← Eesti

2-08-9226/25

Obsah (5)§26§ 29§51§18§19

2-08-9226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-9226 Otsuse kuupäev Jõhvi, 06. oktoober 2008.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S.H.`i hagi T. H. vas

) peatükkis 5.

§26ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 3

(6)2-08-9226
  1. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt nende vahelised suhted on lõppenud, hageja väidab, et abielulised suhted lõppesid 2007.a juunikuus. Kostjal ei ole vaidlust abielusuhte lõppemise vastu, oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil kostja on kinnitanud, et tegelikult abielulised suhted on lõppenud alates veebruarist 2008.a. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud.
  2. Hageja ei soovinud menetluse peatamist. Hageja enam ei soovi koos kostjaga elada ega abielu säilitada. Kuigi kohtuistungil soovis kostja menetluse peatamist, lootes, et abielu on võimalik säilitada, siiski nõustus ta abielu lahutamisega. Seega tegelikult ei soovi pooled enam abielu taastada, kohtuistungil selgelt väljendatud nende tahteks oli abielu lahutamine.
  3. Kohus menetleb asja alates 11.03.2008.a, s.o umbes 7 kuud. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, oma vastuses hagile ja kohtuistungitel ta on nõustunud abielu lahutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Lapsesse puutuv vaidlus
  4. Sünnitunnistuse järgi lapse J. vanemateks on hageja ja kostja (t.lk.4).

§ 29

lg 3 esimesest lausest lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Kuna kohus abielu lahutamise osas hagi rahuldab, peab ta

§51alusel ka lahendama lapsesse puutuva vaidluse.

  1. Hageja palub jätta laps kostja juurde elama, millega kostja on nõustunud. Kuigi kostja on teatanud kohtule, et elab aadressil Xxxx, siiski kohtuistutungil antud kostja seletuse ja vastuhagi avalduse kohaselt tegelikult elab ta koos poolte ühise lapsega aadressil Xxxx. Poolte laps on kaheaastane. Kostja on tegelenud lapse kasvatamisega lapse sünnist saadik ja on nõus last ka edaspidi kasvatama. Asjaolusid, mis välistaks ka edaspidiselt lapse ema juurde elama jätmist, ei ole tuvastatud. Sellepärast ka selles osas kohus rahuldab hagi ja jätab lapse kostja juurde elama. Vastuhagi ühisvara jagamises
  2. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 26.02.2008.a elektroonilise tõendi kohaselt 02.11.2005.a kanti vastukostja kinnistu Xxxx, kinnistu registriosa nr 98108 omanikuna kinnistusraamatusse (t.lk. 14). Vastuhagi ja vastukostja vastuse kohaselt omandasid pooled kinnistu asukohaga Xxxx abielu kestel. Samuti omandasid nad abielu kestel sõiduki VW Passat ja köögimööbli. Kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt sõiduki tegelik väljalase on 1991.a. Abielu kestel omandatud vara turuväärtuse tuvastamiseks hindamisekspertiisi määramist pooled ei taotlenud. Neil ei ole vaidlust ühisvara koosseisu ega selle väärtuse üle. Kuigi kohtuistungil vastukostja on väitnud, et kinnistu turuväärtus on langenud ja praegu on tema väärtuseks 800 000 krooni, siiski nad on jäänud selle juurde, et kinnistu väärtuseks on 1 000 000 krooni, köögimööbli väärtuseks 20 000 krooni ja sõiduki turuväärtuseks 8 000 krooni. 4

(6)2-08-9226
  1. Vastuhagi avalduse kohaselt abielu kestel võetud pangalaenust on pooltel tagastamata 250 000 krooni. Kohtuistungil kinnitas vastukostja, et laenu tagastas tema ja tegelikult tagastamata on laen summas 249 000 krooni.
  2. Perekonnaseaduse (

) §14 alusel abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

§18

lg5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Sama paragrahvi

  1. lõike
  2. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuivõrd vaidlust ühisvara koosseisu, selle väärtuse ning kohustuste suuruse üle pooltel ei ole, nõustub kohus sellega, et ühisvara koguväärtuseks on 1 028 000 krooni ja abielu kestel võetud ning vaidluse lahendamise seisuga tagastamata kohustuste suuruseks on 249 000 krooni.
  3. 25.

§19

lg1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus ei nõustu vastukostja põhjendustega tema lahusvara võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvel ühisvara 200 000 krooni võrra kasvamise kohta. Sillamäe notar I. K.’i juures 01.11.2005.a sõlmitud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisvalduse kohaselt võõrandas vastukostja endale lahusvarana kuulva korteriomandi asukohaga Xxxx müügihinnaga 175 000 krooni (t.lk. 53-61). Vastukostja ei tõendanud lepingu järgi temale nimetatud summa ülekandmist ja tema poolt seda kas kinnistu Xxxx ostmiseks võetud laenu tagastamiseks või muul viisil perekonna huvides kasutamist. Oma lahusvara abielu kestel võõrandmisega avaldas vastukostja nõusolekut võõrandamise eest saadava raha abikaasade ühisvaraks tunnistamisega. Seega, isegi, kui eeldada, et raha tegelikult laekus ja ka kasutati perekonna huvides, ei ole vastukostja põhjendus piisavaks aluseks ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks, sest

§19

lg2 p 3 alusel kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Poote ühisvara ei ole omandatud ainult vastukostja lahusvara arvel. 25. Kuigi oma vastuses vastuhagile soovis vastukostja jätta kogu ühisvara enda omandisse, kohtuistungil ta ei soovinud mitte midagi ühisvarast ega kohustusest endale jätta, mistõttu nõustuski vastuhageja kogu ühisvara ja kohustuse endale jätmisega. Sellepärast jätab kohus kogu ühisvara (kinnistu asukohaga Xxxx, sõiduauto VW Passat reg. Nr 589 AVB, ja köögimööbel) ja kohustuse vastuhagejale. Pärast pangalaenu tagastamata jäägi mahaarvamist jääb vastuhagejale ühisvara väärtusega 779 000 (1 028 000 – 249 000). Eeltoodu ja

§18

lg5 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista vastuhagejalt vastukostja kasuks ühisvara jagamise eest rahalise hüvitise 389 000 krooni (779 000 : 2). Menetluskulud

  1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni riigilõivu. TsMS §164 lg1 alusel jätab kohus kummagi poole abieluasja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Vastuhageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel. Kohtuistungil vastuhageja on nõustunud ka vastuhagilt riigilõivu tasumisega, mistõttu kuulub temalt väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 39 500 krooni. Kuna vastuhagi rahuldatakse, siis TsMS §162 lg1, lg2 jätab kohus kõik vastuhagi menetluskulud vastukostja kanda. Menetlusökonoomia 5

(6)2-08-9226 põhimõttest lähtudes mõistab kohus vastuhageja menetluskulud, s.o riigilõiv 39 500 krooni vastukostjalt. 28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.