Tsiviilasi nr 2-07-50665 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 30.septembril 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi MK(isikukood XXX

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Asjaolud Korteriomand asukohaga XXX Tallinnas kuulub 5/6 mõttelises osas hagejale ja 1/6 mõttelises osas kostjale. II Hageja nõue ja põhjendused 2 Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kaasomandit lõpetada sellisel viisil, et jätta korteriomand hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale välja 1/6 osa selle väärtusest summas 166 666.70 krooni ning tuvastada kostja kohustust anda nõusolekuavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja on seisukohal, et kaasomandi turuväärtuseks on 1 000 000.00 krooni. Alternatiivse nõudena palub hageja vaidlusalune korteriomand müüa avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada poolte vahel vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et kostja ei ole kunagi tundnud huvi vaidlusaluse korteriga seotud kulutuste osas ega avaldanud soovi kanda oma osa nimetatud kulutustest. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et hageja esmaseks sooviks on korteri müümine avalikul enampakkumisel. Kui korter jääb hagejale, soovib ta selle koheselt võõrandada. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ega ole nõus kaasomandi lõpetamisega. Kostja soovib jääda vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikuks ja täita sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi vastavalt oma osa suurusele. Ka palub ta menetluskulud jätta hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja lepinguline esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kostja ei ole nõus oma osa korteriomandist müüma. Kostja esindaja lisas, et peab õigeks kaasomandi lõpetamist korteri müümisega avalikul enampakkumisel, sest tõenäoliselt avalik enampakkumine võtab aega ja korteri müügiprotsessi käigus võib asi laheneda kostjale vastuvõetavalt. Esindaja lisas täiendavalt, et kostja seisukohalt tuleks poolte õigusabikulud jätta mõlema poole enda kanda, kuna kostja töötasu on olnud 4 353.00 krooni ning tema ülalpidamisel on üliõpilasest tütar. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele viisil, milline algselt oli hageja poolt esitatud alternatiivsena, kuid millist hageja kohtuistungil toetas esmasena, see on müük avalikul enampakkumisel. Sama viisi kompromissina vormistamise eeliseid oli selgitatud kostjale kohtuistungil nii kohtu kui kostja enda esindaja poolt, kuid kostja sellega ei nõustunud.

1. Vaidluse lahendamisel korteriomandi jagamise üle tuleb lähtuda asjaõigusseaduse (AÕS) sätetest. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama seaduse § 77 lg-de 1 ja 2 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele ning kui nimetatud kokkulepet ei saavutata, siis otsustab jagamise viisi hageja nõudel kohus.
2. Käesolevas asjas ei saa olla poolte vahel vaidlust asjaolu üle, et vaidlusalune korteriomand on poolte kaasomandis mõtteliste osade suurustega vastavalt 5/6 ja 1/
3. Kostja on küll esitanud vastuväiteid lähtuvalt sellest, et ei ole veendunud, et peale poolte isa järgi pärimist nende ema poolt hageja kasuks tehtud kinkeleping on kehtiv, kuid nimetatud võimalik vaidlus väljub käesoleva tsiviilasja piiridest. Kohus lähtub kinnistusraamatu kannetest (väljavõte t lk 112), millede õigsust vastavalt AÕS § 56 lg-le 1 eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostja on esitanud ka vastuväiteid kaasomandi lõpetamisele, selgitades, et tahab edasi jääda kaasomanikuks, kuid AÕS § 76 lg 1 mõtte kohaselt ei ole vastava nõude esitamiseks hagejal vajalik põhjuse tõendamine/põhistamine, vaid tal on õigus vastav nõue esitada igal ajal.
4. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes 3 õiglusest. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et antud asjas on mõistlik ja mõlema poole suhtes õiglane lõpetada kaasomand selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel. Kohtul on käesolevas asjas võimalik kaaluda hageja poolt hagetud kahe kaasomandi lõpetamise viisi vahel: 1) korteriomandi jätmine hageja ainuomandisse koos kohustusega maksta kostjale tema osa välja või 2) müüa asi avalikul enampakkumisel. Hageja on korduvalt istungitel selgitanud, et ei vaja vaidlusalust eluruumi alaliseks elukohaks endale ega oma perekonnale, vaid soovib selle esimesel võimalusel võõrandada. Kostja on avaldanud soovi saada eluruum oma poja omandisse, kellele olla tahtnud korteri jätta ka vanaisa. Avaliku enampakkumise tulemusena on teoreetiliselt võimalik mõlema poole tahte realiseerumine --hageja saab eluruumi võõrandatud ja kostja või tema poeg veelkordse võimaluse see täies ulatuses omandada. Kohus peab otsuse tegemisel kaaluma võrdselt mõlema poole huve ega saa oluliselt eelistada kumbagi.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud kohtu otsustustele kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Seetõttu jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kostja kulud aga tema enda kanda. Rahuldamisele ei kuulu kostja taotlus, mille kohaselt palub ta vabastada end menetluskulude tasumisest hagejale. Kehtiv

reguleerib menetluskulude kandmiseks riigipoolse menetlusabi andmist, kuid see on võimalik vaid selliste menetluskulude puhul, millised tuleb kanda riigi kasuks (riigilõiv, kautsjon, tagatis, tasu riigi õigusabi eest). Kohtul puudub seaduslik alus vabastada poolt vastaspoole kasuks väljamõistetud menetluskulude kandmisest. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok