lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse esitamisega on võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust.
Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti põhiosas ehitustööde tegemisega. Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks tihe konkurents selles sektoris. Ajutine haldur nõustub osaliselt nimetatud hinnanguga, kuid tegelikuks põhjuseks võib lugeda ebaotstarbekat finantsinvesteeringut (antud laenu). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad äriühingu juhatuse liikme juhtimisvigadest. Ajutine pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikmete tegevuses on juhtimisvea tunnused. On võimalik ka, et juhatuse liige ei ole täitnud hoolsuskohust. Hoolsuskohustuse täitmata jätmine seisneb ka majandustegevuse deklareerimata jätmises (täpsemalt valesti deklareerimisest), samuti väidetava finantseerimislepingu sõlmimises Vene Föderatsiooni äriühinguga. Võimalikud juhtimisvea tunnused on ka seoses Äriseadustiku ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega (võlgniku juhatuse liikmed jätnud esitamata pankrotiavalduse olukorras, kus oldi maksejõuetud). Juhatuse liikme tegevust oma kohustuse mittetäitmisel tahtliku või raske hooletuse tõttu tuleb käsitada raske juhtimisveana. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku pankroti väljakuulutamisel võlgnikul kuid ka võlausaldajatel võimalik esitada haginõuet juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur uurinud juhatuse liikme varalist seisu, kuid ei ole suutnud tuvastada varade olemasolu. Ajutine haldur ei pea reaalseks, et J P õnnestuks sisse nõuda juhtimisvigadest tulenev kahju. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise alused, kuid vastavate nõuete esitamist ei pea ajutine haldur majanduslikult otstarbekaks (põhjendused: kohtulahendi tulem teadmata, Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, püsiv maksejõuetus võib tuleneda juhtimisvigades. Ajutisel halduri 4
§-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur
lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka 5
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Halduri tasu arvestuse kohaselt on ajutise halduri tasu kokku 17000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul ja võlausaldaja poolt deposiiti mittetasumisega, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, siis kuuluksid ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõistmisele riigi vahenditest seda määruses sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur: 1. Välja mõista ajutise haldurile ajutise halduri tasu 17 000 krooni ja kulutuse hüvitis 2 500 krooni. 2. sh riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 8911 krooni), mis kuuluks välja maksmisele T V pangakontole nr 221010990316 Hansapank; 3. sh võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu summas 10 300 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul puudub piisavalt rahalisi vahendeid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.