KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-228 Haldusasi

§ 12sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi.

2. Narva Linnavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum alates 01.08.2004 erastamise objektiks vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Eluruumide erastamise seaduse § 22 lg 12 kohaselt on Narva linnal õigus nimetatud eluruum võõrandada Narva Linnavolikogu kehtestatud korras. Õigusnormid ei näe ette kaebaja subjektiivset õigust nõuda üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamist ega Narva linna kohustust võõrandada kaebajale üürilepingu alusel kasutatav eluruum. Vastustaja ei ole kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi rikkunud. Vastavalt Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud “Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ (edaspidi Kord) punktile 49 võis eluruumi, mis ei ole eluruumide erastamise seaduse mõistes erastamise objektiks, võõrandada suulise avaliku enampakkumise korras või Narva Linnavolikogu otsustuskorras. Vastavalt Korra punktile 111 (red alates 20.10.2006, kinnitatud Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr 45) võib eluruumi otsustuskorras võõrandada üürnikule tingimusel, et eluruum ei ole linnale vajalik tema õigustloovatest aktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja arvestades linna vajadust munitsipaaleluruumide järele. Kohalikul omavalitsusel on ulatuslik omakorraldusõigus oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel (

§ 154lg 1).

Kohalik omavalitsus peab arvestama avalikust huvist, vara kasutusse andmise eesmärgist ja isikute põhjendatud huvidest tulenevaid tingimusi. Vara võõrandamine ebamõistlikult madala hinnaga võib minna vastuollu avalike huvidega. Tuginedes ka õiguskantsleri seisukohale oli linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr 45 võõrandatavate munitsipaaleluruumide müügihinna määramise muutmine õiguspärane. Kuna Korrast ei tulenenud Narva linna kohustust võõrandada kaebajale üürilepingu alusel kasutatav eluruum taotluse esitamise ajal kehtinud hinnaga, ei pruukinud kaebaja mõistlikult oodata, et sama hind jääb kehtima või, et tal võimaldatakse eluruum omandada soovitud hinnaga. Kaebuse väited ei anna kohtule õigust kohustada vastustajat vastu võtma kaebaja soovitavat haldusakti, kuna halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Väide, et vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, võimaldades kaebuses nimetatud isikutel 2 omandada eluruume enne 20.10.2006 kehtinud hinnaga, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja poolt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tuvastamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et sama rikkumist võimaldatakse tema puhul. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus rahuldas 10.04.2008 otsusega kaebuse ning kohustas Narva Linnavolikogu S.V. poolt 28.11.2005 esitatud avalduse uuele läbivaatamisele ja mõistis välja Narva Linnavolikogult menetluskulu summas 1780 krooni S.V. kasuks. Otsuse kohaselt sätestas Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra” lisa 1 punkt 2.1, et munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind määratakse VV 01.07.1993 määrusega nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamise kohta” kehtestatud korras ning sellest lähtuvalt vastu võetud Narva linna eluruumide erastamist käsitlevate Narva linna kohaliku omavalitsuse õigusaktide alusel ja saadud alghind korrutatakse koefitsiendiga
