvalt Keskkonnaministeeriumi antud juhul keskkonnamõju hindamise algataski. 36. Vastustaja märgib veel, et Keskkonnaministeerium ei ole pädev hindama, kas kohaliku omavalitsuse poolt antud haldusaktide menetlemisel on järgitud kõiki menetlusnõudeid. Siiski toob vastustaja välja, et keskkonnaminister esitas 09.08.2007 Harju Maavanemale taotluse Saue Vallavalitsuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks. Nimetatud järelevalve tulemusena leidis maavanem, et õiguspärane oli nii projekteerimistingimuste väljastamine, ehitusloa väljastamine 6 kui ka ehitise kasutusloa väljastamine. Vastustaja rõhutab aga, et Kiirguskeskuse poolt teostatud sõltumatute kontrollmõõtmiste tulemusena on selgunud, et AS Steri kasutatavate allikate kiirgusvarjestus tagab piisava kaitse töötajatele ja ümbritsevale keskkonnale. 37. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajatega selles, et kiirgusallika avarii korral ei ole tagatud inimeste organiseeritud ja professionaalne kaitse. Vastustaja märgib, et KMH aruandes on välja toodud hädaolukorraks tegutsemise plaan. Samuti märgib vastustaja, et Päästeametil on olemas esmased vahendid, millega varjestada kiirgusallikad seniks, kuni inimesed piirkonnast evakueeritakse. Piirkonna täielikuks saastest puhastamiseks võidakse kasutada välisriikide abi, sellekohased lepingud on sõlmitud näiteks Soome Vabariigiga. 38. Mis puutub kiirgustegevuse õigustust, siis viitab vastustaja selles osas AS Steri 27.10.2005 kiirgustegevusloa taotluse punktile 2 ning kaevatava käskkirja eelnõu seletuskirja punktile 1.1. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 39. Ka kolmas isik kaebuste esitajatega ei nõustu ning palub kaebused rahuldamata jätta. Esiteks leiab kolmas isik, et keskkonnamõju hindamise algatamine kiirgustegevusloa muutmiseks ei olnud õiguspärane, vaid kiirgustegevusluba oleks pidanud välja antama üldse ilma keskkonnamõju hindamiseta ning seega ei saa ka väidetavate puuduste eksisteerimine keskkonnamõju hindamisel mõjutada loa väljaandmise õiguspärasust. Samas leiab kolmas isik, et KMH aruanne vastas juba esimeses variandis kõigile nõuetele ja selle esialgne heakskiitmata jätmine oli õigusvastane. 40. Puutuvalt asukohaalternatiividesse märgib kolmas isik, et maailmas on käesoleval ajal umbes kakssada koobalt 60 allikat kasutavat steriliseerimiskeskust, mis reeglina paiknevad linnades või vähemalt märgatavalt enam asustatud punktides kui Xxxxxx küla; AS Steri tegevusega ei kaasne midagi objektiivselt tajutavat, mis teeks tehase asukoha elurajooni lähistel sobimatuks. Samuti märgib kolmas isik, et AS Steri tootmishoone on ehitatud kõigi asjakohaste seadustega vastavuses ja ei ole teisaldatav, mistõttu ei ole AS Steri tootmistegevuse viimine mujale reaalseks alternatiiviks ja seda ei pea käsitlema. 41. Mis puudutab võimalikke avariisid siis märgib kolmas isik, et avarii tõenäosus on võrreldav tõenäosusega, et teatud kindlale hoonele kukub meteoriit. Kolmas isik märgib, et kui oht on välistatud või ebatõenäoline ja kaebuse esitajate kartused alusetud, ei pea kohus väidetavate tagajärgedega arvestama. 42. Kolmas isik ei nõustu väitega, et stressi ei ole uuritud. Pädevad eksperdid on stressi uurinud ning järeldanud, et objektiivselt sterilisatsioonikeskus inimesi ei mõjuta ja inimeste stress sõltub eelkõige nende teadmistest ja arusaamadest. Kolmas isik nõustub, et põhimõtteliselt võib kõik, mis ei ole inimesele meeltmööda, tekitada stressi, leides samas, et ühiskonnas peab peale isiklike huvide arvestama ka teiste isikute huvidega ja on ilmne, et need ei pruugi igakordselt väidetava stressi all kannataja huvidega ühtida. 43. Ka märgib kolmas isik, et KMH aruandes on käsitletud vara väärtuse vähenemist ning sedagi ekspertide arvamustele tuginedes. Kolmas isik märgib siinjuures, et kaebuste esitajad ei ole põhjendanud, miks peaks ühes ajaleheartiklis toodud arvamused omama suuremat kaalu atesteeritud kinnisvarahindaja ekspertarvamusest. 44. Osooni tekkega seotult märgib kolmas isik, et osooni tekitamist on väga põhjalikult käsitletud aruande punktis 4.5, kus eksperdid jõudsid järeldusele, et AS Steri steriliseerimiskeskuse tootmistegevusest tekkiva osooni mahtude puhul ei teki ohtu elanike tervisele. 45. Ka ei nõustu kolmas isik väitega, et põhjavesi on kaitseta. Kuivõrd koobalt ei ole vees lahustuv ja ei saa põhjaveele kuidagi mõju avaldada, puudub ka igasugune vajadus põhjavett koobalti eest kaitsta. Sama tulemuseni on jõutud aruande punktis 4.4.6, kus kinnitatakse, et AS Steri tootmistegevusest ei lähtu ohtu põhjaveele. 