Obsah (6)

§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2008.a Paide Tsiviilasja number 2-08-53636 Tsiviilasi OÜ Aktiva Fi

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Marco Järss ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Marco Järss võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Aktiva Finants võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja Tsiviilasi nr 2-08-53636 ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 47).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb AS-i Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 13.01.2003.a sõlmitud liitumislepingust nr 10221427 (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud. Kostja ei tasunud talle esitatud arveid. Seisuga 24.08.2003.a oli kostjal Lepingu alusel tasumata 3972.18 krooni. Tele2 Eesti AS loovutas Lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 3972.18 krooni koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants, st hagejale. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlga tasunud. Kuna kostja jättis kohtu määratud tähtajaks hagile vastamata, loetakse

§ 407lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel tasumata 3972.18 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist, st võlgu oleva 3972.18 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust summas 3972.18 tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt peaks kostja maksma viivist 9432.18 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast veidi väiksemas ulatuses. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 5.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hagiavalduses on kostja esitanud taotluse oma menetluskulude, st 250 krooni riigilõivu ja 1500 krooni õigusabikulu, väljamõistmiseks kostjalt. Hagiavaldusele on lisatud kuludokumendid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele

§ 1741

lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka hageja poolt taotletud menetluskulude rahalise suuruse, millise kostja peab hagejale hüvitama. Sirje Lahesoo Kohtunik 2