2. Lisa 1 punkti 1 kohaselt kohaldatakse korda eluruumi alghinna määramisel ka eluruumi otsustuskorras võõrandamise puhul. Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr 45 „Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr 61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord” muutmine” muudeti ka määruse lisa
3. Lisa 1 punkti 3.1 kohaselt otsustuskorras võõrandatava üürilepingu alusel kasutatava eluruumi, mis oli vastavalt eluruumide erastamise seadusele erastamise objektiks, müügihind määratakse vastavalt VV 01.07.1993 määrusele 198 „Eluruumide erastamise korraldamise kohta” ning Narva Linnavolikogu 09.03.1994 määrusele nr 6/9 „Narva linna eluruumide erastamise kohta”, arvestades tänava nimetuste muudatusi, ja saadud hind korrutatakse koefitsiendiga
4. Lisa 1 punkti 3.2 kohaselt määratakse linna huvidest lähtuvalt otsustuskorras võõrandatava eluruumi hind eksperthinnangu alusel või muul viisil. Vaidluse objektiks olev munitsipaalkorter ei olnud avalduse esitamise ajal erastamise objekt. Kui isik teatab oma soovist munitsipaalvara omandada, ei teki kohalikul omavalitsusel kohustust vara võõrandada. Seega puudus isikul eluruumi omandamise sooviavalduse tegemisel subjektiivne õigus korteri omandamiseks. Asja materjalidest tuleneb, et V. Bašurovile, I. Kuzminile, I. Popovile ja J. Jurovskajale on Narva Linnavolikogu otsustanud otsustuskorras müüa eluruumid kuni 20.10.2006 kehtinud regulatsiooni alusel ehk alghinna korrutamisega koefitsiendiga 3, samal ajal, kui kaebajal võimaldatakse korter omandada eeldatavalt vaid alghinna korrutamisega koefitsiendiga
5. Seega lisa punkti 3.2 alusel koheldi nelja inimest soodsamalt võrreldes nende inimestega, kellele kohaldati punkti 3.
6. Kuna linna tegutsemisvõimalusi vara omanikuna piiravad avaliku õiguse põhimõtted, ei saa ka munitsipaalkorteri erastamishinna määramine toimuda suvaliselt, vaid peab lähtuma linnavara kasutamise ja käsutamise eesmärkidest ning võrdse kohtlemise põhimõttest. Lähtuvalt KOKS § 6 lg 1 on eluaseme- ja kommunaalmajanduse korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Munitsipaaleluruumi võõrandamise eesmärk saab olla isikule eluaseme tagamine, linna kulude kokkuhoidmine munitsipaaleluruumide haldamisel, samas hinnates linna vajadusi munitsipaaleluruumide järele. Arvestades kohalikule omavalitsusele kuuluvate eluruumide kasutamise ja käsutamise eesmärki ja olemust, on nii kaebaja kui soodsamalt koheldud isikud käesolevas asjas käsitletavad võrdsete subjektidena, keda tuleb ka võrdselt kohelda. Silmapaistvad sportlikud saavutused ning tubli töö linnavolikogu kantselei teenistujana õigusaktide tõlkimisel ei saa olla ebavõrdse kohtlemise aluseks munitsipaalvara käsutamisel. Ülalmärgitud isikute soodsamaks kohtlemiseks eluruumide erastamisel mõistlik 3 põhjus puudub. Ka EV õiguskantsler on leidnud, et asjaolusid hinnates ei vasta erinev kohtlemine positiivse erimeetme rakendamise kriteeriumitele ning tekitab ebavõrdsust. Kohus nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et Narva Linnavolikogu rikkus

