Tsiviilasi nr 2-08-8001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2008. a, Tartu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

1. veebruaril
2. a esitas AS B. Tartu Maakohtusse hagi OÜ R. ja A.T. vastu 28 699,95 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ R.
3. detsembril
4. a müügilepingu nr 32/12/05 tsementbetooni müümiseks OÜ-le R. Müüdud kauba eest esitas hageja arve summas 21 891,65 krooni, maksetähtajaga
5. aprill
6. a. Kaup on kätte saadud, kuid arvet ei ole käesoleva ajani tasutud. OÜ R. kohustuse täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja OÜ R. juhatuse liige A.T.
7. detsembril
8. a käenduslepingu, mille kohaselt vastutab A.T. OÜ R. lepingust tulenevate kohustuste täitmise ning viivise võlgnevuse tasumise eest.
9. veebruari
10. a seisuga moodustab viivis kokku 6 808,30 krooni. Kostja palub välja mõista OÜ-lt R. ja A.T. solidaarselt hageja kasuks 28 699,95 krooni, millest põhivõlgnevus on 21 891,65 krooni ja 6 808,30 krooni viivised. Menetluskulud jätta kostjate kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt kahekümne

§ 322

lõike 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb

§ 322lõike 1 alusel hagimaterjalid kostjatele kättetoimetatuks.

Kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lõige 1). Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lõige 1). Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lõige 1). Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, 2 millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud müügilepinguga nr 32/12/05 (tl 8-9), käenduslepinguga nr 14/12/05 (tl 10-11), arvega nr 703184 (tl 12), saatelehtedega nr 009908 ja nr 009996 (tl 13-14) ning viivise arvestusega (tl 15). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS B. hagi OÜ R. ja A.T. vastu 28 699,95 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165

lõige 3).

§ 162

lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel kannavad kostjad antud asjas menetluskulud solidaarselt. Kohtunik 3