KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1184 Haldusasi OÜ Gillian kaebus M

§ 218lg 1 ja 2 mõttes.

Tulenevalt

§ 226

lg 2 p 1 jätab kohus esindusõiguse puudumise tuvastamisel hagi (kaebuse) läbi vaatamata. OÜ Gillian esitas halduskohtule taotluse menetluse taastamiseks, esialgse õiguskaitse määruse tühistamise määruse tühistamiseks, A. Kiili lubamiseks kohtumenetlusse OÜ Gillian lepingulise esindajana ning

§ 218lg 1 ja 2 osalise vastuolu kontrollimiseks PS §-ga 15.

Taotluse kohaselt ei ole kaebaja saanud kohtukutset, vaid kaebaja esindaja R. Paala andis 23.01.2008 toimunud kohtuistungil allkirja selle kohta, et on teadlik istungi toimumise ajast. Määruses viidatud

§ 226lg 2 p 1 ei ole asjas kohaldatav.

R. Paala viibis 02.-12.05.2008 töövõimetuslehel, viibides samas töövõimetuslehel märgitud ajal osaliselt välislähetuses, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada ettenähtud vormil tõendit seadusliku takistuse kohta. Kaebaja lähtus A. Kiili valimisel lepinguliseks esindajaks Eesti kohtupraktikast. Tartu Halduskohus jättis 27.05.2008 määrusega OÜ Gillian taotluse menetluse taastamiseks haldusasjas rahuldamata ning teised taotlused läbivaatamata. Määruse kohaselt on kaebajale 07.05.2008 kohtuistungi kohta saadetud kohtukutses märgitud, et kaebaja ilmumine kohtusse on kohustuslik ja kohtuistungile ilmumise võimatusest teatamata jätmise või mitteilmumise korral võib kohus jätta HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel kaebuse läbi vaatamata. Kohtuistungile kaebaja seaduslik esindaja ei ilmunud ega teatanud põhjustest, mis takistasid tal kohtusse ilmumast. A. Kiili väitel viibis R. Paala välismaal.

§ 422

lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Seega, kui kaebajal oli tõepoolest mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, pidi ta tegema kõik endast oleneva, et sellest kohtule õigeaegselt teatada. HKMS § 15 lg 2 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Menetlusosaline ei või oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksiteele viia. Menetlusosaline peab oma õigusi teostama vajaliku hoolega. Taotlus menetluse taastamiseks põhjendusega, et kaebaja esindaja R. Paala oli ajavahemikul 02.-12.05.2008 haiguslehel, viibides ise samal ajal osaliselt välislähetuses, ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud sellise ootamatu haigestumisega, mis oleks mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks

§ 422lg 1 kohaselt, seda enam, et isik viibis töövõimetuslehe ajal välismaal.

Füüsiliste ja materiaalsete võimaluste puudumine kohtuistungile mitteilmumiseks ei saa olla aluseks väitele, et tal puudus võimalus kohut teavitada oma mitteilmumisest. HKMS § 23 lg 5 kohaselt kaebuse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kuna kohus haldusasja menetlust ei taasta, puudub alus läbi vaadata kaebaja teisi taotlusi (esialgse õiguskaitse määruse tühistamise määruse tühistamiseks, A. Kiili lubamiseks kohtumenetlusse OÜ Gillian lepingulise esindajana ning

§ 218lg 1 ja 2 osalise vastuolu kontrollimiseks PS §-ga 15).

Taotlused A. Kiili lubamiseks kohtumenetlusse OÜ Gillian lepingulise esindajana ning

§ 218

lg 1 ja 2 osalise vastuolu kontrollimiseks PS §-ga 15 ei ole asjassepuutuvad, kuna kohus on HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel jätnud kaebuse läbivaatamata, sest kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud. Kuna kohus on tunnistanud kaebaja enda kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, pidi kaebaja, sõltumata oma lepingulise esindaja seisundist menetluses, osa võtma kohtuistungist, kui tal ei 2 olnud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Lepingulise esindaja mittevastavus

§ 218nõuetele või lepingulise esindaja A.