§ 12

lg 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, võimaldades osadel isikutel omandada munitsipaalkorter märkimisväärselt madalama hinnaga kui kaebaja. Tulenevalt põhiseaduslikust kohaliku omavalitsuse autonoomia garantiist (

§ 154

) ning omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise põhiõigusest (

§ 32) ei saa halduskohus kohustada Narva Linnavolikogu munitsipaalvara võõrandama.

Kohus ei saa kohustada seda kaebajale võõrandama madalama võõrandamishinna eest, kui seda näeb ette kohaliku omavalitsuse enda kehtestatud kord. Mis puudutab nõuet müüa munitsipaalkorterid sama madala hinnaga, kui need müüdi neljale isikule (V. Bašurov jt), leidis ka õiguskantsler, et haldurorgani ebaõige halduspraktika ei saa tekitada õiguspärast ootust sellise praktika jätkamiseks. Sama on märkinud Riigikohtu Halduskolleegium lahendites nr 3-3-1-19-04, 3-3-1-53-04 ja 3-3-1-23-

1. Ebaõige halduspraktika, kus nelja isikut koheldi võrreldes kaebajaga põhjendamatult erinevalt, ei anna kaebajale alust sellele argumendile tuginedes nõuda linnavolikogult samasugust kohtlemist ka kaebaja suhtes. Kaebusele lisatud dokumentide kohaselt esitas kaebaja avalduse munitsipaalkorteri ostmiseks. Seega rikub linnavolikogu tegevusetus (haldusasja materjalides puudub haldusakt, millega oleks lahendatud kaebaja 14.11.2005 avaldus) tema õigusi. See annab kohtule aluse kaebus HKMS § 26 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja teha linnavolikogule ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata, st lahendada sisuliselt kaebaja poolt 28.11.2005 esitatud avaldus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Narva Linnavolikogu taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, jättes S.V. kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab apellant kohtuotsust osas, milles leiti, et asja materjalides puudub haldusakt, millega oleks lahendatud kaebaja 14.11.2005 avaldus. Kaebaja esitas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusametile 28.11.2005 avalduse, et soovib omandada üürilepingu alusel kasutatava eluruumi Narvas Võidu 10-63 avalikul enampakkumisel. 06.12.2005 kirjas selgitas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet kaebajale, et vastavalt munitsipaaleluruumide võõrandamise korra punktile 49 võtab otsuse eluruumide võõrandamise kohta suulisel enampakkumisel vastu Narva Linnavalitsus, ning juhul, kui vastav otsus võetakse vastu, teavitatakse kaebajat enampakkumise tingimustest ja tähtajast kirjalikult. Kaebaja 28.11.2005 avalduse esitamise ajal kehtinud Korra kohaselt võis üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume võõrandada linnavalitsuse otsusel suulisel avalikul enampakkumisel. Samas kirjas selgitati, et Korra punktide 59 ja 61 kohaselt on eluruumide võõrandamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korraldajaks Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet, kes kooskõlastatult Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoniga kehtestab avalikul enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorra ja tähtajad. 27.11.2006 kirjas teatas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet kaebajale, et Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega muudeti Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korda ning muudatuste kohaselt võib üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume võõrandada eluruumi üürnikule tingimusel, et eluruum ei ole linnale vajalik tema õigustloovatest aktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja arvestades linna vajadust munitsipaaleluruumide järele. Samas kirjas teatati kaebajale, et uue korra kohaselt rakendatakse alates 20.10.2006 eluruumi müügihinna arvutamisel koefitsienti 15 varem kehtinud koefitsiendi 3 asemel, ning kaebaja üüritava eluruumi müügihind on 180 000 krooni. 4 04.01.2008 vastas Narva Linnavolikogu esimees kaebajale, et Narva linna omandis olevate eluruumide võõrandamine toimub vastavalt Narva linna omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise korrale, mida muudeti Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr
