) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Tiina Kivimurd ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Tiina Kivimurd võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 36). Tsiviilasi nr 2-08-54354
lg 4,5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. KOHTU SEISUKOHAD 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 313 lg 1 ja 2 mõtte kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda muuhulgas ka juhul, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude maksmisega. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.08.2007.a sõlmitud tähtajatust eluruumi üürilepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele on kostja jätnud seisuga 18.08.2008.a hagejale maksmata üüri ja tasumata kommunaalteenuste eest kokku 9383.61 krooni arvete 270443, 280030, 280065, 280103, 280138, 280172, 280194, 280230 ja 280266 alusel.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Seega on hageja nõue üüri ja kommunaalteenuste võla sissenõudmiseks kostjalt hagis märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt Lepingust tulenevat üüri ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustust annab tunnistust, et kostja viivitas Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigustuse nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei ole hageja nõutavat viivise suurust, arvestuslikku õigsust ega arvestamise aluseks olevat viivise määra vaidlustanud.
lg 1 alusel loetakse, et kostja on ka hagiavalduses märgitud viivisnõude aluseks olevad asjaolud omaksvõtnud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja lisanud ka kuludokumendi, määrab kohus
lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad hageja menetluskulud, milleks on 750 krooni hageja poolt tasutud riigilõivu. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.