Kiili lubamine kohtumenetlusse ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks HKMS § 23 lg 3 p 2 tähenduses. Halduskohtu pädevuses ei ole ka teostada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja halduskohtule esitanud kahju hüvitamise kaebust tulenevalt RVastS § 14. Kohtu hinnangul on alles kahju hüvitamise kaebuse esitamisel ja selle hilisemal halduskohtus menetlemisel kaebajale tagatud halduskohtumenetluses piisavalt tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt on ekslik taotluse esitaja seisukoht, et tal ei ole teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED OÜ Gillian taotleb määruskaebuses halduskohtu 27.05.2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega taastatakse menetlus haldusasjas; samuti tühistada halduskohtu 07.05.2008 määruse resolutsiooni punkt 4, millega tühistati halduskohtu 03.09.2007 määrus esialgse õiguskaitse kohta; lubada A. Kiil kohtumenetlusse OÜ Gillian lepingulise esindajana ning kontrollida

§ 218

lg 1 ja 2 (koosmõjus) osalist vastuolu PS § 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigusega põhjusel, et piirangud lepingulise esindaja tunnustele ei ole vajalikud teiste õiguste ja vabaduste kaitseks demokraatlikus ühiskonnas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt märgib kohus ekslikult, et on saatnud OÜ-le Gillian kohtukutse 07.05.2008 kohtuistungile. Kaebaja esindaja R. Paala andis 23.01.2008 toimunud kohtuistungil allkirja selle kohta, et on teadlik istungi toimumise ajast. Eraldi kohtukutset kaebaja saanud ei ole. Seega ei ole kaebajat ka teavitatud, et R. Paala kui seadusliku esindaja osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. 07.05.2008 määruses viidatud

§ 226

lg 2 p 1 ei ole kohaldatav kaebuse läbivaatamata jätmise alusena, kuna kaebust ei ole esitanud A. Kiil, vaid OÜ Gillian esindaja R. Paala. PS §-des 14; 9; 15 ning Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artiklis 6

§ 226

lg 2 p 4 või 5, mille kohaselt võib kohus lubada isikul menetluses esindajana osaleda või lükata asja arutamine edasi. Pahausksena saaks kaebaja käitumist vaadelda siis, kui ta ei oleks teinud mitte midagi kohtuistungil osalemiseks. Proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus, kui kohus käsitleb samamoodi juriidilist isikut, kes ei tee samme kohtuistungil osalemiseks, selle juriidilise isikuga, kes tegutseb heauskselt ja soovib enda õigusi kohtuistungil esindaja kaudu kaitsta. Riigikohus ei ole teinud lahendit küsimuses, kas

§ 218lg 1 ja 2 nimetamata isik võib olla menetlusosalise lepinguline esindaja.

Samas on madalamalseisvad kohtud, sh Tartu Halduskohus, aktsepteerinud A. Kiili selliste äriühingute lepingulise esindajana, millega A. Kiilil ei ole töö- ega teenistussuhet ning mille juhatuse liige on R. Paala. Tartu Halduskohus oli ise oma praktikaga loonud kaebaja esindajale R. Paalale õiguskindluse, et tema mitteosalemine kohtuistungil juhul, kui seal osaleb lepinguline esindaja A. Kiil, ei too kaasa kaebuse läbivaatamata jätmist. Tartu Halduskohus aktsepteeris A. Kiili lepingulise esindajana analoogilises olukorras ainult üks päev enne käesolevas asjas kaebuse läbivaatamata jätmist. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et kui kohtud on teatud küsimuse mingil viisil lahendanud, siis ei ole lubatav ilma mõjuvate põhjusteta seda küsimust lahendada teisiti (Euroopa Inimõiguste Kohus, Brumarescu v. Rumeenia, kohtuotsus 28.10.1999). 3 Kaebaja palus halduskohtul kontrollida

§ 218

lg 2 (koosmõjus

§ 218lg 1) vastavust PS § 15 tagatud kohtusse pöördumise õigusele.