3. Vastavalt kehtiva korra punktile 112 on eluruumide otsustuskorras võõrandamise korraldajaks Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet, kes korraldab otsustuskorras võõrandamist ja lahendab kõik eluruumi müügilepingu sõlmimisega seotud küsimused. Narva Linnavolikogu esimehe 04.01.2008 ning Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti 27.11.2006 kirjadest oli kaebaja teadlik, et tema poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum võõrandatakse vastavalt hetkel kehtivale korrale ning müügihinnaks on 180 000 krooni. Eelnimetatud kirjadest tulenevalt oli kaebaja teadlik, et tema 28.11.2005 avalduse alusel eluruumi võõrandamiseks avalikul enampakkumisel jäetakse haldusakt välja andmata põhjendusel, et alates 20.10.2006 muudeti linnavolikogu poolt kehtestatud eluruumide võõrandamise korda ja müügihinda. Kuna kaebaja pöördumisele on nimetatud kirjadega kohaselt vastatud, ei ole linnavolikogu kaebaja poolt üüritava eluruumi võõrandamise küsimuse ja kaebaja 28.11.2005 avalduse lahendamisel käitunud õigusvastaselt või olnud tegevusetu ega ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Riigikohus on asunud haldusasjas nr 3-3-1-8-01 seisukohale, et haldusakt on iga otsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele. Kui omavalitsusüksuse tahteavaldus lepingu sõlmimiseks reguleerib ka avalik-õiguslikke küsimusi, võib samaaegselt tegemist olla haldusaktiga sõltumata sellest, kas ta on vormistatud kohaliku omavalitsuse organite haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides, protokollilise otsusena või tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Halduskohtu otsus on vastuoluline, millega on rikutud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. Kaebaja vaidlustas Narva Linnavolikogu tegevusetuse kaebajale eluruumi võõrandamise taotluse lahendamisel, nõudes haldusakti väljaandmist kaebajale eluruumi võõrandamiseks enne 20.10.2006 kehtinud hinnaga. Kohus leidis, et halduskohus ei saa kohustada linnavolikogu munitsipaalvara võõrandama madalama võõrandamishinna eest, kui seda näeb ette kohaliku omavalitsuse kehtestatud kord, asudes sisuliselt seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kohtuotsuse resolutsioonis rahuldas kohus kaebuse, kohustades Narva Linnavolikogu kaebaja 28.11.2005 avaldust uuesti läbi vaatama. Lähtuvalt Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti 27.11.2006 ja Narva Linnavolikogu 04.01.2008 kirjadest, millega kaebajale vastati, et tema poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum võõrandatakse vastavalt hetkel kehtivale korrale ning müügihinnaks on 180 000 krooni, lahendati kaebaja 28.11.2005 avaldus ning puudub alus selle uueks läbivaatamiseks.
4. S.V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohus otsust kohustada linnavolikogu kaebaja avaldust läbi vaatama osaliselt ebaõigesti põhjendanud. Linnavolikogul tuleb läbi vaadata mitte kaebaja 28.11.2005 avaldus, vaid 10.12.2007 avaldus, millisega ta palus läbi vaadata küsimus müüa talle korter samadel tingimustel kui V. Bašurovile, I. Kuzminile, G. Popovile ja J. Jurovskajale. Samuti on kohus ekslikult leidnud, et kui isik teatab oma soovist omandada munitsipaalvara, siis ei teki kohalikul omavalitsusel kohustust seda vara võõrandada. Esiteks on tegemist eluruumiga, mida isik kasutab, teiseks on kaebaja 28.11.2005 avaldus võetud kohaliku omavalitsuse poolt vastu ning dokumendid selle kohta, et võõrandamine vastab tingimustele, linnavalitsuse poolt kontrollitud, keeldumist kaebaja korteriostu soovile 2005-
5. a jooksul ei saanud. Vastupidi, kaebajat teavitati kirjalikult korteri müügi uutest tingimustest. Järelikult seisuga
6. a oktoober, november ja detsember (korterite võõrandamise ajal V. Bašurovile, I. Kuzminile, G. Popovile ja J. Jurovksajale) oli kaebajal subjektiivne õigus üüritud korteri ostule. Munitsipaalkorterite võõrandamise kord on välja töötatud selleks, et üürnikul tekiks õigus selle ostmisele ning omavalitsusel tekiks vastav kohustus. Alates 20.10.2006 võib 5 Narvas eluruumi võõrandada sama eluruumi üürnikule, arvestades, et antud eluruum ei ole linnale vajalik tema õigusloovatest aktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. Arvestades V. Bašurovi, I. Kuzmini, G. Popovi ja J. Jurovskaja suhtes vastu võetud otsuseid, on linnavolikogu rikkunud kaebaja suhtes võrdsuse põhimõtet. Kaebaja rikutud õigusi on võimalik taastada ainult nimetatud nelja otsusega analoogse otsuse vastuvõtmisega. See ei oleks haldusorgani ebaõige praktika jätkamine, vaid kaebaja õiguste taastamine. Kaebaja ei vaidlusta omavalitsuse tegevusetust, vaid linnavolikogu keeldumist taastada kaebaja rikutud õigus võrdsusele, mis on põhiseadusega tagatud. Kuna linnavolikogu ei vaidlusta kohtuotsust antud osas, siis ta nõustub, et põhiseadust on viidatud osas rikutud. Apellatsioonkaebuse väide, et alates 20.10.2006 on muutunud kaebaja korteri hind, ei puutu kohtuvaidluse esemesse.