7 46. Ettevaatuspõhimõtte kohta leiab kolmas isik, et võetud ettevaatusmeetmed oleksid proportsionaalsed ega ületaks valitud kaitstuse taset ning ettevaatusprintsiip peab tagama kaitstuse kõrge (mitte kõrgeima) taseme, kahjustamata seejuures liigselt majandusarengut ja sellelt oodatavat heaolu kasvu. Seejuures rõhutab kolmas isik, et koobalt 60 kasutavaid steriliseerimiskeskusi on maailmas paarsada ja nende tegevuse 50-aastase ajaloo jooksul ei ole teada ühtegi terrorirünnakut nimetatud keskuste vastu ega ka muud keskkonnamõjuga avariid või sündmust. Kolmas isik leiab, et AS Steri põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse piiramine ja sellega AS Steri kui vaid ühes kohas ühe tootmisvaldkonnaga tegeleva ettevõtte eksistentsi lõpetamine ei ole proportsionaalne meede. 47. Seoses kaebustes esitatud viitega Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele kohtuasjas Lopez Ostra vs Hispaania leiab kolmas isik, et kaebuse esitajad on nimetatud kohtuotsuse sisu moonutanud. Tegelikult märgib EIÕK selles otsuses, et raske keskkonna saastamine võib mõjutada inimeste heaolu ka nende tervist oluliselt ohustamata, ent käesolevas asjas mingit saastamist aset leidnud ei ole ja AS Steri tootmistegevus saastust ka ei põhjusta. Lisaks soovib kolmas isik EIÕK kohtu praktika ja artikli 8 riive osas viidata lahendile Hatton ja teised v Ühendatud Kuningriik, mille punktis 96 võttis kohus seisukoha, et Konventsiooni artiklis 8 ega ka üheski muus artiklis ei ole tegelikkuses ette nähtud õigust puhtale keskkonnale. 48. Valeks peab kolmas isik kaebustes esitatud väiteid, et Saue Vallavolikogu komisjon on tuvastanud võltsimisi ehitamisel, mistõttu on kahtlusi betoonpunkri kvaliteedis. Kolmas isik rõhutab, et ehitustööde nõuetelevastavust on kontrollitud kolmel korral, viimati Harju Maavanema poolt, ning rikkumisi või puudusi ehitustöödes ei ole tuvastatud. Potentsiaalsete õhumullide ja pragude osas betoonis soovib kolmas isik juhtida tähelepanu veelkord KMH aruandele: kiirguspunkri defektoskoopilise uuringu tulemused on toodud punktis 5.2. Selle kokkuvõtte kohaselt tagab betoonpunker kõikides punktides kindlalt oodatava kiirguse nõrgenemise. 49. Kolmas isik leiab kokkuvõttes, et AS Steri tehas ei saa oma tavapärase tootmistegevuse käigus tekitada keskkonnareostust. Arvestades, et tehases on kõigile nõuetele vastav helisignaaliga kiirgusseiresüsteem ja et kiirgusallika varjestatust on Kiirguskeskuse poolt kontrollitud, ei ole põhjendatud kartused, et tehases võiks kellelegi märkamatult ja iseenesest tekkida „kiirgusleke”. Seejuures toob kolmas isik välja, et isegi juhul, kui kiirgusallikas ei asuks mitte tootmishoone betoonpunkris, vaid keset põldu ilma igasuguse varjestatuseta, võiks inimene sellest kilomeetri kaugusel efektiivdoosi 0,005 Sv saamiseks viibida 19 päeva. Eelöeldu tähendab, et juhul, kui „kiirgusleke” isegi aset leiaks, on ajavaru ohtlikust piirkonnast lahkumiseks ja seega ohutuse tagamiseks igati piisav. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 50. Kohus, tutvunud menetlusosaliste väidete ja nende kinnituseks esitatud tõenditega nende kogumis, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning need tuleb rahuldamata jätta. Kohus ei nõustu kaebuste esitajate seisukohaga, et Keskkonnaministeeriumi poolt enne loa andmist toimunud andmete kogumine ning otsustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine oleks olnud sedavõrd puudulik, et see võis mõjutada asja otsustamist. Vastupidi, Keskkonnaministeerium on asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitanud ning kogutud andmetele otsustamisel adekvaatse hinnangu andnud. 51. Esmalt märgib kohus, et käesoleva haldusasja lahendamisel ei ole vajalik asuda analüüsima küsimust, kas AS Steri poolt kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks esitatud taotluse menetlemisel oli keskkonnamõju hindamine kohustuslik, vajalik või kas see sootuks lubatav oli. Arvestada tuleb asjaolu, et kiirgustegevusloa muutmise taotluse esitamise ajal oli AS-il Steri olemas kehtiv kiirgustegevusluba ja ka seda, et Keskkonnaministeerium ei nõudnud AS-lt Steri 8 kiirgusseaduse § 25 lg 2 alusel taotluse esitamist uue kiirgustegevusloa saamiseks ega muutnud samas varasemat kiirgustegevusluba keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määruse nr 41 „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid” § 7 lõikes 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul. Kuigi kolmas isik on kohtumenetluses (haldusasi 3-07-241) muuhulgas keskkonnamõju hindamise algatamise