2-07-35631/8

2-07-35631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. oktoober 2008.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-35631 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja jurist Irina Kadõševitš ( Kolde pst 100-94, 10316 Tallinn); Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja jurist Irina Bušujeva (Keldrimäe 9, 10113 Tallinn). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. september
3. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja xxx, tema esindaja Irina Kadõševitš ja kostja esindaja Irina Bušujeva. RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada.
5. Jagada xxx xxx ühisvara: - jätta korteriomand asukohaga xxx, reaalosaga xx (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr.6913002).xxx omandisse; välja mõista xxx rahaline hüvitis 275 000.- (kakssada seitsekümmend viis tuhat) krooni xxx kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu registreeriti 14.01.2000.a. ja lahutati Tallinna Linnakohtu 01.06.2004.a. otsusega. Abielu ajal soetasid abikaasad 3-toalise korteri asukohaga xxx turuväärtusega käesoleval ajal 550 000 krooni. Enne abielu sõlmimist 29.12.1999 tasus hageja ettemaksu korteri ostmiseks summas 15 520 krooni vastavalt hageja ja OÜ xxx vahel 29.12.1999.a. sõlmitud lepingule nr 29/12/
6. Korteri ostmiseks andis raha hageja ema summas 80 000 krooni. Muud ühisvara pooltel ei ole. Hageja palub jagada poolte ühisvara ja kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kuna osa korterist on omandatud hageja ema poolt kinkena antud rahaga s.o. hageja lahusvara arvel. Hageja soovib, et korteriomand jääks hageja omandisse ja hageja tasub kostjale hüvitise summas 165 100 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et ühisvara oli soetatud kostja lahusvara arvel. Enne abielu sõlmimist tasusid kokku 9600 krooni EVP-des korteri eest kostja ja tema sugulased (ema, isa, vend), kes kinkisid EVP-d kostjale. Korteri ostmiseks hageja mingeid rahasummasid ei andnud. Kui hageja ema laenas hagejale raha, siis toimus see enne abielu sõlmimist, raha ei kasutatud korteri ostmiseks ja kostja sellest teadlik ei olnud. Palub ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Nõustub, et korteriomand jääb hageja omandisse, kuid arvestades kostja lahusvara panust ühisvarasse, taotleb hagejalt tema kasuks välja mõista hüvitis, mis võrdub 75 % korteri väärtusest. Kohtu põhjendused ja järeldus Poolte ühisvaraks on abielu ajal omandatud korteriomand asukohaga xxx, reaalosaga krt.xx(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr.6913002). Käesoleval ajal kasutab korterit hageja. Poolte abielu registreeriti 14.01.2000.a. Korteri ostumüügi leping sõlmiti 28.01.2000.a. ja ostjaks oli kostja, xxx. Korteri ostmiseks tehti toiminguid juba enne abielu registreerimist s.h. sõlmiti vahendajaga eelleping, mille ostjana allkirjastas hageja xxx. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Perekonnaseaduse (PkS) § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks PkS § 19 lg.2 p.3 sätestab, et kohus võib abikaasade ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Pooled on taotlenud ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest: hageja põhjendusel, et ühisvaraks olev korter on suures osas omandatud hageja ema kingitud 3 vahendite arvel, kostja põhjendusel, et korter on tervikuna omandatud tema ja tema lähedaste kingitud vahendite arvel. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud korteri ostu-müügi lepingu 23.12.1999.a., millest nähtub, et hageja ema xxx müüs temale kuulunud korteri 107009.- EEK eest ning xxx ja xxx (xxx) poolt allkirjastatud lihtkirjalise laenulepingu 29.12.1999.a., mille kohaselt xxx laenab tütrele korteri ostmiseks 80000 krooni, tagastamise kohustusega vajadusel. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud: - korteri ostu-müügi lepingu 20.01.2000.a., millest nähtub, et xxx erastas korteri Maardus, xxx Elamult ja tasus selle eest 9600 krooni erastamisväärtpaberitega; - kostja ja Ühispanga vahelise lepingu 12.01.2000.a., millest nähtub, et xxx ostis pangalt EVP-sid 1680 krooni ulatuses ja kandis need Maardu Elamule korteri xxx eest; - maksekorraldused 12.01.2000.a., millega xxx, xxx ja xxx on Maardu Elamule teinud EVP ülekandeid kokku 7920 krooni. Kohus leiab, et nimetatud tõenditest nähtuvalt tasusid kostja ja tema sugulased xxx eest korteri ostmisel (erastamisel). Poolte poolt kohtule esitatud korteri ostu-müügi lepingu kohaselt oli xxx asuva 3-toalise korteri ostjaks 28.01.2000.a. xxx ja ostuhinnast 32 758 tasuti notari juuresolekul. Tasumata ostuhinnast 21130 krooni oli tasaarveldus müüja kommunaalteenuste võlgnevuse likvideerimiseks ja 432 krooni kohustus ostja tasuma müüja poolt elektrienergia tarbimise eest pärast lepingule allakirjutamist. Seega nähtub esitatud tõenditest, et pooled ostsid korteri abielu ajal, suurem osa korteri ostuhinnast tasuti müüjale notari juuresolekul ja osa ostuhinna ulatuses tasuti müüja kommunaalteenuste võlgnevusi. Ühtegi tõendit, mis tõendaks, et nimetatud summad oleks tasutud ühe poole lahusvaraks olnud vahenditega, kohtule esitatud ei ole. Kumbki pooltest on väitnud, et on saanud vahendid korteri ostmiseks kinkena oma lähedastelt. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara muuhulgas vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-126-04 on märkinud, et nimetatud sätte kohaldamiseks peab olema tõendatud kinkelepingu sõlmimine. Kumbki pool seda asjas tõendanud ei ole, mistõttu abikaasade ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine ei ole põhjendatud. Kuna ühisvaraks on kinnisasi, tuleb kohtul otsustada, kelle omandisse jääb korteriomand. PkS § 19 lg.4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Hageja on taotlenud korteriomandi jätmist tema omandisse ja kostja on sellega kohtuistungil nõustunud. Vara väärtuse kindlaksmääramiseks on kohus määranud ekspertiisi. Simus Kinnisvara OÜ poolt 18.09.2008.a. koostatud eksperthinnangu nr.3668 kohaselt on korteriomandi, asukohaga xxx, Harjumaa, turuväärtus 550 000 krooni. Eeltoodust lähtuvalt tuleb korteriomand jätta hageja omandisse. Kuna xxx jääva vara väärtus on suurem tema osast ühisvaras, tuleb temalt välja mõista kostja kasuks rahaline hüvitus, suuruses pool ühisvara väärtusest s.o. 275 000 krooni. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et selline jaotus on õiglane ja sama paragrahvi lg 2 rakendamiseks puudub vajadus. 4 Kohtunik