KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-11006 Tsiviilasi MT ha

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg.

1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja esitas kohtule hagi ning palub muuta Tallinna Linnakohtu 30.09.

1. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/23-5049/05 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet kostja poolt makstava 2 elatusraha suuruse osas ja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 3630 krooni poeg KHK ülalpidamiseks alates 01.01.2008.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse ja hageja seisukohtade kohaselt kulub lapsele ühes kuus: elamuasemekulud 2800 krooni, kulutused toidule 2000 krooni, kulutused transpordile 95 krooni, sidekulud 200 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 250 krooni, kultused riietele ja jalanõudele 500 krooni, muud vältimatud püsikulutused (elekter ja elukindlustus) 580 krooni. Lisaks kulub aastas kütte peale 5000 krooni, samuti maksab hageja lapse arvuti järelmaksu kuus 652,74 krooni, interneti püsiühendust 400 krooni ja kooli ekskursioonide eest 500 krooni. Hageja on kohtule oma väidete tõendamiseks esitanud spordiklubi lepingu nr 110, Hansapanga elukindlustuspoliisi,
2. novembril 2007 sõlmitud eluruumi üürilepingu igakuise korteriüüri summaga 2800 krooni, millele hageja väitel lisanduvad igakuised kommunaalmaksud ja hageja poolt ostetav korteri küte, võrgu- ja elektrilepingu, Ego järelmaksu 22.11.2007 müügilepingu nr 121/176956 maksegraafiku kuni 15.11.2008 lauaarvuti ja monitori eest tasumiseks igakuiselt 652,74 krooni ( tlk. 9-12, 21). Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt koos tulumaksuga kokku 3000 krooni. Kostja väitel ei pea ta kandma hageja liigseid eluaseme kulusid, mistõttu on ta nõus poja elamuasemekuludena arvestama 1600 krooni (korteriüür 1400 krooni ja elekter 200 krooni). Hageja on esitanud kohtule tõendi oma igakuiste töötasude kohta, mille järgi tema keskmine orienteeruv kuu töötasu on 7600 krooni.( tlk. 8). Hagejal muud vara ei ole. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetulekute ja vara kohta. Kohturegistrite andmetel kostja nimel vara registreeritud ei ole, küll aga tema abikaasa nimel. KHK(sünd. XXX) on kostja ainuke alaealine laps. Kohus leiab, et hageja näidatud kulutused lapsele ühes kuus on mõistlikud ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud tulumaksu lisamine, kuna hageja on kohustatud vastavalt tulumaksuseadusele maksma saadavalt elatiselt tulumaksu, seega jääb hagejale lapse ülalpidamiseks mõistlik summa, mis katab lapse igapäevased vajadused pooles ulatuses. Samas saab kostja tuludeklaratsiooni esitamisel taotleda tasutud tulumaksu tagastamist. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates 01.01.2008.a.

§ 136lg.

2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hagiavaldus elatise suuruse muutmiseks esitati kohtusse 25.03 2008.a. Seega vastavalt

§ 136

lg 2 ei saa elatist välja mõista tagasiulatuvalt ehk alates 01.01.2008.a., vaid elatis tuleb välja mõista alates 25.03.2008.a. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 3630 krooni poeg KHK(sünd XXX.a) ülalpidamiseks alates 25.03.2008.a. kuni KHK täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3