õiguspärasuse vaidlustanud, tuleb siiski arvestada, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirja põhjenduste kohaselt on selle faktiliseks aluseks olnud suuresti just nimetatud keskkonnamõju hindamise tulemused. Sellest järeldub, et kuigi keskkonnaministri 18. septembri 2007 käskkirjas viidatakse selle andmise õigusliku alusena muuhulgas kiirgusseaduse § 24 punktile 4 ning § 25 lõikele 1, on Keskkonnaministeerium tegelikult AS Steri poolt kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks esitatud taotlust käsitlenud taotlusena uue kiirgustegevusloa saamiseks ning sellisena seda ka menetlenud. Sellisena tuleb käskkirja ja sellega antud loa õiguspärasust hinnata ka kohtumenetluses ning sellest tulenevalt kuuluksid vaidlustatud käskkiri ja sellega antud kiirgustegevusluba tühistamisele, kui ilmneks, et käskkirja faktiliseks aluseks olevad asjaolud on vääralt tuvastatud või osutub ilmselt vääraks neile asjaoludele haldusorgani poolt antud hinnang. 52. Kiirgusseaduse § 14 kohaselt on kiirgustegevusloa näol tegemist loaga, mis annab isikule õiguse läbi viia kiirgustegevust. Sama seaduse § 16 lg 2 punktist 5 nähtuvalt on kiirgustegevusloa taotlemine kohustuslik muuhulgas radioaktiivse aine kasutamiseks toodete töötlemisel. Seega ei ole kahtlust selles, et AS Steri oma kavandatavaks tegevuseks kiirgustegevusluba vajas ja seda taotlema pidi. Kiirgustegevusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud KgS § 22 punktides 1 kuni 5 ning nendeks alusteks on asjaolud, et 1) tegevusega kaasneb või võib kaasneda oht riigisisesele või rahvusvahelisele julgeolekule; 2) tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele; 3) kiirgustegevusloa taotluses on esitatud valeandmeid; 4) taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad ning 5) kiirgustegevuseks taotletav koht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist. Muid aluseid kiirgusseaduses kiirgustegevusloa väljaandmisest keeldumiseks sätestatud ei ole ning KgS § 22 sõnastusest tuleb teha järeldus, et tegemist on ammendava loeteluga. 53. Eeltoodust tulenevalt peab Keskkonnaministeerium kiirgustegevusloa andmisel kontrollima, kas esineb mõni loa andmisest keeldumise alus. Kui KgS § 22 punktides 2 kuni 4 nimetatud asjaolusid on võimalik objektiivselt kontrollida, siis viidatud paragrahvi punktides 1 ja 5 nimetatud aluste osas peab haldusorgan asjaolusid hindama, selgitades välja hindamise seisukohast tähtsad asjaolud. Käesoleval juhul otsustas Keskkonnaministeerium tuvastada kiirgustegevusloa andmiseks vajalikud asjaolud keskkonnamõju hindamisega. Poolte vahel ei ole iseenesest vaidlust keskkonnamõju hindamise menetluslikes aspektides: kaebuste esitajad ei ole väitnud, et keskkonnamõju hindamise läbiviimisel oleks rikutud seaduses selleks sätestatud tähtaegu või korda. Küll aga leiavad kaebuste esitajad, et keskkonnamõju hindamisel ei ole piisava põhjalikkusega käsitletud kiirgustegevusloa andmise seisukohast olulisi asjaolusid ning KMH aruandes esinenud puudused on sedavõrd tõsised, et KMH aruandes esitatud andmete pinnalt ei olnud keskkonnaministril piisavalt kiirgustegevusloa andmise (muutmise) otsustamiseks vajalikku teavet. 54. Kaebustes esitatud väiteid ja tehtud etteheiteid vaadeldes näib, et kaebuse esitajate hinnangul ei ole keskkonnaminister adekvaatselt hinnanud KgS § 22 p 5 sätestatud aluse esinemist ehk siis asjaolu, et kiirgustegevuseks taotletav koht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist. Seejuures leiab kohus, et mõistet „kiirgusohutusnõuded“ tuleb tõlgendada laialt ning seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud alusel oleks kiirgustegevusloa andmisest keeldumine õigustatud juhul, kui ilmneks, et konkreetse taotletava kiirgustegevuse tõttu võivad lisaks kiirgusohule kitsamas tähenduses realiseeruda mingisugused muud ohud, mille vältimiseks tuleks kiirgustegevusloa andmisest keelduda. 