Taotluses on leitud, viidates Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artiklile 6

§ 218

lg 1 ja 2 piirangul puudub legitiimne ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik eesmärk. Halduskohus eksib märkides, et kohtu pädevuses ei ole teostada õigustloovate aktide üle põhiseaduslikkuse kontrolli. PS § 15 sätestab: Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Keeldudes võtmast seisukohta taotluse osas tunnistada õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks ei taga halduskohus kaebajale põhiseaduslikku õigust. Ei ole kahtlust, et asjassepuutuv piirang, juhul kui see tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, oleks võinud viia kohtu teistsugusele lõppjäreldusele. R. Paala viibis 02.-12.05.2008 töövõimetuslehel. Seda tõendab töövõimetusleht nr 00003109, mille on väljastanud perearst Hilja Prjuhka. Kuivõrd R. Paala viibis töövõimetuslehel märgitud ajal osaliselt välislähetuses, siis ei olnud tal võimalik esitada sotsiaalministri kehtestatud vormil tõendit seadusliku takistuse kohta kohtuistungil osalemiseks. A. Kiil ei olnud nendest asjaoludest teadlik, samuti ei olnud R. Paalal võimalik sidevahendite kaudu teavitada ei A. Kiili ega kohut oma haigestumisest. 13.05.2008 on arst Anne-Kristi Uuli väljastanud tõendi nr 5, millest ilmneb seaduslik takistus ilmumaks kohtuistungile Tartu Maakohtusse 13.05.2008. Eelnevaga on tõendatud HKMS § 23 lg 4 tähenduses, et R. Paala haigus kohtuistungi toimumise ajal 07.05.2008 oli mõjuv põhjus kohtusse mitteilmumiseks. R. Paala oli teinud endast kõik oleneva selleks, et kaebaja huvid oleksid kohtus esindatud. Seetõttu ei ole õige kohtu väide, et menetlusosaline on kasutanud oma õigusi pahatahtlikult ning ei ole esitanud argumente selle kohta, miks ta ei saanud isiklikult kohtusse ilmuda. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele ja teinud ebaproportsionaalse lahendi seetõttu, et ei ole hinnanud kõiki kaebaja seisukohti. Sellega on kohus rikkunud kaebaja õigust põhjendatud kohtulahendile. Samuti on kohus piiranud kaebaja põhiseaduslikku õigust PS § 15 tähenduses ning juurdepääsuõigust kohtule Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artikli 6

§ 218

lg 1 ja 2 sätestavad kindlad tingimused isikutele, kes võivad olla lepingulise esindajana kohtus. A. Kiil ei vastanud ühelegi

§ 218

lg 1 ja 2 nimetatud tingimusele.

§ 226

lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kuna A. Kiilil puudus kaebaja esindusõigus, ei lubanud kohus A. Kiilil menetluses osaleda. Asjaolu, et A. Kiilil on lubatud teistes halduskohtumenetlustes osaleda lepingulise esindajana, on vaadeldav kohtumenetluse normide rikkumisena. Tartu Halduskohtu varasem praktika ei saa selle õigusvastasuse tõttu olla aluseks taolise praktika jätkamise nõudele. Esindajale esitatavad kvalifikatsiooninõuded ei ole käsitletavad põhiõiguste piiranguna. Nimetatu ei piira isiku õiguseid juurdepääsuks kohtule, kuna isik võib esindada ennast kohtus ise, kaasates vajadusel nõustaja, kellele mingeid eritingimusi sätestatud ei ole. PS § 15 tulenevalt piirdub halduskohtu pädevus normikontrolli teostamisel üksnes asjassepuutuvate normide põhiseadusele vastavuse kontrollimisega. Kuna kohus on põhjendatult leidnud, et kaebuse läbivaatamata jätmise osas on

§ 218asjasse mittepuutuv, on kohus õigesti jätnud vastava taotluse läbivaatamata.

Väide, et juhul kui asjassepuutuv piirang tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks, oleks see võinud viia kohtu teistsugusele lõppjäreldusele, on ebaõige, kuna kohus on märkinud, et kaebaja pidi, sõltumata oma lepingulise esindaja seisundist menetluses, osa võtma kohtuistungist, kui tal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata HKMS § 23 lg 3 p 2, mitte

§ 226lg 2 p 1, alusel.

Ilmselt on kohtus eksinud, viidates

§ 226

lg 2 p 1, kuid see ei mõjutanud lahendi sisu.

§ 345

kohaselt kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, kes ei saa kohtusse ilmuda, peab sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Võttes aluseks kaebaja esitatud dokumendid, pidi ta vähemalt alates 02.05.2008, s.o 5 päeva enne kohtuistungi toimumist, teadma asjaolust, et ei saa kohtuistungile ilmuda. Kaebusest nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja viibis ajutise töövõimetuse ajal välismaal lähetuses. See asjaolu ei saanud olla kohtuistungile ilmumata jätmise ja teatamata jätmise põhjuseks

§ 422lg 1 järgi.

