KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2453 Haldusasi AS Esmar kaebus Viimsi Vallavalitsuse 25.10.2006 kirjaga nr 11-10/3249 tehtud piiride kulgemise ettepanekute tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev AS Esmar apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – AS Esmar, esindaja v.adv Tiia Nurm Vastustaja – Viimsi Vallavalitsus Kolmandad isikud – Helgi Kibits, Merike Nurk, Sirle Varma ja Jaak Kuul, esindajad v.adv Siim Roode ja adv Hannes Olli Kolmandad isikud – Tiit Kuul ja Tõnu Suban Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsus muutmata. Menetluskulud jätta AS Esmar kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 23.12.1997 esitas AS Esmar Viimsi Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse, milles soovis 9,7 ha maa erastamist temale kuuluva Pringi aiandi hoonetekompleksi juurde. Hoonetekompleks koosneb kasvuhoonetest, sööklast, aiandi korpusest ja aiandi olmehoonest. 25.10.2006 kirjaga nr 11-10/3249 tegi Viimsi Vallavalitsus AS-le Esmar piiride kulgemise ettepaneku ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks Pringi külas asuvate ja AS-le 3-06-2453 Esmar kuuluvate ehitiste – aiandi olmehoone ja söökla juurde vastavalt kirjale lisatud kahele asendiplaanile. Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise ettepaneku kohaselt oli Pringi külas maaüksusel aadressiga Vanapere tee 5 paikneva söökla juurde määratava teenindusmaa ligikaudseks pindalaks 0,12 ha ning maaüksusel aadressiga Vanapere tee 1 paikneva aiandi olmehoone juurde määratava teenindusmaa suuruseks 0,42 ha. Piiride kulgemise ettepaneku kohaselt asuvad mõlemad maaüksused endisel Vanapere 29 kinnistul, mille suhtes on maa tagastamise õigustatud subjektideks või nõudeõiguse pärinud isikuteks kolmandad isikud Tiit Kuul, Merike Nurk, Jaak Kuul, Tõnu Suban, Sirle Varma ja Helgi Kibits. 07.11.2006 kirjaga nr 160 teatas AS Esmar Viimsi Vallavalitsusele, et ta ei nõustu 25.
- 2006 kirjas nr 11-10/3249 tehtud piiriettepanekuga, kuna taotlus maa ostueesõigusega erastamiseks oli esitatud kogu Pringi aiandi kompleksi kuuluvate ehitiste juurde ja maa ostueesõigusega erastamise küsimus tuleb lahendada kogu kompleksi osas. Vastustaja teatas 16.11.2006 kirjaga, et ta kaebaja nimetatud vastuväidetega ei arvesta ning leidis, et kaebajale tehtud piiride kulgemise ettepanekud vastavad kehtivatele õigusaktidele. Enne käesolevas kohtuasjas vaidlustatud piiride kulgemise ettepaneku tegemist teenindusmaa määramiseks aiandi olmehoone ja söökla juurde, oli Viimsi Vallavalitsus oma 30.06.2003 korraldusega nr 514 Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ punkti 3 alusel andnud AS-le Esmar üheaastase tähtaja Pringi aiandikompleksi lagunenud ja kasutusest väljalangenud kasvuhoonete korda tegemiseks ja samaks tähtajaks määranud ehitistele ajutise teenindusmaa suurusega 4,1 ha. Korraldusega nr 514 aiandikompleksi kasvuhoonete juurde määratud ajutine teenindusmaa moodustas ühe osa maast, mille ostueesõigusega erastamist AS Esmar oma 23.12.1997 avalduses oli taotlenud. AS Esmar vaidlustas Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003 korralduse nr 514 Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-03-54). Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2007 otsusega tühistati Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldus nr
- Ringkonnakohus leidis, et korraldus on õigusvastane selle andmise aluseks olnud Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ punkti 3 neljanda lause 13.06.1999 kuni 17.10.2003 kehtinud sõnastuse põhiseadusega vastuolu tõttu. Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.06.
- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.05.2007 otsusega kohtuasjas nr 3-41-2-07 tunnistati Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ punkti 3 neljas lause 13.06.1999 kuni 17.10.2003 kehtinud sõnastuses redaktsiooni kehtimise ajal alates 16.07.2000 põhiseadusega vastuolus olevaks.
