lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud menetluse algatamisest või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Menetluskulud kannab hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle (
Kuna kohus AK hagi menetlusse ei võtnud, on AK
lg 1 kohaselt kandma tsiviilasjas nr 2-06-39476/34 tekkinud menetlusosaliste kulud. Menetluskulusid AKOÜ-le E ei ole kompenseerinud.
lg 1 p1 kohaselt peab eeltõendamismenetluse algatamist taotlenud pool hüvitama eeltõendamismenetlusega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. OÜ E on tsiviilasja nr 2-06-39276/34 2-08-13509 kandnud kulutusi summas 11’012.- krooni (advokaadi konsultatsioon, dokumendi koostamine, esindus, osalemine ekspertiisi läbiviimisel 23.03.2007.a). Tulenevalt
lg 1 p-st 1 taotleb OÜ E AK eeltõendamismenetlusega OÜ-le E tekkinud kahju 11’012.- krooni hüvitamist. Kostja vastuväited 19.05.2008.a vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Tsiviilasjas nr 2-06-39476/34 eeltõendamismenetluses läbi viidud ehitustehniline ekspertiis tõi esile korteri vajumise põhjusena muud elamu konstruktsiooni puudused ning seega langes ära nõude alus konkreetsete kostjate vastu. Kuivõrd nõue muutus alusetuks, ei tasunud AK hagilt riigilõivu ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmast.
lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt kannab eeltõendamismenetluse kulud menetluse algatanud isik ning kulud määratakse kindlaks määrusega. Hagi läbi vaatamata jätmise määrusega eeltõendamismenetluse kulude kandjat kindlaks määratud ei ole.
lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt võis menetlusosaline taotleda kohtult 10 päeva jooksul arvates kohtulahendi kättetoimetamisest täiendava otsuse tegemist menetluskulude osas. OÜ E on seda taotlenud, kuid kohus jättis taotluse 11.01.2008.a. määrusega rahuldamata. Hagis nõutakse menetluskulude, täpsemalt
p 1 märgitud kulude väljamõistmist, kuid nimetatud kulude näol ei ole tegemist kahjuga. Kostja vaidleb vastu ka kulude suuruse osas. Hageja nõuab kulude hüvitamist 5,5 töötunni eest, tunnihinnaks on 2000.- krooni koos käibemaksuga, kokku 11’012.- krooni. Hageja on teinud tsiviilasjas nr 2-06-39476 järgmist: vastanud eeltõendamismenetluse taotlusele, soostudes ekspertiisitaotlusega ja osalenud eksperdi poolt hoone ülevaatamisel, mis kestis alla 1 h. Kokku võis hagejal maksimaalselt kuluda ca 2-2,5 tundi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et käesolevas menetluses kostja taotluse alusel algatas Harju Maakohus eeltõendamismenetluse tsiviilasjas nr 2-06-39476 enne OÜ E ja AK vastu suunatud hagi menetlusse võtmist. Eeltõendamismenetluse järgselt kohustas kohus AKmäärama hagihinna ja maksma riigilõivu (tl 6), mida AK ei teinud ja määrusega 14.juunist 2007.a keeldus kohus hagi menetlusse võtmast (tl 17-18). Vaidlust ei ole selles, et OÜ E on tasunud AB-le Arvo Junti 4’012.- krooni esinduse eest tsiviilasjas nr 2-06-39476 (tl. 4) ja 7’000.- krooni õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-06-39476 (tl. 5). Vaidlus on selles, kas hageja poolt kantud menetluskulu on kahjuks
Hageja taotleb hagiavalduses sisuliselt menetluskulude väljamõistmist kostjalt, nimetades hagiavalduses advokaadile makstud summat menetluskuludeks, kuludeks ja kahjuks. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks peab olema poolte vahel tekkinud võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt tekib võlasuhe kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtukulude tekitamist menetluse vastaspoolele ei saa käsitada õigusvastaselt kahju tekitamisena ja nende hüvitamist reguleeritakse seetõttu erinormidega. Eeltõendamismenetluse korral on sellisteks erinormideks
Õigusvaidluste lahendamiseks kohtu poole pöördumine ja eeltõendamismenetluse läbiviimise taotlemine ei ole õigusvastane tegevus, mis tooks kaasa kahju hüvitamise kohustuste. Samuti ei ole selleks hilisem hagi esitamata jätmine, kui eeltõendamismenetluse algatanud isik hindab nõuet perspektiivituks..
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev otsuse on tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.