Kaebaja ei esitanud ka sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 kehtestatud korras tõendit kohtuistungile ilmumise võimatuse kohta. A.-K. Uuli väljastatud tõend ei oma asjas tähtsust, kuna ei puuduta 07.05.2008 kuupäeva, samuti on tõendi väljastanud abiarst ja sellel pole osaliselt täidetud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 kehtestatud nõuded. A.-K. Uuli osatab tervishoiuteenust Tallinna ümbruses. Tõendil on märgitud „/.../ eilsest 12.05.2008 uus ägenemine“. R. Paala oli haiguslehel 02.-12.05.2008, väljastatud perearsti H. Prjuhka poolt, kes tegutseb Valga Maakonnas. Tekib küsimus, kui ägenemine algas 12.05.2008, mida R. Paala Tallinnas 13.05.2008 tegi? Maksuhaldur peab vajalikuks esitada kohtule taotlus pöördumiseks Eesti Haigekassa poole päringuga: millal oli R. Paala pöördunud perearsti H. Prjuhka poole, kas on tervisekaardis kanded; teatega, et R. Paala eiras ravi, s.o ajutise töövabastuse ajal viibis välismaal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu

1. mai 2008 määrus tuleb tühistada kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega taastab menetluse OÜ Gillian kaebuses Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse
2. mai 2007 korralduse nr 13-2.1/4138 tühistamiseks ja saadab haldusasja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. 5 Asja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja seaduslik esindaja R. Paala
3. mail 2008 kohtuistungile ei ilmunud ning talle oli saadetud kohtukutse, kus oli märgitud, et kaebaja ilmumine kohtusse on kohustuslik ning kohtuistungile ilmumise võimatusest teatamata jätmise või mitteilmumise korral võib kohus jätta HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel kaebuse läbi vaatamata. Kohtukutse oli OÜ Gillian kätte saanud. Samal ajal nähtub kohtuistungi protokollist, et kohtuistungist võttis osa A. Kiil, kellel oli volikiri OÜ Gillian esindamiseks antud haldusvaidluses (tl 166-167). Alles kohtuistungil selgus, et lepingulisel esindajal A. Kiilil ei olnud esindusõigust

§ 218lg 1 ja 2 mõttes.

Kuna kaebuse esitaja esindajana oli kohtuistungile ilmunud A. Kiil, siis puudus kohtul alus menetlust lõpetada HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel. Olenemata sellest, et A. Kiilil ei olnud esindusõigust

§ 218lg 1 ja 2 mõttes, nagu halduskohtu 7.

mai 2008 istungil selgus.

§ 226

lg 2 näeb ette need võimalused, mida kohus võib teha esindusõiguse puudumise tuvastamise korral. Antud juhul oleks kohus

§ 226

lg 2 p 5 alusel pidanud asja arutamise edasi lükkama ja andma OÜ-le Gillian võimaluse leida endale esindaja, kellel on

§ 218lg 1 ja 2 mõistes esindusõigus.

Kuna halduskohus alusetult jättis kaebuse läbi vaatamata, siis on OÜ-l Gillian seaduslik alus nõuda menetluse taastamist ja halduskohus on põhjendamatult jätnud selle taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohtu

1. mai 2008 määrusega jäeti kaebus HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel läbi vaatamata ning tühistati ka sama halduskohtu
2. septembri 2007 määrus esialgse õiguskaitse kohta.
3. mai 2008 määrust ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Kuigi kaebuses
4. mai 2008 määruse peale on määruskaebuse esitaja taotlenud ka
5. mai 2008 määruse tühistamist esialgse õiguskaitse tühistamise osas, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda taotlust vaidlustatud määruse seaduslikkuse kontrollimisel läbi vaadata, kuna vaidlustatud
6. mai 2008 määruses ei ole selle suhtes seisukohta võetud. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Seega on OÜ-l Gillian võimalik taotleda uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et

§ 218

lg 1 ja 2 ei ole vastuolus PS §-ga 15 ning jätab selles osas määruskaebuse väited tähelepanuta. Maili Lokk Viivi Tomson 6 Agu Timmi