← Eesti

3-07-1803/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1803 Haldusasi R.K. kaebus Tartu Vangla toimingutele ning ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. mai 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Vangla määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  3. mai 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD
  4. R.K. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud seoses piirangute kehtestamisega kaebajale hariduse omandamisel võrdselt teiste kinnipeetavatega, korvpallitreeningutel, jalgpallivõistlustel ja kunstiteraapias osalemisel ning teha vanglale ettekirjutus tagada kaebajale võrdsed võimalused hariduse omandamiseks klassiruumis koos teiste kinnipeetavatega ja kohustada vanglat lubama kaebaja tagasi korvpallitreeningutele ja kunstiringis osalema. Kaebaja leidis, et talle on tagatud küll õpikud ja õppimine iseseisvalt kambris, kuid tundidesse teda ei lubata, mistõttu on tegemist põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Kaebaja lubati korvpallitreeningutele ning seejärel võeti see võimalus jälle ära, põhjus on kaebajale jäänud arusaamatuks. Solvav ja alandav on vangla toiming, millega üksnes kaebajal keelati osalemine sektsioonidevahelisel jalgpallivõistlusel. Vangla koostatud täitmiskava kohaselt tuleb kaebajal osaleda kuue kuu jooksul vihajuhtimise kursustel ja kunstiringis, samas keelas vangla kaebajal kunstiringis osalemise. Vanglal tulnuks anda motiveeritud haldusakt, et piirangute põhjendused oleksid arusaadavad. Vangla väiteid kaebaja julgeoleku ohule pidas kaebaja põhjendamatuks. Kaebaja liigub avatud sektsioonis ja on olnud koos 90 erineva kinnipeetavaga, kes võinuks ta elu ohtu seada. Vangla julgeolek on tagatud vanglaametnike pideva kontrolli ja videokaameratega.
  5. Vastustaja Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
  6. Tartu Halduskohus rahuldas 10.12.2007 otsusega kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, millega on kehtestatud R. K. le ebaõigesti piirangud: keeldumine õppimise võimaldamisest võrdsetel alustel koos teiste kinnipeetavatega, korvpallitrennis, jalgpallivõistlustel ja kunstiteraapias osalemise keeld, ning tegi Tartu Vanglale ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata.
  7. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 10.12.2007 otsuse ja saatis haldusasja Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. 14.05.2008 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi ning R.K. esitas kohtule kompromissettepaneku koos taotlusega kompromissi kinnitamiseks ning palus menetluse lõpetada seoses kompromissi saavutamisega. Tartu Vangla esitas kohtuistungil avalduse, milles nõustub kaebaja kompromissettepanekuga.
  8. Tartu Halduskohus kinnitas
  9. mai 2008 määrusega 14.05.2008 sõlmitud kompromissi kaebuse esitaja R.K. ja vastustaja Tartu Vangla vahel, mille p 1.
  10. kohaselt Tartu Vangla kinnitab, et alates 14.05.2008 on kaebajal võimalik osaleda korvpallitreeningutel, koolis ja kunstiteraapias vastavalt nimetatud huviringides olevatele vabadele kohtadele; p 1.
  11. alusel kaebuse esitaja R.K. loobub kaebusest seoses kompromissiga, milles Tartu Vangla nõustub alates 14.05.2008 seisuga võtma maha piirangud korvpallitreeningutel osalemisel, kunstiteraapias käimisel ja koolis klassiruumis õppetöös osalemisel. Seoses poolte vahel saavutatud kompromissiga lõpetas kohus menetluse R.K. kaebuses Tartu Vangla toimingutele ning ettekirjutuse tegemise nõudes haldusasjas nr 3-07-1803 (HKMS § 24 lg 1 p 3). Määruse kohaselt ei ole menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kompromiss vastuolus seadusega, heade kommetega, ei riku oluliselt avalikke huve, mistõttu esineb seaduses nimetatud alus kompromissi kinnitamiseks ja kompromiss tuleb HKMS § 21 lg 5 alusel kinnitada, mis toob omakorda kaasa asjas menetluse lõpetamise. Pooled on teadlikud HKMS §-is 21 lg 4 sätestatud kompromissi tagajärgedest. Kaebuse esitaja esitas 14.05.2008 toimunud kohtuistungil järgneva taotluse: „Kaebaja palub lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-07-1803 seoses kompromissiga. Tartu Vangla nõustub alates 14.05.2008 seisuga võtma maha piirangud korvpallitreeningutel osalemisel, kunstiteraapias käimisel ja koolis klassiruumis osalemisel õppetöös. Eeltoodust tulenevalt palun: Kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-07-1803, seoses kaebaja poolt kaebuse loobumisega, kuna piirangud on maha võetud vastustaja poolt“. 