9 55. Kohus ei saa nõustuda kaebuste esitajate väitega, et kiirgustegevusloa andmine on vastuolus ettevaatuspõhimõttega. Ettevaatuspõhimõte ei tähenda seda, et kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju vähimagi võimalikkuse korral tuleks tegevusest loobuda. Käesoleval juhul on loamenetluses keskkonnamõju hinnanud eksperdid KMH aruandes üheselt väljendanud kahte põhiseisukohta: esiteks, et tavaolukorras (tavapärase, kavandatud tootmistegevuse käigus) on AS Steri tootmistegevus keskkonnale ohutu ning teiseks, et hädaolukorra tekkimine on äärmiselt vähetõenäoline (KMH aruende lehekülgedel 119 jj tuuakse välja, et risk, et avariiline lennuk AS Steri tehase suurust objekti tabab, on vähem kui 1 kord 100000 aasta jooksul, kusjuures sarnase objekti suhtes läbi viidud analüüsile viidates leitakse aruandes, et selline lennukitabamus tõenäoliselt ei purusta maa sees asuvat kiirgusallika hoidebasseini betoonseina). Neist tõdemustest on Keskkonnaministeerium vaidlustatud käskkirja andmisel lähtunud ning tehes küll KMH aruandes konkreetsete üksikküsimuste osas rea etteheiteid, ei ole kaebuse esitajad tegelikult eelnimetatud kahte põhiseisukohta vaidlustanud ega leidnud, et need oleksid põhimõtteliselt väärad. Kahtlemata oleks AS Steri kavandatava tegevuse võimalikke tagajärgi ja mõjusid olnud võimalik analüüsida üksikasjalikumalt ning KMH aruande ülesehitus oleks võinud olla paremini haaratav ja sõnastus lihtsam. Samas asjaolu, et kaebuse esitajad või muud isikud ei leidnud aruandest vastust teatud konkreetsetele küsimustele või leiavad, et teatud küsimusi oleks tulnud käsitleda põhjalikumalt, ei tähenda tingimata seda, et aruandes sisalduvat teavet tuleks pidada otsustamiseks ebapiisavaks. Kohtu hinnangul vastab aruanne selle aluseks olnud keskkonnamõju hindamise programmile ning samuti ei ole kaebuse esitajad seadnud kahtluse alla ühegi keskkonnamõju hindamisel osalenud eksperdi erialast pädevust. Eeltoodust tulenevalt tuleb alusetuteks ning paljasõnalisteks pidada väiteid, milles seatakse kahtluse alla mõni aruandes toodud järeldus või heidetakse ette selle järelduseni viinud eksperdi arutluskäigu ebapiisavat kajastamist aruandes. 56. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks pidada sel põhjusel, et KMH aruandes, mille järeldustele käskkiri muuhulgas tugineb, ei ole käsitletud kavandatava tegevuse vajalikkust Eesti jaoks ning võimalikke kiirgustegevuse asukohaalternatiive. Keskkonnaministeerium on AS Steri tootmistegevuse võimalike alternatiivsete asukohtade osas põhjendatult lähtunud null-alternatiivist. Nimelt tuleb tähele panna, et kiirgustegevusloa andmisel saab Keskkonnaministeerium kontrollida ja hinnata, kas konkreetne, taotluse esitaja poolt valitud koht võimaldab kiirgusohutusnõuete täitmist. Seejuures ei tulene kiirgusseadusest võimalust keelduda kiirgustegevusloa väljastamisest sel põhjusel, et kavandatav tegevus sobiks paremini mõnesse teise kohta. Kuivõrd kiirgusohutusnõuete täidetavuse hindamine eeldab ennekõike just konkreetse kiirgustegevuseks kavandatava koha, sealhulgas ehitise, tehase sisseseade jms kontrollimist, siis on ilmne, et võimalike alternatiivsete asukohtade kaalumine ei ole kiirgustegevusloa andmise menetluses enam asjakohane. AS Steri poolt rajatava kiirgussterilisatsioonitehase asukohavaliku küsimused oleks tulnud lahendada kohalikul omavalitsusel seaduses sätestatud planeerimismenetlustes. Hakkamata siinkohal analüüsima seda, kas detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine oleks kõnealusel juhul vajalik olnud või mitte, juhib kohus tähelepanu sellele, et olenemata detailplaneeringu olemasolust oleks kohalik omavalitsus saanud kavandatava kiirgussterilisatsioonitehase asukohavalikut hinnata ka ehitusloa või kasutusloa väljastamisel. Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 9 ja § 34 lg 1 p 14 kohaselt võib nii ehitusloa kui kasutusloa väljastamisest keelduda juhul kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus ilmselt leidnud, et kavandatava tehase rajamisega olulist keskkonnamõju ei kaasne. Ruumilise planeerimise ja kohaliku elukeskkonna kujundamise eest vastutab ennekõike kohalik omavalitsus. Antud juhul tähendab see seda, et andes AS-le Steri välja ehitusloa ning ehitise kasutusloa, nõudmata seejuures kavandatava tegevuse ja/või asukohavaliku täiendavat põhjendamist, on tehase rajamise sisuliselt otsustanud kohalik omavalitsus, üksnes selle mööndusega, et tehase töölehakkamine 10 sõltub kiirgustegevusloa saamisest ning selleks kontrollitakse, kas tehase ehitis, sisseseade ning asukoht võimaldavad kiirgusohutusnõudeid täita. Kaebuste esitajad märgivad õigesti, et KeHJS §s 20 nõutakse tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide hindamist. Ilmne on aga see, et juhul kui kavandatava tegevuse alustamiseks tuleb läbida mitu etappi, siis reaalsete alternatiivlahenduste hulk iga etapi järel kahaneb. Olukorras, kus AS Steri oli keskkonnamõju hindamise algatamise ajaks juba reaalselt rajanud tehase ning toonud tehasesse kehtiva kiirgustegevusloa alusel ka kiirgusallika, olid võimalikud alternatiivsed asukohad keskkonnamõju hindamise ning sellele järgnenud kiirgustegevusloa andmise (muutmise) ajaks