2-08-20870/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-20870 Tsiviilasi GM hagi TO vastu sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hageja GM(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja esindaja Rein Vaiksaar (OÜ Causa Õigusbüroo, XXX); Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud kostja TO(isikukood XXX, elukoht XXX). 28.10.2008.a., Tallinn Hageja G M Hageja esindaja Rein Vaiksaar Kostja T O Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Tunnistada ebaõigeks GO (sündinud XXX.a. Eestis Harjumaal Tallinnas, isikukood XXXX, elukoht XXX) sünniaktis, mille kohta on XXX.a. tehtud kanne nr XXX Tallinna Perekonnaseisuametis sündide registreerimise raamatusse, kanne isa GM (sündinud XXX.a. Gruusias Rustavis, isikukood XXX, elukoht XXX) kohta.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kohtuotsus saata Tallinna Perekonnaseisuametile täitmiseks. Edasikaebe kord Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Hageja nõue ja asjaolud GM esitas 26.05.2008.a. hagi TO vastu sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXX.a. registreeriti hageja ja kostja abielu ning XXX.a. sündis poeg G O . XXX.a. selgus, et hageja ei ole lapse tegelik bioloogiline isa. XXX.a. hageja ja kostja abielu lahutati. Hageja palub tunnistada Tallinna Perekonnaseisuameti XXX.a. akti nr XXX vanema – isa GM kohta tehtud kanne ebaõigeks. Kostja seisukoht 28.10.2008.a. toimunud kohtuistungil kostja hagile mingeid vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. G O (sünd. XXX.a.) sünniakti (t lk 42) kohaselt on tema vanematena on sünniakti kantud emana TO ja isana hageja, G M . PKS § 44 lg 2 p 1 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana, lg 3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kohtule 26.05.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sai hagejale 02.08.2007.a. teatavaks, et tema pole XXX.a. sündinud G isa. Seega on hagejal G M , kuivõrd ta on G O isana kantud tema sünniakti, õigus vaidlustada lapse vanema kohta tehtud kannet. Hageja on nõude esitanud tähtaegselt. Tuginedes PKS § 44 lg 1 võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Asjaolu, et G O ei põlvne G M , kes on tema sünniakti kantud isana, on tõendamist leidnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna uuringuaktiga nr XXX XXX.a.(t lk 29-30). Seega on kohtumenetluse käigus leidnud tuvastamist asjaolu, et GM ei ole G O bioloogiline isa ning on olemas alus vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et G O sünniaktis tehtud isa kanne GM kohta tuleb tunnistada ebaõigeks, kuivõrd GM ei ole G O bioloogiline isa. Menetluskulu Poolte menetluskulu jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Ene Tsefels Kohtunik