7. Narva Linnavolikogu esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märgib, et ei nõustu S.V. seisukohaga, et halduskohtule esitatud kaebuse esemeks on tema poolt Narva Linnavolikogule 10.12.2007 esitatud avalduse läbivaatamata jätmine. 10.12.2007 pöördumises taotles kaebaja üüritava munitsipaalkorteri võõrandamist temale otsustuskorras enne 20.12.2006 kehtinud hinnaga 900 krooni ühe ruutmeetri kohta. Halduskohtule esitatud kaebuses tugines kaebaja asjaolule, et 10.12.2007 pöördumisele vastas linnavolikogu esimees, et eluruumide võõrandamine Narva linnas toimub Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 (muudetud linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr 45) sätestatud tingimustel. Seega ei olnud vaidlust selle üle, et linnavolikogu esimees vastas 04.01.2008 kaebaja 10.12.2007 pöördumisele, et kaebajal on õigus menetleda munitsipaaleluruumide võõrandamise küsimust kehtivas korras võõrandamise korraldaja kaudu ning ei ole võimalik väita, et linnavolikogu on kaebaja üüritava eluruumi võõrandamise küsimuse lahendamisel käitunud õigusvastaselt või olnud tegevusetu. Apellant jääb seisukoha juurde, et õigusnormid ei näe ette kaebaja subjektiivset õigust nõuda üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võõrandamist. Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra punkti 49 kohaselt ei olnud Narva kohalik omavalitsus kohustatud kaebajale eluruumi võõrandama, vaid ta võis seda otsustada kaalutlusõiguse alusel, valides vastavalt HMS § 4 erinevate otsustuste vahel või kaaludes otsustuse tegemist. Korra (red kuni 20.10.2006) punkti 62.1 kohaselt võõrandatakse üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, mis sama korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele, avalikul enampakkumisel. Seega 28.11.2005 taotluse esitamise ajal kehtinud korra kohaselt ei olnud Narva Linnavolikogu üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide võõrandamise otsustajaks. Põhjendatud ei ole seisukoht, et Narva Linnavalitsus ei ole kaebaja 28.11.2005 avaldusele munitsipaalkorteri võõrandamiseks avalikul enampakkumisel vastanud ega teavitanud, et avaldus jäetakse rahuldamata. 06.12.2005 kirjas selgitas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet kaebajale, et vastavalt munitsipaaleluruumide võõrandamise korra punktile 49 võtab otsuse eluruumide võõrandamise kohta suulisel enampakkumisel vastu Narva Linnavalitsus ning juhul, kui Narva Linnavalitsuse poolt võetakse vastu otsus eluruumi võõrandamise kohta, teavitatakse kaebajat sellest kirjalikult. Kaebaja pole soovinud pöörata oma nõuet Narva Linnavalitsuse vastu. Seega ei saa halduskohus arutleda selle üle, kas kaebaja poolt Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusametile 28.11.2005 esitatud taotlusele 06.12.2005 antud vastus oli õiguspärane. Samuti kaebaja kinnitab ise, et teda teavitati korteri uutest müügitingimustest. Kaebuse esemeks ei ole Narva Linnavolikogu tegevusetus kaebaja taotluse lahendamisel, vaid kaebaja suhtes alates 20.10.2006 kehtivuse kaotanud korra sätete tagasiulatuv kohaldamine, nimelt 10.12.2007 pöördumises Narva Linnavolikogule ning halduskohtule esitatud kaebuses palub kaebaja kohustada Narva Linnavolikogu vastu võtma otsus üüritava korteri 6 võõrandamiseks enne 20.10.2006 kehtinud hinnaga. Seega haldusasjas ei ole küsimus selles, et kaebajale üldse keeldutakse eluruumi võõrandamast, vaidlus käib üksnes müügihinna üle. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kaebuse nõue ei põhine õigusnormil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
9. aprilli 2008 otsus kuulub tühistamisele kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab S.V. kaebuse Narva Linnavolikogu tegevusetusele täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus oma otsusega rahuldas kaebuse ning kohustas Narva Linnavolikogu S.V.
10. novembri 2005 esitatud avalduse uuesti läbi vaatama. Halduskohus leidis, et asja materjalide hulgas puudub haldusakt, millega oleks lahendatud tema
11. novembri 2005 avaldus. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Narva Linnavolikogu
12. detsembri 2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ lisa 1 punkt 2.1 sätestas, et munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind määratakse VV
13. juuli 1993 määrusega nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamise kohta“ kehtestatud korras ning sellest lähtuvalt vastu võetud Narva linna eluruumide erastamist käsitlevate Narva linna kohaliku omavalitsuse õigusaktide alusel ja saadud alghind korrutatakse koefitsendiga
14. Lisa 1 punkti 1 kohaselt kohaldatakse korda eluruumi alghinna määramisel ka eluruumi otsustuskorras võõrandamise puhul. Narva Linnavolikogu
15. oktoobri 2006 määrusega nr 45 „Narva Linnavolikogu
16. detsembri 2004 määruse nr 61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“ muudeti ka määruse lisa
17. Lisa 1 p 3.1 kohaselt otsustuskorras võõrandatavate üürilepingu alusel kasutatava eluruumi, mis oli vastavalt eluruumide erastamise seadusele erastamise objektiks, müügihind määratakse vastavalt VV