muutunud ebareaalseteks. See ei tähenda mingil juhul seda, et tehase valmimise ning kiirgusallika sellesse toomise tõttu oleks kiirgusallika kasutamiseks vajalik kiirgustegevusluba tingimata anda tulnud. Küll aga ei oleks selles menetlusetapis olnud enam eesmärgipärane hakata analüüsima kavandatava kiirgustegevuse teisi võimalikke asukohti. Kaebuste esitajate väide, et ka pärast tehase valmimist oleks selle mujale kolimine olnud võimalik, kuigi majanduslikult ehk ebaotstarbekas, ei ole tõsiseltvõetav. Seega pidi Keskkonnaministeerium kiirgustegevusloa andmisel kontrollima seda, kas kavandatav tegevus võimaldab kiirgus-ohutusnõudeid täita ning ega ei esine muid seaduses sätestatud kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseid, ent ei pidanud otsustamisel kaaluma seda, kas tegemist on Eesti või maailma mastaabis tehase parima võimaliku asukohaga. 57. Mis puudutab AS Steri tehase vajalikkust Eesti jaoks, millele kaebuse esitajad viitavad, siis leiab kohus samuti, et Keskkonnaministeerium sai hinnata kiirgustegevusloa andmiseks vajalike tingimuste olemasolu konkreetses, juba eelnevalt välja valitud kohas. Seetõttu ei oleks olnud asjakohane analüüsida seda, kas kavandatav tegevus võiks toimuda väljaspool Eestit. Lisaks tuleb märkida, et AS Steri poolt kavandatav tegevus on Eestis seadusega lubatud ning selleks vajaliku kiirgustegevusloa andmisest oleks Keskkonnaministeerium keelduda saanud seaduses sätestatud konkreetse alusel olemasolul. Tõdemus, et sarnane majandustegevus sobiks paremini mõnesse teise riiki, kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseks aga ei ole. 58. Kiirgussterilisatsioonitehase võimalike asukohaalternatiivide hindamise küsimuses ei saa asjakohaseks pidada ka kaebuse esitajate viidet Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas 3-3-1-88-04. Nimelt käsitleti nimetatud asjas prügila rajamist ja jäätmeseaduse § 19 lõikes 5 on sõnaselgelt sätestatud, et prügila asukoha valik toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Seega erinevalt kiirgustegevusloa andmisest on prügila rajamise otsuse näol tegemist planeerimisotsustusega. Nagu eelpool märgitud, tegi käesoleval juhul AS Steri tehase rajamist puudutavad planeerimisotsustused kohalik omavalitsus. 59. Ründe, eelkõige terroristliku või militaarakti, samuti aga näiteks õnnetuse tulemusena tekkida võiva hädaolukorra osas leiab kohus, et KMH aruandes on piisavalt selgelt asutud seisukohale, et „kiirguslekke“ põhjustada võivate intsidentide tõenäosus on äärmiselt väike. Aruandes märgitakse, et AS Steri tehasele lennuki kukkumise tõenäosus on 10-6 ehk võrreldav meteoriiditabamuse tõenäosusega ning viitega sarnast objekti puudutavale uuringule lisatakse aruande leheküljel 120, et tahtlik rünnak või juhuslik lennuõnnetus AS Steri kiirgusrajatise vastu ei saa põhjustada kiirgusallika dehermetiseerumist või tema kiirguskaitse degradeerumist ega radioaktiivse aine pääsu ümbritsevasse keskkonda. Seega ei saa väita, et Keskkonnaministeeriumil ei oleks olnud selles osas kiirgustegevusloa andmiseks vajalikku teavet. On ilmne, et ei terrorismiohtu ega ka põhimõtteliselt ühtegi teist ohtu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt välistada. Kui teatud tegevuse lubatavuse tingimuseks oleks kõigi riskide absoluutne välistatus, muudaks see võimatuks sisuliselt igasuguse majandustegevuse. KMH aruandes on nii terroriakti kui lennukatastroofi ohu puhul arvestatud nii AS Steri tegevuse iseloomu ja tehase asukohta ning ka võimalikke tagajärgi. Kohus nõustub eelkõige kolmanda isiku poolt avaldatud seisukohaga, et sedavõrd väikese tõenäosusega oht ei saa olla takistuseks kiirgustegevusloa andmisel. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata KMH aruandes ekspertide poolt väidetule, et sarnase terroriakti või õnnetusega seotud muud mõjurid oleksid palju suurema mõjualaga kui võimalik kiirgusreostus. 11 Seega põhimõtteliselt ei ole ei terroriakti ega lennukatastroofi oht xxxxx külas AS Steri tehase olemasolu tõttu märkimisväärselt suurem, kui see oleks ilma tehase olemasoluta. Võimaliku terroriakti kohta tuuakse KMH aruandes välja, et üldiselt on terroriaktide eesmärk võimalikult suurte purustuste ja kahjustuste tekitamine, mistõttu on terroriaktide sihtmärkideks reeglina märksa rahvarohkemad kohad kui seda on Xxxxxx küla. Kohus leiab seetõttu, et olenemata sellest, kas ja kuivõrd erinevad teineteisest terrorismiohule antud hinnangud „kaduvväike“ (mõiste, mida kasutatakse KMH aruandes) ja „pigem vähemtõenäoline,“ (mõiste mida kasutab Siseministeerium oma kirjas, KMH aruande lisa 8, IV kd, tl. 17), on KMH aruandes veenvalt põhjendatud, et terrorismioht ei ole sedavõrd suur, et peaks välistama kiirgusallika kasutamise kõnealuses piirkonnas. Seoses kiirgusallika võimaliku ründamisega transpordi ajal, millele kaebuse esitajad viitasid, tuleb märkida esiteks seda, et KMH aruandes on kiirgusallika transportimise korraldus käsitlemist leidnud (KMH aruande lk. 67
