Hageja seisukoht
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 15. Vastavalt
lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega kui vanem ei täida
sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda ülalpidamiskohustust rikkunud vanemalt elatist kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. 16. Kostja oma vastuses nõustub elatist tasuma vabatahtlikult, kuid elatise väljamõistmisega kohtu kaudu nõus ei ole. Kostja leiab, et on täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja on igakuiselt hagejale tasunud lapse ülalpidamiseks 1 400 krooni. Hageja leiab, et 1 400 krooni 11-aastase lapse ülalpidamiseks ei ole piisav. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, 3-2-1121-04, 3-2-7-05 ), et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine. 17.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis
Kuupalga alammäär 2008.aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. 18. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lapse vajadused on suuremad kui tema poolt tasutav 1 400 krooni, samuti hageja materiaalne olukord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 19. Asjakohatu on kostja viide
lg 6 p 2 ja väide, et elatise maksmist alla
20.
lg 6 p 2 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3 Kohus selgitab kostjale, et
lg 6 p 2 (lapsel piisav sissetulek) on seadusandja pidanud silmas elatise nõudmist täisealiseks saanud lapsele (
1997.aastal sündinud alaealisel lapsel sissetulek puudub. 21.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus välja elatise alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati kohtule 28.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.