- AS Esmar esitas 18.12.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viimsi Vallavalitsuse 25.10.2006 kirjaga nr 11-10/3249 tehtud piiride kulgemise ettepanekute tühistamist. Kaebaja leiab, et tema poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlust tuleb käsitleda omaniku taotlusena kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks. Vastustaja on lahendanud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise taotluse viie erineva haldusaktiga, mis ei ole kaebaja taotlus. Nimetatud olukord ei ole kooskõlas maakorralduse seaduse (MaaKS) §-s 5 toodud maakorraldusnõuetega ning eirab täielikult kinnisasja omaniku taotlust tulevikus moodustatava kinnisasja kasutamiseks. Kaebaja leiab, et teenindamiseks vajaliku maa määramisel igale ehitisele eraldi on käesoleval juhul vähenenud põhjendamatult erastatava maa suurus, mis aga välistab kaebaja õigust erastada ehitiste juurde maad soovitud ulatuses. 2
(7)3-06-2453 Kaebaja hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse 25.10.2006 kirjaga nr 11-10/3249 tehtud piiride kulgemise ettepaneku näol tegemist eelhaldusaktiga, millega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud kaebaja seisukohta erastamise võimalikkuse kohta 25.10.2006 kirjas toodud piirides. Nimetatud nõude rikkumine on oluline ning kaebaja oleks tulnud kaasata haldusmenetlusse võimalike asjaolude ja vastuväidete väljaselgitamiseks. Samuti puuduvad 25.10.2006 kirjas motiivid, miks on põhjendatud ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine just piiride kulgemise ettepanekus toodud ulatuses.
- Viimsi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kaebusele palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek teenindusmaa määramiseks ehitistele eraldi on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja märgib, et ehitiste kompleksi juurde teenindamiseks vajaliku maa määramine ei sõltu üksnes taotluse esitaja soovist, vaid ka ehitiste kasutamise eesmärgist ja asukohast. Kui ehitiste kasutamine on võimalik üksteisest sõltumatult, siis on võimalik sõltumata taotluses väljendatud tahtest ka nende teenindamiseks vajalik maa määrata iga ehitise jaoks eraldi. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 08.02.2007 otsuses haldusasjas nr 3-03-
- Vastustaja väitel on igati põhjendatud määrata endiste aiandi olmehoone ja söökla juurde maa eraldi, kuna kasvuhooned ja tehnokeskuse hoone on lagunenud, aiandi olmehooneks ja sööklaks nimetatud ehitised ei oma käesoleval ajal enam mingit seost aiandikompleksiga ja oma endise funktsiooniga. Vastustaja märgib, et kui aiandikompleksi ettenähtud tähtajaks korda ei tehta, siis võib kohalik omavalitsus tähtpäevaks korrastamata ehitised sundvõõrandada. Sellisel juhul ei ole võimalik nimetatud maad ostueesõiguse korras üldse erastada. Kordategemisel erastatakse teenindamiseks vajalik maa selle kompleksi juurde eraldi. Vastustaja märgib lisaks, et kaebaja väited, et talle ei ole tagatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 kohane ärakuulamisõigus, ei vasta tegelikkusele. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja oli kogu aeg teadlik, et maad erastatakse talle konkreetsete ehitiste juurde. Piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, mis aga ei lahenda erastamise küsimust lõplikult. Erastada soovijail on õigus sellele eelhaldusaktile esitada oma vastuväited ja põhjendused. Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt. Vastustaja lisab, et 25.10.2006 piiride kulgemise ettepanekuga tehti kaebajale kogu eelnevate erastamistoimingute jätkuna konkreetsed ettepanekud ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks Pringi külas asuva kaebajale kuuluva kahe hoone ehitise juurde vastavalt kahele kirja juurde lisatud asendiplaanile. Kaebajal oli oma vastuväidete esitamiseks aega 1 kuu. Kaebaja vastuväiteid ei esitanud, vaid rõhutas oma soovi lahendada erastamise küsimus kogu kompleksi osas. Kaebaja on olnud pikemat aega teadlik maa erastamisest talle üksikute hoonete kaupa, teda on selles küsimuses korduvalt ära kuulatud ja ta on teadlik ka vastustaja põhjendustest. Vastustaja märgib, et piiride kulgemise ettepanekus ning hilisemates vastuväidetes kaebajale on vastustaja viidanud õigusaktidele, millele ta ettepanekut tehes tugines.
- Kolmandad isikud Tiit Kuul, Helgi Kibits, Merike Nurk, Jaak Kuul, Tõnu Suban ja Sirle Varma paluvad oma kirjalikes vastustes jätta AS Esmar kaebus rahuldamata ning lugeda Viimsi Vallavalitsuse 25.10.2006 kirjas nr 11-10/3249 tehtud piiride kulgemise ettepanek õiguspäraseks. 3
(7)3-06-2453 5. Tallinna Halduskohtu 09.10.2007 otsusega jäeti AS Esmar kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: Halduskohus leidis, et ehitiste kompleksi juurde teenindamiseks vajaliku maa määramine ei sõltu üksnes taotluse esitaja soovist, vaid ka ehitiste kasutamise eesmärgist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tuleb endise Pringi aiandikompleksi ehitisi, mis on säilinud ja käesoleval ajal kasutusel olevad, lugeda teenindusmaa määramisel ühte kompleksi kuuluvaks lagunenud ja kasutusest väljalangenud endiste aiandi kasvuhoonetega, mida praktiliselt ei ole enam olemas. Kui ehitiste kasutamine on võimalik üksteisest sõltumatult, siis on võimalik ka nende teenindamiseks vajalik maa määrata iga ehitise jaoks eraldi, sõltumata kaebaja taotluses väljendatud tahtest. Kaebaja väidet, et tema poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlust tuleb käsitleda omaniku taotlusena kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks, ei saa pidada põhjendatuks. Kaebaja on maa ostueesõigusega erastamise avalduses märkinud soovitava maa suuruseks 9,7 ha, kuid sellest ei saa teha järeldust maa kasutamise otstarbekuse ega selle kohta, kas maa erastamise korral avalduses märgitud suuruses oleks tagatud selle otstarbekas kasutamine. Teenindusmaa määramine ja erastamine kogu endise aiandikompleksi juurde tervikuna oleks kohtu hinnangul otstarbekas juhul, kui tegemist oleks ühtselt toimivate ehitistega, millele ei oleks funktsionaalselt ega maakorralduslikult võimalik määrata eraldi teenindusmaad. Kaebajale kuuluvad ehitised, mille juurde teenindusmaa määramiseks tehtud piiriettepanekuid kaebaja vaidlustab, ei oma käesoleval ajal enam mingit seost aiandiga. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja väidet HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse rikkumise kohta piiride kulgemise ettepaneku tegemisel. Arvestades kaebaja ja Viimsi Vallavalitsuse varasemat suhtlemist maa erastamisega seotud küsimustes ja kaebaja teadlikkust aiandikompleksi olukorrast ning vallavalitsuse seisukohast, et teenindusmaad ei määrata kogu aiandikompleksi juurde tervikuna, vaid eraldi igale ehitisele, ei saa kaebaja ärakuulamise nõuet pidada rikutuks. Haldusorgan ei pea ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule eelnevalt haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Kaebajale oli vastavalt „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p-le 9 tagatud võimalus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule. Kaebaja kasutas võimalust omapoolsete vastuväidete esitamiseks vallavalitsusele, millele viimane ka vastas. Vastuväidete esitamise võimalus piiride kulgemise ettepanekule ei tähenda, et haldusorgan on kohustatud nendega arvestama, kui ta ei pea vastuväiteid piisavalt põhjendatuks. Vastustaja on oma 25.10.2006 kirjas nr 11-10/3249, millega vaidlustatud piiriettepanekud tehti, viidanud piiriettepanekute tegemise õiguslikele alustele. Kaebaja vastuväidetest ja kohtule esitatud kaebusest saab järeldada, et piiriettepanekute sisu on kaebajale olnud arusaadav ja ta on saanud piiriettepanekuid vaidlustades oma õigusi kaitsta. Oma vastuväidetes piiriettepanekule ja kaebuses kohtule vaidlustab kaebaja sisuliselt vaid teenindusmaa määramist hoonete juurde eraldi, mitte aga konkreetselt olmehoone ja söökla juurde määratava teenindusmaa suurust ja piire. Kohus leiab, et asjakohased ei ole kaebaja väited vastavate põhjenduste puudumise kohta piiride kulgemise ettepanekus. 4
