KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-35704 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2007. a, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M Z hagi L N vastu

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

10. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 11.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse. 13. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel 2000-2003.a. kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene _margit/$file/Lapse%20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava 7-13 aastase terve lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 2182 krooni. Kuid miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on Eestis peale 2003.aastat tunduvalt kasvanud. Seega on hageja nõue lapsele ülalpidamiseks vajaliku elatise väljamõistmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miiniumsummas objektiivselt põhjendatud ning selle vähendamine alla miinimumi on võimalik ainult ettenähtud erandjuhtudel (

§-s 61 lg 5 ja 6). 14. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendite alusel on

§ 61

lg 6 p 1 alusel tõendatud üks asjaolu- kostja osaline töövõimetus- mis võimaldaks elatise suurust vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruses. Arstliku ekspertiisi 27.11.2007.a. otsusega on kostjal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus töövõime kaotusega 20 % (tl 50). Samas kohus leiab, et kuna nimetatud asjaolu võimaldab kostjal siiski töötada ja teenida keskmist töötasu, mis ületab miiniumpalga kahekordselt (tl 48), siis kostja osaline töövõimetus ei saa käesoleval olla põhjuseks, mis tingiks kostjalt poolte lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise vähendamise alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse. Kohus ei vaidlusta kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvaid igakuiseid väljaminekuid, kuid leiab, et elatise väljamõistmata jätmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsummas ei ole need arvessevõetavad.

1. Vanemaga koos mitteelavatel lastel, aga ülalpidamisasjas samuti kogu ühiskonnal, on seadusest tulenevalt õigustatud ootus, et ka lahuselav vanem hoolitseks oma lapse kasvamise, arengu ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise eest vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsumma ulatuses. Kostja väide, et kuna hageja tahtis last, siis kasvatagu seda ise, näitab, et kostja ei saa oma lapse ootustest aru. Kohus selgitab kostjale, et tal on perekonnaseaduse § 50 lg 1 tulenev kohustus ja õigus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostja väidet, et ta võib lapse isa mitte olla, loeb kohus paljasõnaliseks. 3
2. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ei ole võimalik nõustuda kostja vastuväidetega maksta laste ülalpidamiseks elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära ning kohus rahuldab hagi. IV Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
4. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Viktor Brügel 4