- jj)ning esitatud käsitlust tuleb pidada otsustamiseks piisavaks. Liiatigi tuleb märkida, et kiirgusallika transportimisega seonduvad ohud on põhimõtteliselt samasugused, olenemata kiirgusallika lähte- ja sihtkoha asukohast. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et Keskkonnaministeeriumil oleks olnud kiirgusallika vastu suunatud võimalikke ründeid puudutavates küsimuses otsustamiseks liialt vähe teavet. 60. Kohus ei nõustu kaebuste esitajatega, et Keskkonnaministeerium ei ole kiirgustegevusloa andmisel piisavalt tähelepanu pööranud kohalikes elanikes tekkivale stressile. Kohtu hinnangul on KMH aruande peatükis 4.6.2.2. kavandatavast tegevusest lähtuvat võimalikku stressi igati adekvaatselt käsitletud, leides, et kiirgusallikas iseenesest stressi tekitada ei saa, küll aga võib selle tingida inimeste interpretatsioon keskkonnas toimuvale. Asjaolu, et tehase ümbruskonnas elavad inimesed on väljendanud oma muret ja hirmusid kavandatava tegevuse suhtes, on KMH aruandes välja toodud. Samuti tuuakse aruandes välja, et need hirmud on enamjaolt põhjendamatud, kuivõrd steriliseerimistehasest lähtuva ohu realiseerumise võimalus on äärmiselt väike. Seega ei saa väita, et stressi tekkimise võimalust ei ole aruandes vaadeldud. On tõsi, et kohalike elanike stressi ei ole ei KMH aruande käigus ega hiljemgi mõõdetud. Kaebuste esitajad ei ole seejuures vastu vaielnud kohtuistungil nii vastustaja kui kolmanda isiku poolt väidetule, et isegi kui stressi taset saab mõõta, siis ei ole võimalikult mõõtmise teel teaduslikult kindlaks teha stressi tekkimise põhjusi. KMH aruandes on põhjalikult analüüsitud AS Steri kavandatavat tegevust, selle võimalikke ohte ning käsitletud riskide maandamiseks ning riskide realiseerumisel kahjulike tagajärgede likvideerimiseks võetavaid meetmeid. Samuti on aruandes märgitud, et vähesest teadlikkusest tingitud ratsionaalselt põhjendamatud hirmud võivad kohalikes elanikes stressi tekitada. Seega oli Keskkonnaministeerium inimeste võimalikust stressist ja ka selle võimalikest põhjustest teadlik ega ole sellise stressi võimalikkust vaidlustanud. Niisiis ei saa väita, et stressi tekkimisega seotud asjaolusid ei ole piisavalt välja selgitatud ning millegagi ei ole põhjendatud kaebuse esitajate seisukoht, et stressi põhjalikum uurimine oleks võinud viia Keskkonnaministeeriumi keelduva otsuse tegemiseni. 61. Stressiga seoses tuleb tähele panna sedagi, et põhimõtteliselt võib heaolu langust ja stressi tekitada ükskõik milline inimesele ebameeldiv asjaolu. Hirmust ja kartusest põhjustatud stressi tekkimine võiks otsustamisel oluliseks osutuda eelkõige juhul, kui tegemist oleks põhjendatud kartustega. Käesoleval juhul see aga nii ei ole: KMH aruandes on üheselt mõista antud, et reaalse ohu tekkimine AS Steri tehase lähenduses elavate inimeste elule, tervisele ja varale ei ole tõenäoline. Vaadates nii keskkonnamõjude hindamise menetluses esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid kui ka käesolevas kohtumenetluses esitatud kaebuse esitajate seisukohti ilmneb selgelt, et kaebuste esitajad on põhimõtteliselt kavandatava tegevuse vastu. Deklareerides usaldamatust nii AS-i Steri kui ka kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi vastu, on kaebuste esitajad otsustanud sisuliselt keelduda ratsionaalselt kaalumast ja aktsepteerimast argumente, mis näitavad, et kavandatava tegevusega ohtu ei kaasne või et teatud hüpoteetiliste ohtude realiseerumise tõenäosus on üliväike ja seega kavandatava tegevuse keelamiseks ebapiisav. 12 Neil asjaoludel ei ole põhjust väita, et stressi põhjalikuma uurimise tulemustega oleks saanud õigustada kiirgustegevusloa andmisest keeldumist. Nii KMH aruandes kui otsustamisel on põhjendatult lähtutud sellest, et kuna kiirgustegevus ise stressi ei põhjusta, vaid seda võib põhjustada hirm tegevusega kaasneda võivate ohtude ees, siis tulebki hinnata seda, kas ja kuivõrd tõenäoline on nende hirmude esemeks olevate riskide realiseerumine, samuti tuleb võtta meetmeid teadlikkuse suurendamiseks. Kohalike elanike emotsionaalne vastuseis AS Steri tegevust puudutavatele selgitustele ja ratsionaalsetele argumentidele ei saa olla takistuseks kiirgustegevusloa andmisel. Seisukohta, et väidetava stressi põhjuseks ei ole mitte AS Steri tegevus, vaid sellega seotud põhjendamatud hirmud ning selliste hirmude levitamine kohalike elanike endi seas, kinnitab ka kuulutus, millega kutsuti kohalikke üles andma allkirju AS Steri tehase rajamise vastu (IV kd, lk 139) ning kus nimetatakse väärarenguga lapsi ja kiiritusest põhjustatud haigusi ning kus viimaks kutsutakse üles ütlema „ei“ Tšernobõlile oma kodu lähedal. 