(7)3-06-2453 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- AS Esmar apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 09.10.2008 kohtuotsus ja teha asjas uus otsus, millega AS Esmar kaebus rahuldada ning tühistada Viimsi Vallavalitsuse 25.10.2006 kirjaga nr 11-10/3249 tehtud piiride kulgemise ettepanekud ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks Pringi külas asuvate ning AS-le Esmar kuuluvate ehitiste juurde vastavalt kahele kirjale lisatud asendiplaanile. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: Halduskohus väljus käesoleva haldusasja raamest, kui tuvastas asjaolu, et Pringi aiandi kompleksi kuuluvate aiandi kasvuhoonete puhul on tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud hoonetega. Nimetatud asjaolu tuvastamine ei ole kohtu pädevuses, kuivõrd kohalik omavalitsus ei ole vastavat asjaolu maa ostueesõigusega erastamise menetluses kehtivalt tuvastanud. Maa ostueesõigusega erastamise kohustatud subjekt on seotud õigustatud subjekti taotlustega. Kõrvalekaldumised maa ostueesõigusega erastamise avalduses toodud taotlusest peavad olema põhjendatud, kontrollitavad ning mitte kahjustama põhjendamatult maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti õigusi. Nimetatud printsiibi kõige efektiivsema järgimise tagab ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamine avalduses toodud taotluse osas tervikuna. Apellant leiab, et halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekti taotlus oluline, ei ole õige. Teenindamiseks vajaliku maa määramine igale ehitisele eraldi ning maa ostueesõigusega erastamise kohustatud subjekti suva kohaselt kitsendaks oluliselt erastamise õigustatud subjekti õigusi ning oleks kontrollimatu. Apellant leiab, et teatud juhtudel võivad maa ostueesõigusega erastamise avalduses toodud taotluste lahendamine eraldiseisvate haldusaktidega olla põhjendatud, kuid sellisel juhul tuleb nimetatud haldusaktid võtta vastu samaaegselt. Teenindamiseks vajaliku maa määramine igale ehitisele eraldi ning erineval ajal vastu võetud haldusaktidega vähendab põhjendamatult teenindamiseks vajaliku maa suurust. Taoline lahendus on loonud olukorra, kus taotluse esitanud isikule ei ole arusaadav, millises ulatuses on võimalik tema avalduses toodud taotlus rahuldada ning millises ulatuses jääb see lõplikult rahuldamata. Apellandile ei ole tagatud ärakuulamisõigust. Halduskohus on leidnud, et apellandi ärakuulamisnõuet ei saa pidada rikutuks. Apellandi väitel ei ole halduskohtu järeldused kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Õige ei ole kohtu järeldus, mille kohaselt on vastuväidete esitamise võimalus samastatav ärakuulamisõiguse realiseerimisega. Apellant on seisukohal, et ärakuulamisõigus peab olema tagatud konkreetse haldusakti suhtes ning enne asja otsustamist. Vastustaja ei ole kordagi küsinud apellandi seisukohta maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta 25.10.2006 kirjas toodud piirides.
- Viimsi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta AS Esmar apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 09.10.2007 otsus muutmata.
- Kolmandad isikud Helgi Kibits, Merike Nurk, Sirle Varma, Jaak Kuul ja Tiit Kuul paluvad jätta AS Esmar apellatsioonkaebus rahuldamata. 5
(7)3-06-2453 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jääb oma 26.11.2007 apellatsioonkaebuse tagastamise määruses apellatsioonkaebusele antud hinnangu juurde. Kuna eelnimetatud määrus tühistati Riigikohtu 15.05.2008 määrusega menetlusnormide rikkumise tõttu, toob ringkonnakohus oma seisukohad veelkord välja.
