Obsah (5)

§ 222§ 173§ 174§ 272§ 207

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohus Geete Lahi Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg 27. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number 2-04-1389 (k

§ 222

lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 33 525, 95 krooni, mis sisaldab tagasimaksmata õppelaenusummat ning maksmata intresse. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 08.02.2002 kuni

1. oktoobrini 2004 kogunenud järgmiselt: - põhivõlg 29 723,75 krooni, sellest ühe päeva intress on 4,29 krooni (29 723,75 x 0,05 = 1 568,14 krooni aastas ehk 4,29 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud päevi 885 päeva, intress on 3 802,20 krooni. Seisuga
2. oktoober 2004 on hageja nõude suuruseks 33 525,95 krooni, millest põhivõlg moodustab 29 723,75 krooni ning intress 3 802,20 krooni.

§ 173lg 1, § 207, § 222 lg 1, 2, § 272, Ha

S § 362 lg 2,3, TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 alusel palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt A S, O S ja J T hageja kasuks võlgnevus 33 525,95 krooni, kohtukuluna riigilõiv 2 450 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni. Kostjate vastuväited O S esitas kohtule 14.01.2005.a vastuse hagile, milles ta hagi ei tunnistanud. Tema andmetel A S maksab õppelaenu igakuiselt. Dokumentaalseid tõendeid selle kohta esitada ei saa, kuna A.Š elab Tallinnas. O S arvamusel on A S võimeline õppelaenu täies ulatuses tagasi maksma. O S ise ei ole hetkel maksevõimeline. Ta on kodune, ootab last ning tema ülalpidamisel on 7-aastane tütar. Kostja J T esitas kohtule 14.01.2005.a sisuliselt sama vastuse, mis oli esitatud O S poolt. Hagiga ei nõustu. Kostja A S vastust hagiavaldusele ei esitanud. 18.01.2005.a esitas ta kohtule avalduse, milles palus anda tsiviilasja üle Tallinna Linnakohtule, seoses sellega, et tema elukoht on Tallinnas. Hageja seisukoht käendajate O S ja J T vastustele 21.11.2007.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas teatab hageja, et ei aktsepteeri esitatud väiteid ning lükkab need täies ulatuses tagasi. Käendajate väide, et A S on kinnitanud võlgnevuse maksmist, on paljasõnaline. A S ei ole täitnud õppelaenulepingust tulenevat kohustust. Samuti leiab hageja, et pole asjakohased kostjate väited, et nad ei ole hetkel maksevõimelised. Hagejal puudub võimalus loobuda hagist käendajate suhtes. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõuete juurde. Seletas, et hagi anti kohtusse 19.10.2004.a. Veebruaris 2005.a kostja A S võttis hagejaga ühendust ja teatas, et tunnistab hagi. Palus koostada maksegraafiku. 17.02.2005.a teatas A. S, et ei kirjuta maksegraafikule alla. Rohkem A S hagejaga ühendust ei võtnud. Kostja J T hagi ei tunnistanud. Arvab, et A S peab võla ise tasuma. 3 Kostja O S seletas, et telefoni teel A S teatas, et peale seda maksegraafikut talle koostati uus graafik. Kui tuleb dekreetpuhkuselt välja, hakkab seda maksma. Samuti leiab, et A S peab võla ise tasuma. Kostja A S kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse sai A S kätte 04.12.2007.a. A. Š ei teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohtu põhjendused Vastavalt VÕSRS § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.07.2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Õppelaenuleping sõlmiti 05.10.1998.a., s.o. enne võlaõigusseaduse jõustumist. Seega kohaldamisele kuuluvad enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (

) sätteid. Tõendatud on, et kostja A S sõlmis

1. oktoobril 1998.a õppelaenu saamiseks AS-ga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr 171 (tlk 4-7). Lepingutingimusi muudeti
2. septembril 1999.a sõlmitud lepingu lisaga nr 1 (tlk 8). Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 28 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kolmel korral: 07.10.1998.a 6 500 krooni (tlk 9), 01.02.1999.a 6 500 krooni ja 11.10.1999.a 15 000 krooni (tlk 10). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega kostjad O S ja J T nende ja panga vahel 05.10.1998.a sõlmitud käenduslepingutele (tlk 11-12). Samuti on tõendatud, et A S eksmatrikuleeriti Sillamäe Kutsekoolist 25.06.2000.a. seoses õppekava täitmisega täies mahus (tlk 13), mistõttu tekkis tal kohustus hakata pangale tagasi maksma laenusummat. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist summas 29 723,75 krooni ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa (tlk 14-16) ja hagejal tekkis nõudeõigus kostjate vastu tasutud summa ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A S on võtnud endale õppelaenulepinguga kohustused, mida ta on jätnud täitmata. Rahandusministeeriumi pöördumisele (tlk 17) A S ei reageerinud. Samuti on O S ja J T võtnud endale käenduslepingutega kohustused tagada õppelaenulepingust tulenevaid A S kohustusi. Haridus- ja teadusministeerium pöördus täiendavalt kirjadega ka käendajate poole (tlk 18-19) nõudega täita laenusaaja kohustus.

§ 173

kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavate nõuetele.

§ 174

kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest.

§ 272

lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist.

§ 207

lg 1 järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudmisega seotud kulutuste eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 4 3 järgi ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. HaS (kuni 01.09.2004 redaktsioonis) § 362 lg 3 järgi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt nõutav õppelaenu võlg ja intress oleks tasutud või see oleks väiksem, mistõttu tuleb kohtul järeldada, et kohustused on siiani täitmata ja hageja nõue on seega põhjendatud ja tõendatud. Riigil on nõudeõigus laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 29 723,75 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg 3 alusel ajavahemikul 08.04.2002.a kuni 15.10.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 3 802,20 krooni ning märgitud võlg kokku 33 525,95 krooni tuleb kostjatelt kui solidaarvõlgnikelt välja mõista solidaarselt. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg 1, tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 450 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 1 200 krooni. Märgitud kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5