) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt
lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 9660,20 krooni. Hageja nõuab kostjalt 4000 krooni tasumist, mis 08.06.2006.a esitatud arvel on märgitud käsitlustasuna. Istungitel on hageja käsitlenud nimetatud summat leppetrahvina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud asjaolule, et tal on leppetrahvi nõue kostja vastu. Samuti ei ole hageja hagiavalduses ega ka istungitel selgitanud, millise lepingurikkumise eest ta leppetrahvi nõuab. Lisaks ei ole hageja põhjendanud, miks ta nõuab leppetrahvi just sellises suuruses. Seega on hageja nõue leppetrahvi summas 4000 krooni väljamõistmiseks põhjendamatu. Hageja nõuab ka viivise maksmist summas 13 155,91 krooni põhivõla tasumisega viivitamise eest perioodil 29.06.2006.a kuni 11.04.2008.a. Pooled on liitumislepingutes ja nende lisades leppinud kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis lepingud tarbijana.
lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda viivist
Eeltoodust tulenevalt moodustab viivis ülalmärgitud ajavahemiku eest 1823,65 krooni. Kostja on palunud viiviseid vähendada seoses raske majandusliku olukorraga.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt
lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Õpilaspiletist nr XXX selgub, et kostja õpib . OÜ M P 04.05.2007.a tõendist nähtuvalt on kostja olnud viimase kahe aasta jooksul pidevalt ravil ning seisundi halvenedes ei ole olnud töövõimeline. Kostja 2006.a ja 2007.a tuludeklaratsioonidest nähtuvalt puudus kostjal 2006.a ja 2007.a maksustatav tulu. Seega on kostja näol tegemist majanduslikult vähekindlustatud isikuga. Arvestades kostja rasket majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks vähendada viivist 339,80 kroonini. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9660,20 krooni ja viivis 339,80 krooni, kokku 10 000 krooni. 3 TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 500 krooni kuus. Hageja oli nõus maksegraafiku alusel tasumisega, kui maksegraafiku pikkus ei ületa kahte aastat. Pikema kui kaheaastase maksegraafikuga oli hageja nõus juhul, kui igakuine makse on vähemalt 900 krooni. Kohus leiab, et kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Kostjal tuleb tasuda hagejale võlgnevus igakuiste osamaksetena summas 500 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 esimesele lausele kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud kummagi poole enda kanda. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.