Obsah (6)

§ 93§ 9§ 113§ 146§ 143§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-14800 Ts

) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi aegumise tähtajaks 10 aastat ning seega võis hagi esitada kuni juulini 2006. a. Nõue on aegunud ka kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi. Samuti peab tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 13 lg 6 ehitise või selle võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Varem kehtinud

§ 93

lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi või allkirja notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Ühise tegutsemise või käsundileping ei ole sõlmitud notariaalses vormis ning on seetõttu tühine. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, kuna aegumist tuleb arvestada sellest ajast alates, kui hagejal ei olnud enam võimalik korterit kasutada, s.o septembrist

1. a. MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus jättis
2. novembri 2007 otsusega hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Otsuse põhjenduste kohaselt on hagi aegunud. Hagi aegumist tuleb arvestada alates ostumüügi tehingu sooritamisest. M.T. on 17.07.1996 ostnud OÜ-lt Vaimastvere Põllumehed korteri Jõgeva vallas X külas nr 8-
3. Hagi aegumise arvestamine ei ole põhjendatud alates 2 09.03.2007, s.o ajast, kui hagejal tema väitel muutus võimatuks korteri kasutamine. Hageja õigusi on rikutud sellega, kui kostja omandas korteri ainuomandisse. Seega hakkab hagi aegumistähtaeg kulgema ajast, kui hageja sai teada korteri kostja nimele vormistamisest. Hageja oli teadlik korteri ostust alates selle sooritamisest 17.07.
4. Kehtiv

§ 9

lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Tehingu tegemise ajal kuni 30.06.2002 kehtinud

§ 113lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat.

Kehtiva

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Seega on kehtiva seaduse järgi aegumistähtaeg lühem, aegumise algusele tuleb kohaldada kehtivat seadust ning aegumist tuleb arvestada alates 01.07.2002. Hageja nõue aegus 01.07.2005.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Käesoleval juhul on kohustatud isik, s.o kostja vastava taotluse esitanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

1. novembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole põhjendatud arvestada aegumistähtaega alates korteri soetamisest. Hagi aegumist tuleks arvestada alates hetkest, mil poolte kooselu lõppes, s.o 09.03.
2. Poolte ühise kooselu jooksul ja korteri ostutehingu ajal oli kujunenud pooltel tahe luua ühine kodu ja kanda ühiselt majapidamisega seotud kulutusi. Hageja andis kokkuleppe saavutamiseks omapoolsed rahalised vahendid ja töise panuse. Kostja andis kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks oma panuse ühiste laste kasvatamisel ja kodu korrashoiuks. Poolte tahe sisaldab nii ühise tegutsemise lepingu kui ka käsundi elemente. Ühisele tegutsemisele viitab poolte eesmärk ühise kodu loomisel, mis toimus mõlema poole kokkuleppel ning mõlemad panustasid eesmärgi täitmisele. Käsundile viitab see, et hageja andis kostjale osa korteri ostmiseks vajamineva raha. Raha andmist korteri ostmiseks ja remontimiseks ei saa vaadelda lahus pooltevahelise lepingu eesmärgist, milleks oli ühise kodu ja majapidamise loomine. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 439 lg 1 kohaselt iseloomustab ühise tegutsemise lepingut lepinguosaliste ühiste asjade ajamine nende ühisel kokkuleppel. Seega kujutas pooltevaheline leping endas ühise tegutsemise lepingut. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 93lg 1 ei kohusta ühise tegutsemise lepingut sõlmima kirjalikus vormis.

Seega tuleks nõude esitamise aegumise tähtaega arvestada alates kooselu lõppemise hetkest, mitte alates 01.07.2002. M.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue kaasomandi tunnustamiseks aegunud. Ühise tegutsemise leping on tühine, kuna ei ole sõlmitud notariaalses vormis. Tehing korteri omandamiseks pidi olema sõlmitud notariaalses vormis tulenevalt AÕSRS §-st 13 lg 6 ja

§-st 93 lg 1. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 3 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohus on käesolevas asjas ebaõigesti tuvastanud hagi aegumistähtaja alguse ning seetõttu asunud väärale seisukohale, et hageja nõue on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 lg 2 ja 146 lg 1 sätestatust aegunud 01.07.2005.

§ 146

lg 1 (redaktsioon alates 01.07.2002) sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu hagi nõuetega tema kaasomandi tunnustamiseks X 8-23 aadressil asuvale korteriomandile ning kinnistusraamatu kannete vastavaks parandamiseks. Hagis toodu kohaselt on poolte kaasomand kõnesolevale korteriomandile tekkinud nende ühise tegutsemise tulemusena faktiliste abikaasadena. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja on formuleerinud oma nõude kaasomandi tunnustamisele suunatud nõudena, tuleneb hagi sisust, et hageja nõuab faktiliselt tema poolt seltsingusse (kestvusleping) panustatud vara osa eraldamist. Sellise nõude esitamist korteriomandi kui seltsinguvara jagamise osas ei välista iseenesest asjaolu, et pooled ei ole sõlminud ühise tegutsemise või seltsingulepingut notariaalses vormis. Kuna VÕS § 600 lg 1 sätestab, et seltsinglane võib nõuda seltsinguvara jagamist seltsingu lõppemisel, siis sai hageja käesoleval juhul esitada nõude seltsinguvara jagamiseks alates poolte kooselu lõppemisest, s.o alates septembrist 2006. a. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud aega tuleb käsitada

§ 147lg 1 ja 2 kohaselt hageja nõude aegumistähtaja algusena.

Hagi aegumise kulgemise algust ei saa arvata kostja poolt osundatud X 8-23 korteri kui vallasasja ostu-müügilepingu sõlmimise hetkest erastamise kohustatud subjekti ja kostja vahel, kuna hagejal ei olnud alust enne poolte varaliste suhete lõppemist eeldada oma õiguse (kaasomandiõigus) rikkumist. Kuna hagi on käesoleval juhul esitatud 20.04.2007 ja selleks ajaks ei olnud

§ 146lg 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud, siis ei ole hageja nõue aegunud ning maakohtul puudus alus teha Ts

MS § 449 lg 3 lause 3 kohast lõppotsust hagi rahuldamata jätmise kohta. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse, teeb TsMS § 449 lg 3 2. lause kohaselt ise vaheotsuse aegumise kohaldamata jätmise kohta ning saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 4 Egon Konsand