2 Vastustaja esitas 14.05.2008 toimunud kohtuistungil järgneva avalduse: „Tartu Vangla esindajana haldusasjas nr 3-07-1803 nõustun kaebaja kompromissettepanekuga järgmiselt: Tartu Vangla kinnitab, et alates 14.05.2008 on võimalik kaebajal osaleda korvpallitreeningutel, koolis, kunstiteraapias vastavalt nimetatud huviringides olevatele vabadele kohtadele“. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  12. Tartu Vangla esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  13. mai 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega lõpetada menetlus HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel või saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on halduskohus oluliselt rikkunud HKMS §-i 21 lg
  14. Halduskohus on kinnitanud olematu kompromissi. Kompromiss tähendab vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Antud haldusasjas ei olnud aga tegu vanglapoolse järeleandmisega, mille eesmärgiks oleks olnud kaebuse esitajaga kokkuleppele jõudmine ja menetluse lõpetamine, mistõttu ei saa R.K. ja vangla esindaja kirjalikke avaldusi käsitleda kompromisskokkuleppena. Tartu Halduskohtu 14.05.2008 istungil avaldas kaebuse esitaja R. K. , et on nõus oma kaebusest loobuma, kui Tartu Vangla kinnitab, et teda on võimalik lubada osalema huviringide tegevuses. Vastustaja esindaja selgitas seepeale, et ta ei saa täpset kuupäeva lubada, kuna kaebuse esitaja saab treeningust või kunstiringist osa võtta, kuid hetkel on „põhimõtteline seisukoht, et julgeoleku kaalutlustel on võimalik treeningule saada“. Nimetatud seisukohta väljendas vastustaja ka halduskohtule 29.04.08 antud kirjalikus vastuses nr 3-29/13137-
  15. Seega ei olnud vastustaja esindaja kirjalikus avalduses kompromissipakkumist, vaid ta kinnitas kirjalikult juba varemöeldut. Kohtuistungil protokollitust nähtub, et samamoodi mõistis vangla esindaja kirjalikku avaldust ka R. K. , esitades kohtule kirjaliku taotluse menetluse lõpetamiseks ning märkides, et „...olen tutvunud ja nõus Tartu Vangla poolt tehtud avaldusega.“; 2) on jäetud tähelepanuta, et kompromiss rikub olulist avalikku huvi. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise üks eesmärke õiguskorra kaitsmine. Määruse p 1.1 ei võimalda seda teha igakülgselt ja vajalikul määral. Kõnealuse punkti sõnastuse kohaselt oleks vastustaja nagu võtnud endale kohustuse teha kõik endast oleneva kompromissis kokkulepitu saavutamiseks. Selline kohustus kitsendab aga vangla kaalutlusruumi, suunates vanglat langetama kompromissis kokkulepitule vastavat otsust ja esimese vaba koha korral lubama R. K. t igal juhul korvpallitreeningule ja kunstiringi. Selline sõnastus kajastab ebatäpselt määruskaebuse esitaja tegelikku tahet ja seab edaspidi kahtluse alla kaalumise õiguspärase teostamise. Kohus jättis tähelepanuta vastustaja selgituse, et julgeolekurisk R.K. isikule on langenud keskmisele tasemele vaid käesolevaks ajaks, kuid milline on R. K. st endast tulenev julgeolekurisk või oht tema enda elule või tervisele edaspidi, tuleb tema vanglasisest liikumist kaaludes igakordselt uuesti hinnata. Alles seejärel on võimalik otsustada huviringide tegevusse kaasamise küsimust; 3) on halduskohus kinnitanud kompromissi, mida ei ole võimalik täita. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kunstiteraapiat Tartu Vanglas ei toimu, samuti tuleb tõenäoliselt lõpetada ka korvpallitreening. Seega on tegemist võimatu tingimusega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 108 lg 2 kohaselt on tehing tühine, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste tekkimine on seatud sõltuvusse võimatust tingimusest. Määruskaebuse esitaja kinnitab jätkuvalt, et ei tee R. K. le takistusi huviringides osalemiseks võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega eeldusel, et see ei sea ohtu R.K. või teiste kinnipeetavate elu ja tervist või vangla üldist julgeolekut. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  16. R.K. