← Eesti

2-07-25062/28

Obsah (5)§ 158§ 147§ 149§ 146§ 152

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-25062 Otsuse tegemise aeg ja koht 05.september 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi V A´i va

§ 158

lg1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning

§ 158

lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Vastavalt

§ 147

lg 3 kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagejal tekkis kohustus kütte elamu asukohaga xxx Kohtla-Järve 2 hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Kosteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tulenes AÕS §-st 26 ja KOS §-ist 13. Seega tuleneb kostja kohustus hageja ees seadusest mitte tehingust.

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega ei ole hagetav nõue aegunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 929,70 krooni ja hageja menetluskulud. KOLMANDA ISIKU KAASAMINE Viru Maakohtu 03.märtsi 2008 määrusega oli menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud T H. KOHTUISTUNGID 03.03.2008 toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et korteri müümisel 2004 aastal kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees. Kuna hagi on esitatud vähem kui 3 aasta möödumist peale korteri müügilepingu sõlmimist, siis pole aegumine kohaldatav. Kostja selgitas , et ostu-müügilepingus on kirjas, et võlgnevuse maksmise kohustus lasub ostjal. Kostja taotles kolmanda isikuna T H´i menetlusse kaasamist. Kohtuistungil 25.08.2008 hageja esindaja toetas hagi. Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et tema müüs korteri kolmandale isikule. Notariaalselt sõlmitud lepingus on kirjas, et ostja peab võlad tasuma. Samuti taotleb kostja aegumise kohaldamist. 2

(5)Kolmas isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja õiguseellane sõlmis 01.03.1994.a. ME-ga EKME lepingu nr 1303 soojusenergia kasutamises kaugkütte veega (tl 17-22). Lepingu lisa kohaselt (tl 23) varustas hageja soojusenergiaga ka elamut xxx Kohtla-Järvel. Lepingu p.10 kohaselt hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arveldab hageja vahetult nende ruumide (korterite) üürnikega. Lepingu p. 17 kohaselt arved kasutatud soojusenergia eest kuuluvad tarbijate poolt tasumisele hiljemalt iga kuu 25-ks kuupäevaks eelmise kuu eest. Tasumisega viivitamisel arvestatakse tarbijatele viivist kuni 0,2 % arve summast iga viivitatud päeva eest. Kostja omandas korteri asukohaga xxx Kohtla-Järvel 13.novembril 1997. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel (tl 7). Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustus kostja korteri Kohtla-Järve xxx võlgnevus keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil november 2003.a. kuni jaanuar 2004.a. 2 939.70 krooni (tl 8). Kostja palus hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st

  1. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. AÕS § 26 lg 2 kohaselt kui
  2. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kostja on korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve omanik alates 13.11.1997.a kuni 28.12.2004.a (tl 7,29-35). Kuna hageja on kulutanud kostja korteriomandi reaal-ja mõttelise osa normaalseks säilimiseks vajalikku soojusenergiat (vajalikud kulutused), nõustub kohus hageja arvamusega, et mingil määral võib hageja nõuet vaadelda ka seadusest tuleneva nõudega. Samas on kohus arvamusel, et hageja nõude võib esitada ka tehingust tuleneval alusel. Hageja ise on hagi täpsustuses viidanud, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut xxx, kus asub ka kostjale kuulunud kostja korter, Kohtla-Järve linnas hageja ja elamu omaniku ja haldaja ME EKME vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt elamus paiknevate korterite poolt kasutatud soojusenergia eest arveldas hageja vahetult tarbijatega, esitades neile arveid. 3

(5)Pooled olid võlaõiguslikes suhetes, hageja tarnis kostjale soojusenergiat, kostja tarbis energiat ja tal lasus kohustus tasuda tarbitud soojuse eest. Niisugustel asjaoludel tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub ostja tasuma ostuhinna rahas ning sama paragrahvi 3. lõike järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu.

§ 152

lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele

9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hagis esitatud (kogu)nõude 2 939,70 krooni puhul on tegemist hageja nõuete summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul 04.12.2003.a kuni 05.02.2004 esitatud arvete kostja poolt tasumata jätmisest. Hageja esitas hagi

  1. juulil 2007.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb aegunuks lugeda kõikidest nendest tasumata arvetest tulenevaid (osa)nõudeid, mis olid kuni
  2. detsembrini 2003.a. muutunud sissenõutavaks (

§ 147lg 3).

Eeltoodu alusel tuleb aegunuks lugeda kostjale 04.12.2003 esitatud, kuid kostja poolt tasumata arvest (tl 8) tulenev nõue summas 766,80 krooni. Hageja ei ole tõendanud ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Seega kohtul puudub alus kohaldada

§ 146lg 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega.

Riigikohus on 22.02.2007 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Korteri müügilepingu (tl 29-35) kohaselt on V A müünud 28.12.2004.a oma korteri asukohaga xxx Kohtla-Järve T H´ile. Korteri müügilepingu p 5.1 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et ostja T H sai lepingu eseme omanikuks lepingu notariaalse tõestamise hetkest, s.o. 28.12.2004.a. Lepingu p. 2.2.

  1. kinnistab ostja, et ta kasutab korterit oma alalise elukohana alates 20.01.
  2. aastal. Lepingu punkti 2.1.5 kohaselt kinnitas müüja V A, et ta omas enne müügilepingu esemeks oleva korteri otsese valduse üleandmist ostjale võlgnevusi lepingu eseme kasutamisega seotud maksete osas AS-i Kohtla-Järve Soojus ees suuruses, mis ei ületa 2939,70 krooni. Hageja väide, et kostja on hageja nõuet 28.12.2004.a sõlmitud korteri müügilepingus tunnistanud, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole nimetatud müügilepingu pooleks ning seega ka õigustatud isikuks, kellele kostja on nõuet tunnustanud. Kostja vastuväide, et tema võlad kohustus müügilepingu alusel tasuma T H, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kolmas isik ei ole käesoleva vaidluse puhul hageja suhtes võlgnik. Kostja suhtes on kolmas isik tulenevalt müügilepingust võlgnik, mistõttu on kostjalt õigus nõuda temalt nõuda müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks soojusenergia tarbimise eest ajavahemikus detsember 2003 kuni jaanuar
  3. väljamõistmisele 2172,90 krooni (920,85+ 1252,05) (tl 8). Ülejäänud osas, so 766,80 krooni väljamõistmiseks kuulub hagi rahuldamata jätmisele. 4

(5)Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud selliselt, et hageja menetluskulud kannab 74% ulatuses kostja ning kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 26%. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Helgi Vinni Kohtunik: 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.