- Apellatsioonkaebuses tuginetakse kolmele põhiväitele: halduskohus väljus oma pädevuse ja kaebuse piiridest, asudes hindama kasvuhoonete lagunemist ja kasutusest väljalangemist; maa ostueesõigusega erastamise kohustatud subjekt on seotud õigustatud subjekti taotlusega; kaebajale ei tagatud haldusmenetluses ärakuulamisõigust.
- Haldusasja läbivaatamise piirid määrab ära kaebuse taotlus (HKMS § 19 lg 7 esimene lause), mitte asjaolud, mis kaebaja on kaebuse põhjendamiseks välja toonud. Halduskohus on pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub kaebuse lubatavus ja põhjendatus. Selliste asjaolude tuvastamist ei saa lugeda kaebuse piiridest väljumiseks. Endiste kasvuhoonete seisund on ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja selle õiguspärasuse kontrollimisel oluline, sest muuhulgas selle asjaolu valguses võib kohalik omavalitsus otsustada, kas määrata kompleksi kuuluvatele ehitistele teenindusmaa koos või eraldi. Meenutamist väärib, et kasvuhoonete vastavus MaaRS § 6 lg 31 teise lause tunnustele on tuvastatud ringkonnakohtu
- veebruari
- a otsusega haldusasjas nr 3-03-54, p
- Ehitiste seisukorda ei muuda asjassepuutumatuks see, et vastustaja
- juuni
- a korraldus ehitiste kordategemise tähtaja andmiseks on tunnistatud kehtetuks.
- Õigustatud subjekti taotlus ei ole maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel ainumäärava tähtsusega isegi siis, kui lugeda see taotlus omaniku taotluseks maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 1 mõttes. Omaniku taotlust arvestatakse nimetatud sätte kohaselt muuhulgas. Õigusaktid ei näe ette ehitiste omaniku õigust nõuda talle kuuluva mitme ehitise juurde igal juhul tervikliku teenindusmaa määramist. Kompleksi kuuluvatele ehitistele võib teenindusmaad määrata eraldi, kui ehitiste kasutamine on võimalik üksteisest sõltumatult. Ka sellele seisukohale asus ringkonnakohus juba
- veebruari
- a otsuses, p
- Kehtival õigusel ei põhine kaebaja väide, et kui ehitistele määratakse teenindusmaa eraldi, tuleb seda teha üheaegselt. Vastustaja on
- novembri
- a kirjas piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea teenindusmaa määramist käesoleval juhul kompleksi juurde otstarbekaks. Vastustaja otsus ei ole kontrollimatu. Vastustaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul seejuures diskretsioonivigu teinud. Käesoleval juhul, mil kasvuhoonete säilinud osade edasine saatus ja kasutusfunktsioon ei ole teada, ei ole mõistlik nõuetekohaste ehitiste teenindusmaa erastamist seada sõltuvusse teenindusmaa määramisest lagunenud ehitise juurde. Kaebaja väide, et eraldi teenindusmaade määramine iga ehitise juurde võib tuua kaasa maa erastamise väiksemas ulatuses kui teenindusmaa määramine ehitiste kompleksi juurde, võib osutuda õigeks, kuid ei kinnita ettepanekute õigusvastasust. Pigem võib kompleksi juurde teenindusmaa määramine sellisel juhul sattuda vastuollu ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p-ga 4, mille kohaselt ehitise teenindamiseks määratakse vähim tarvilik kogus maad. Vähimast tarvilikust maast suurema teenindusmaa määramine võib omakorda rikkuda maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi.
- Kaebaja õigust ärakuulamisele ei ole rikutud. Teenindusmaa määramise ettepanek ei ole tavapärane haldusakt, mis omandab siduvuse kohe pärast teatavakstegemist. Teenindusmaa 6
(7)3-06-2453 määramise ettepanek on algselt mittesiduv. Isiku õiguse ärakuulamisele tagab Vabariigi Valitsuse
- juuni
- a määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p-s 9 sätestatud võimalus esitada ettepanekule vastuväited. Siduvaks muutub ettepanek alles vastuväidete esitamata või rahuldamata jätmise korral. Seega ei tule isikut enne ettepaneku tegemist ära kuulata.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7
(7)