62. Ka kavandatava tegevuse mõju inimtervisele on KMH aruandes põhjalikult käsitletud (KMH aruande lk 50-51, III kd, tl 52). Seejuures ei ole kaebuse esitajad tervisemõjude kohta esitatud väiteid ümber lükanud. Kaebuse esitajad on muuhulgas väitnud, et loogiline ei tundu KMH aruandes esitatud väide, et 100 mSv suuruse efektiivdoosi korral tervisehäireid ega geneetilisi muutusi ei esine. Selline seisukoht on iseenesest põhjendamatu. Nimelt on KMH aruande koostanud selleks pädevad eksperdid ning kaebuse esitajad ei ole nende pädevust ka kahtluse alla seadnud ega esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ekspertide poolt antud hinnangud oleksid väärad. KMH aruanne on eksperdiarvamuse väärtusega ning Keskkonnaministeeriumile ei saa ette heita lähtumist eksperdi arvamusest seetõttu, et sellest ei nähtu üksikasjalikult kõigi hinnangute aluseks olevad arvutused või viited eksperdi teadmiste allikatele. Kahtlemata võib kaebuse esitajatel olla tekkinud veel rida täiendavaid gammakiirguse mõju puudutavaid küsimusi, ent ka tervisemõjude osas ei saa mööda vaadata asjaolust, et keskseks ja ümber lükkamata seisukohaks on nii KMH aruandes kui ka vaidlustatud käskkirjas see, et tavaolukorras puudub AS Steri tegevusel igasugune mõju inimtervisele ning kiirgusest lähtuva terviseohu tekkimise võimalus on äärmiselt väike. 63. Nõustuda ei saa kaebuste esitajate seisukohaga, nagu ei oleks kiirgustegevusloa andmisel arvestatud tegevuskoha läheduses elavate inimeste vara (eelkõige kinnisvara) väärtuse muutumist. Nimetatud küsimust on vastava valdkonna ekspert KMH aruandes käsitlenud (KMH aruande lk 59-61, III kd, tl 61 jj). Kaebuse esitajad ei ole ekspertgrupis osalenud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperdi Mare Paveltsi pädevust kahtluse alla seadnud. Lisaks sellele selgitab vastustaja, et täiendavalt on kinnisvara väärtuse küsimust hinnanud teinegi ekspert (IV kd tl. 151 jj. ), kes samuti oli arvamusel, et steriliseerimiskeskus ei mõjuta Xxxxxx küla elukondliku kinnisvara hinda kahjustavalt. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebuse esitajate poolt viidatud asjaleheartiklis esitatud arvamus ei saa keskkonnamõju hindamisel osalenud eksperdi arvamust ümber lükata. Seega ei ole alust väita, et kavandatava kiirgustegevuse mõju kinnisvarahindadele ei ole otsustamisel uuritud või et sellega ei oleks arvestatud. 64. Põhjalikult peatusid kaebuse esitajad nii kaebustes kui kohtuistungil osooni tekkimisega seotud küsimustel. Selles osas piisab aga, kui märkida, et kiirgustegevusluba ei anna AS-ile Steri iseenesest õigust õigusaktidega sätestatud piirnorme ületades ohtlikke aineid välisõhku paisata. Osooni tekkega seotud küsimusi on KMH aruandes põhjalikult käsitletud (KMH aruande lk 3843, III kd. tl. 40
- jj)ning seejuures on eksperdid ühelt poolt küll asunud seisukohale, et AS Steri tootmistegevusest tekkiva osooni mahtude korral ohtu elanike tervisele ei teki, ent samas on leitud, et vaatamata sellele tuleb AS-l Steri taotleda välisõhu saasteluba. Selle loa on Harjumaa Keskkonnateenistus AS-le Steri ka 28.06.2007 andnud. Loas näidatud saasteainete heitkoguseid ei 13 ole AS-l Steri lubatud ületada ning kiirgustegevusluba iseenesest mingisugust täiendavat õhusaaste õigustust AS-le Steri ei anna. 65. Mis puudutab etteheidet, et KMH aruandest ei ole võimalik mõista, milline on potentsiaalse ohuolukorra puhul kiirgusallika mõjuala raadius, eeldusel, et rajatis töötab täisvõimsusel, siis seegi ei ole põhjendatud. Aruandes käsitletakse üksikasjalikumalt tõepoolest olukorda, kus väliskeskkonda peaks varjestamatult sattuma kiirgusallikas aktiivsusega 7,4 PBq. Samas märgitakse aruande punktis 4.10 (aruande lk. 63), et aktiivsuse 37 PBq korral võib mõjuala lugeda umbes viis korda suuremaks, märkides samas, et sellise aktiivsusega kiirgusallika varjestamatult loodusesse sattumine pole võimalik ka terroristliku või militaarakti tagajärjel. Seega on mõjuala kajastatud selliselt, et aruandest on võimalik teha järeldusi ka suurema aktiivsusega kiirgusallika kohta, ilma et see vajaks erialateadmisi. 