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  17. mai 2008 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) saavutas R.K. Tartu Vanglaga kompromissi ning kohus on selle õigesti kinnitanud. Tartu Halduskohtu 14.05.2008 istungil teatas vastustaja kohtule, et loobub kaebusest seoses kompromissiga, kuna Tartu Vangla on nõus piirangud maha võtma ja lubama vastustajat korvpallitreeningutele, kunstiteraapiasse ja kooli õppima. Vangla esindaja kohtuistungil R. Jõks kinnitas kohtule, et kompromissiks on vangla juhtkonna luba olemas. Tartu Vangla täpsustas veel, et nõustub R.K. kompromissettepanekuga lõpetada piirangud alates 14.05.2008 tingimusel, et huviringides on vabu kohti. Ebaõige ja moonutatud on Tartu Vangla seisukoht, et ta justkui ei kinnitanud kohtuistungil oma avaldusega kompromissi, vaid kordas varemöeldut, et põhimõtteliselt on võimalik huviringi saada; 2) ei ole Tartu Vangla näidanud, milles seisneb kompromissiga olulise avaliku huvi rikkumine. Viited vangla kaalutlusõigusele ei ole antud asjas asjakohased, kuna vangla on oma vastuses kohtule 29.04.2008 ise kinnitanud, et julgeoleku kaalutlustel enam piiranguid vastustajale ei seata. Viited edaspidistele julgeolekuriskidele on oletuslikku laadi ning käesolev kompromiss ei kohusta vanglat igavesti vastustajat lubama ringidesse, vaid kui tekib uus alus piiranguteks, siis saab neid uuesti kaaluda. Vastustaja märgib, et R. K. t ei lubata jätkuvalt kooli klassiruumi, korvpallitreeningusse ja kunstiteraapiasse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  19. mai 2008 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
  20. Tartu Halduskohus on lõpetanud vaidlustatud määrusega menetluse R.K. kaebuses Tartu Vangla toimingutele ning ettekirjutuse tegemise nõudes seoses kompromissi kinnitamisega. Määrusekaebuse esitaja väite kohaselt on halduskohus kompromissi kinnitamisega oluliselt rikkunud HKMS § 21 lg 3, kuna kompromiss rikub olulist avalikku huvi ja seda ei ole võimalik täita. Vastavalt HKMS § 21 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  21. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas Tartu Vangla esindaja 14.05.2008 Tartu Halduskohtu istungil järgmise avalduse: „Tartu Vangla esindajana haldusasjas nr 3-07-1803 nõustun kaebaja kompromissettepanekuga järgmiselt: Tartu Vangla kinnitab, et alates 14.05.2008 on võimalik kaebajal osaleda korvpallitreeningutel, koolis, kunstiteraapias vastavalt nimetatud huviringides olevatele vabadele kohtadele“. Kaebuse esitaja esitas 14.05.2008 toimunud kohtuistungil järgneva taotluse: „Kaebaja palub lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-07-1803 seoses kompromissiga. Tartu Vangla nõustub alates 14.05.2008 seisuga võtma maha piirangud korvpallitreeningutel osalemisel, kunstiteraapias käimisel ja koolis klassiruumis osalemisel õppetöös. Eeltoodust tulenevalt palun: Kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-07-1803, seoses kaebaja poolt kaebuse loobumisega, kuna piirangud on maha võetud vastustaja poolt“. 4
  22. mai 2008 kohtuistungi protokolli kohaselt (tl 139 – 140) võttis kohtunik nii taotluse kui avalduse vastu ning teatas menetlusosalistele, et kinnitab kompromissi. Tartu Vangla ei ole esitanud kohtuistungil HKMS §-ist 21 lg 3 tulenevaid vastuväiteid kompromissi kinnitamisele.
  23. Ebaõige on Tartu Vangla väide, et vaidlustatud määruse punkt 1.
  24. rikub olulist avalikku huvi seeläbi, et kitsendab vangla kaalutlusruumi ning kohustab esimese vaba koha korral lubama R. K. t igal juhul korvpallitreeningule ja kunstiringi ning välistab R. K. st endast tuleneva julgeolekuriski või tema enda elule või tervisele tuleneva ohu hindamise. Viidatud punkt ei välista seda, et asjaolude muutumise korral (s. o kui esinevad erinevad asjaolud võrreldes nendega, mis olid kompromissi kinnitamise ajal) hindab vangla uuesti julgeolekuriske ja vastavalt hindamisele teeb kaalutlusotsuse.
  25. Samuti on alusetu Tartu Vangla väide selle kohta, et kuna kunstiteraapiat vanglas ei toimu ja tõenäoliselt tuleb lõpetada korvpallitreening, siis ei ole võimalik kompromissi täita. Kohtuistungil, millel kompromiss kinnitati, ei ole Tartu Vangla esindaja leidnud, et kompromissi oleks võimatu täita seetõttu, et kunstiteraapiat üldse ei toimu. Seega kompromissi kinnitamise ajal oli selle täitmine võimalik. Asjaolu, et hiljem kunstiteraapiat ei toimu, ei ole kompromissi tühistamise aluseks, sest kompromissi kohaselt on R. K. l võimalik osaleda sel juhul kunstiteraapias, kui seal on vabu kohti. Seega juhul, kui kunstiteraapiat üldse ei toimu, siis ei ole seal ka vabu kohti ning R.K. osalemine on välistatud. Eelmärgitu kehtib ka selle kohta, kui korvpallitreening lõpetatakse. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.