KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. septembril 2008 kell 15.00, Tallinn, Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Tsiv

) § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse PankrS §-s 187 sätestatut. Osaühing seaduslik esindaja juhatuse liige esitas Harju Maakohtule avalduse osaühingu xxx pankroti välja kuulutamiseks. Maksejõuetuse põhjusena toob võlgniku juhatuse liige välja asjaolu, et 2007.a vähenes Eestis ehitustegevus, sealhulgas ka ehitusmaterjalide müük, mis oli võlgniku tegevusala ja nimetatust tulenevalt vähenes võlgniku müügitulu poole võrra. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiv. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; maksuotsus; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele krediidiasutustest ja registritest; võlgniku

1. a,
2. a,
3. a majandusaasta aruanded, kasumiaruanded ja rahavoogude aruanded; 2006.a ja 2007.a bilanss – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud juulis 2008.a, töölepingud on enamuses töötajatega lõpetatud, lõpetamata on töölepingud 3 töötajaga. Võlgnikul on vara kokku 165 360.10 krooni, millest tasaarvestamise võimalusega nõudeid on 55 732 70 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 1 337 061 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku maksejõuetus on püsiv ja võlgniku varalistest vahendistest piisab pankrotimenetluse kuludeks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aja osas on ajutine haldur märkinud, et 2003.– 2006.a teenis võlgnik igal aastal väikest kasumit,
4. a tekkis esimest korda kahjum – 637 323 krooni.
5. aasta esimese kaheksa kuu müügikäive oli 1 288 329 krooni ning perioodi kahjum –741 300 krooni. Seega on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis
6. aastal. Võlgniku
7. aasta I poolaasta seisuga bilansist nähtub, et poolaasta lõpuks oli võlgniku omakapital negatiivne. Seega tekkis võlgniku bilansiline maksejõuetus (võlgnikul oli vara vähem kui kohustusi)
8. aasta I poolaastal. Võlgniku 2006.a bilansi kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 169 559 krooni. Bilansi 4 2-08-50449 seisuga 01.01.2007 – 30.06.2007 kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 30.06.2007 –78 413.94 krooni.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.

§ 136

kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. Seisuga 30.06.2007 on võlgniku omakapital olnud – 78 413.94 krooni. Võlgniku osanik ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja

§ 180

lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud, pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 22.07.2008, seega aasta hiljem seaduses ettenähtud tähtajast. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Võlgniku juhatuse liikme kirjaliku seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks halb 2007.a majandusaasta. Seoses üldise ehitustegevuse vähenemisega Eestis 2007. aastal vähenes ka ehitusmaterjalide müük, mis oli võlgniku tegevusala. Võlgniku 2006.a müügitulu oli 10 320 135 krooni, 2007.a müügitulu oli 5 018 779 krooni, ehk poole vähem. 2008.a mais vähendas võlgnik kulude vähendamiseks laopinna miinimumini ja viis läbi töötajate koondamise. Seoses töötajate koondamisega tekkis võlgnikul maksuvõlg. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ei ole ajutine pankrotihaldur välja toonud, kuna ajutise pankrotimenetluse liialt lühike aeg ei olnud piisav, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Ajutise pankrotihalduri esialgse hinnangu kohaselt ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuritegu ega rasked juhtimisvead. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit selgitama välja edaspidise pankrotimenetluse käigus võlgniku maksejõuetuse põhjused, samuti kontrollima ja esitama andmed kohtule selle kohta, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Tagasivõitmise võimalused. Võlgniku pangakonto väljatrüki kohaselt on 28.08.2008, s.t üks päev peale pankrotimenetluse algatamist tasutud aktsiaseltsile xxx arvetest ja viivistest tulenev võlgnevus 9 023.50 krooni. PankrS § 113 lg 1 kohaselt on selline rahaline kohustus tagasivõidetav. Samas tuleb arvestada asjaolu, et juhul, kui võlgniku poleks eelnimetatud makset tasunud, oleks see kaasa toonud võlgniku laopinnalt väljatõstmise, mis oleks kaasa toonud laos oleva vara hoiustamise probleemid. 21.07.2008 on võlgnik tagastanud 31 180 krooni Selve Küttisele. Sama isik on 15.07.2008 teinud võlgnikule ülekande 14 000 krooni, selgitusega arve osaline tasumine. Nimetatud asjaolu vajab täiendavat selgitamist. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu xxx pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 5