66. Kaebuse esitajate väited põhjavee kaitsetuse kohta ei ole põhjendatud. AS Steri tegevuse mõju põhjaveele on analüüsitud KMH aruande punktis 4.3.2 ning eksperdid on aruandes leidnud, et AS Steri tootmistegevusest põhjaveele ohtu ei lähtu ning isegi terrorismiakti korral, kui puruneb varraste „pinal“ ning võib põhjavette sattuda radioaktiivse koobalti tolmuosakesi, on mõju lühiajaline (KMH aruande lk 32, III kd, tl. 34). Lisaks rõhutatakse, et selliseks toimeks vajaliku mõjuri üldine purustav jõud on kaugelt suurem võimalikust kiirgussaaste toime piirkonnast. Koobalt 60 ohutust põhjaveele põhjendatakse sellegagi, et vesi ei ole sekundaarseks kiirgusallikaks ehk teisisõnu ei lahustu koobalt 60 vees, mis tähendab, et vesi iseenesest kiirgust edasi ei kanna. Niisiis ei saa väita, et kiirgustegevusloa andmisel ei oleks põhjaveele tekkida võivaid ohte hinnatud või arvesse võetud. 67. AS Steri tehase hoone ehituse ja ehituspäevikute väidetavate võltsimiste kohta, samuti ehitusja kasutuslubade menetluse kohta kohalikus omavalitsuses, tuleb märkida, et need kaebuse esitajate väited ei ole käesoleval juhul asjakohased. KMH aruandes on hinnatud ehitise tehnilist seisukorda. Aruandele on lisatud kiirgusekspert E. Realo poolt läbi viidud defektoskoopiliste mõõtmiste tulemused ning neist tehtud eksperdi järeldus, et kiirgusallika kiirgusvarjestuseks olev betoonpunker tagab kõikides punktides kindlalt oodatava kiirguse nõrgenemise ning seda ka võimaliku maksimaalse Co-60 kiirgusallikate aktiivsuse 37 PBq korral (KMH aruande lk 88 jj, III kd. tl. 87 jj). Lisaks viitab vastustaja Kiirguskeskuse poolt läbi viidud dosimeetrilisele kontrollile (KMH aruande lisa 4, IV kd tl 4 jj), millest Kiirguskeskus järeldas, et ühe aasta jooksul kiirgustöötaja poolt saadud efektiivdoos elanikule kehtestatud piirmäära ei ületa. Neid uuringutel põhinevaid hinnanguid ei ole kohtul paljasõnaliste väidete alusel põhjust kahtluse alla seada. Seega nähtub, et keskkonnaministeerium on ehitise vastavust kiirgustegevuseks iseseisvalt kontrollinud. Seetõttu väited, et muu organ võis tuvastada ehituspäevikutes eksimusi või väited kohaliku omavalitsuse poolt ehitus- ja kasutuslubade menetluses tehtud võimalikele eksimistele ei anna alust väita, et hoones ei ole võimalik tagada kiirgusohutusnõudeid. 68. Esitatud tõendite põhjal ei saa põhjendatuks pidada ka kaebuste esitajate seisukohta, et Eesti päästeteenistuste võimetuse tõttu on kohalik elanikkond avarii korral tõhusa kaitseta. Keskkonnamõju hindamise käigus on Päästeamet kinnitanud (IV kd tl. 19), et Päästeametil on väljaõppinud kaader tööks kiirgusallikaga ning oskused radioaktiivselt saastunud ala puhastamiseks, samas viidatakse ka naaberriikidega sõlmitud koostöölepingutele. Sama seisukohta väljendas Päästeamet ka 16.10.2006 kirjas A.K-le (V kd, tl. 9), milles nimetatud välislepinguid üksikasjalikumalt käsitletakse. Samuti on KMH aruandes ära toodud hädaolukorras tegutsemise plaan (KMH aruande lk 45). 69. Viimaks märgib kohus, et sellised asjaolud nagu kohaliku elanikkonna usaldamatus tehase käitaja ja otsustajate suhtes, ei saa olla aluseks kiirgustegevusloa andmisest keeldumiseks. Kohus leiab, et Keskkonnaministeerium on kõiki olulisi kiirgustegevusega seotud asjaolusid hinnanud ning teinud nende põhjal põhjendatult järelduse, et alust kiirgustegevusloa andmisest 14 keeldumiseks ei esine ning seega tuleb taotletav luba AS-le Steri anda. Samuti tuleb kohtu hinnangul piisavaks pidada vaidlustatud käskkirja punktis 1.1. esitatud kiirgustegevuse põhjendust. Põhjendatult on Keskkonnaministeerium AS Steri kavandatava tegevusega seotud ohtusid ja nende tõenäosust hinnates lähtunud maailma varasematest sellealastest kogemustest. Seejuures KMH aruandes ning kohtumenetluseski esitatud väitele, et sarnaste kiirgussterilisatsioonitehaste ajaloos ei ole olnud esinenud avariiolukordi, kus kannatada oleksid saanud väljaspool tehast töötavad isikud, ei ole kaebuse esitajad vastuväiteid esitanud. 70. Kokkuvõttes tõdeb kohus, et vaidlustatud käskkirjas ning seal viidatud KMH aruandes on veenvalt põhjendatud, et AS Steri tegevuse iseloomu ning tegevuse kohta arvestades ei esine KgS §-s 22 nimetatud kiirgustegevusloa andmisest keeldumise aluseid ning kiirgustegevusloa andmine oli seega õiguspärane. 71. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebused jäävad rahuldamata ja vastustaja ning tema poolel esinenud kolmas isik ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Daimar Liiv Kristjan Siigur 15 Kadriann Ikkonen