18. juuli 1993 määrusele nr 6/9 „Narva linna eluruumide erastamise kohta“, arvestades tänava nimetuste muudatusi ja saadud hind korrutatakse koefitsendiga
19. Lisa 1 p 3.2 kohaselt määratakse linna huvidest lähtuvalt otsustuskorras võõrandatava eluruumi hind eksperthinnangu alusel või muul viisil. Kaebuse esitaja esitas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusametile
20. novembril 2005 avalduse, milles soovis omandada üürilepingu alusel kasutatava eluruumi Narva Võidu 10-63 avalikul enampakkumisel.
21. detsembri 2005 kirjas selgitas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet kaebajale, et vastavalt munitsipaaleluruumide võõrandamise korra punktile 49 võtab otsuse eluruumide võõrandamise kohta suulisel enampakkumisel vastu Narva Linnavalitsus ning kui vastav otsus vastu võetakse, teavitatakse kaebajat enampakkumise tingimustest ja tähtajast kirjalikult. Kaebuse esitamise ajal kehtinud Korra kohaselt võis üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume võõrandada linnavalitsuse otsusel suulisel enampakkumisel. Kirjas selgitati ka seda, et Korra punktide 59 ja 61 kohaselt on eluruumide võõrandamiseks korraldatava enampakkumise korraldajaks Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet, kes kooskõlastatult Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoniga kehtestab enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorrad ja tähtajad.
22. novembri 2006 kirjas teatas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet kaebuse esitajale, et Narva Linnavolikogu
23. oktoobri 2006 määrusega muudeti Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korda ja muudatuste kohaselt võib üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume võõrandada eluruumi üürnik tingimusel, et eluruum ei ole linnale vajalik tema õigustloovatest aktidest tulenevate kohustuste täitmiseks ja arvestades linna vajadust munitsipaaleluruumide järele. Samas kirjas teatati kaebajale, et uue 7 korra kohaselt rakendatakse alates
24. oktoobrist 2006 eluruumi müügihinna arvutamisel koefitsenti 15 varem kehtinud koefitsendi 3 asemel ning kaebaja üüritava eluruumi müügihind on 180 000 krooni.
25. jaanuaril 2008 vastas Narva Linnavolikogu esimees kaebajale, et Narva linna omandis olevate eluruumide võõrandamine toimub vastavalt Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale, mida muudeti Narva Linnavolikogu
26. oktoobri 2006 määrusega nr
27. Vastavalt kehtiva korra punktile 112 on eluruumide otsustuskorras võõrandamise korraldajaks Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet, kes korraldab otsustuskorras võõrandamist ja lahendab kõik eluruumi müügilepingu sõlmimisega seonduvad küsimused. Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti
28. novembri 2006 kirjast ja Narva Linnavolikogu esimehe
29. jaanuari 2008 kirjast sai kaebuse esitaja teada, et tema poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale ning selle müügihinnaks on 180 000 krooni. Pärast nende kirjade saamist oli kaebuse esitaja teadlik ka sellest, et tema
30. novembri 2005 avalduse alusel jäetakse haldusakt välja andmata, kuna linnavolikogu
31. oktoobril 2006 muutis kehtestatud eluruumide võõrandamise korda ja koefitsenti. Seega on alusetu väita, et Narva Linnavolikogu on kaebuse esitaja
32. novembri 2005 avalduse lahendamisel olnud tegevusetu, ei ole sellele vastanud ja on kohustatud selle uuesti läbi vaatama. Halduskohus on õigesti leidnud, et kohus ei saa kohustada linnavolikogu munitsipaalvara võõrandama madalama võõrandamishinna eest, kui seda näeb ette kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kord. Vastuses apellatsioonkaebusele on S.V. leidnud, et halduskohtu otsus on ebaõige, kuna linnavolikogus tuleb läbi vaadata tema
33. detsembri 2007 avaldus, mitte aga
34. novembri 2005 avaldus. Kaebuse esitaja on ise halduskohtule esitatud kaebuses õigeks võtnud, et tema
35. detsembri 2007 avaldusele vastas volikogu esimees, ja et eluruumide võõrandamine Narva linnas toimub Narva Linnavolikogu
36. detsembri 2004 määrusega nr 61/47 (muudetud linnavolikogu
37. oktoobri 2006 määrusega nr 45) kehtestatud tingimustel. Puudub vaidlus selle üle, et volikogu esimehe vastusest oli kaebajale selge, et kaebajal on õigus menetleda munitsipaaleluruumide võõrandamise küsimust kehtivas korras võõrandamise korraldaja kaudu. Tema
38. detsembri 2007 avaldus on läbi vaadatud ja puudub vajadus kohustada volikogu seda teistkordselt läbi vaatama. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta S.V. muud väited kohtuotsuse ekslikkuse kohta, sest tema ei ole apellatsioonkaebus esitanud. Kuna S.V. poolt esitatud kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad tema poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Viivi Tomson Maili Lokk 8 Agu Timmi