) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et kostja on talle tekitanud kahju õigusvastase teoga, s.o. hageja vara kahjustamisega. Võlaõigusseaduse (
) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Poolte vahel puudub vaidlus 23.mai 2007 sündmuse üle. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et kahjustas hageja sõidukit oma sõiduki ukse avamisega.
4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlust ei ole selles, et hageja vara kahjustus on kostja käitumisega põhjuslikus seoses.
järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole vaidluses tuginenud süü puudumisele ega toonud esile asjaolusid, mis oleks aluseks vastutuse välistamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, milline oli hageja põhjustatud kahjustuse suurus, kas hageja kulutused on vajalikud ning kas nende kulutuste tegemine on seotud kostja tegevusega. Hageja väidab, et tema kahju seisneb remondi maksumuses. Kostja väidab, et hageja on 3 teinud kulutusi tuginedes toreduslikkusele püüdlevale soovile. Hageja kahjuna tuleb hinnata vara väärtuse vähenemise ulatust. Hageja on tellinud sõiduki remondi maksumusega 4 720 krooni. Kostja väidab, et kahjustuse iseloom ja suurus on tõendamata. Mõistlikuks remondi maksumuseks hindab kostja 1 500 kuni 2 000 krooni. Hageja möönab, et võinuks remondi teha mõnevõrra odavamalt, kuid ta hindas valiku tegemisel remondi kvaliteeti olulisemaks.
1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja oleks hagis märgitud ulatuses hageja omandit rikkunud. Kostja on eelmenetluses korduvalt osundanud asjaolule, et kahjustuse iseloom ja suurus on tõendamata. Ka kohus on hagejale selgitanud oma väidete tõendamise vajadust. Tõendeid, mis kinnitaks sõiduki uksele tekitatud kahjustuse suurust (cm2) ja iseloomu (pindmise kahjustuse sügavus, mõlgi olemasolu või puudumine jmt), kohtule esitatud ei ole. Sõiduki kahjustus on dokumenteerimata; sõiduk on remonditud. Seega puudub asjas kogutud tõendite alusel võimalus tõsikindlalt määrata, milline on kostja tegevusest tingitud hageja vara väärtuse vähenemine (kahju suurus). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada, kahjustuse tekitamise asjaolusid, poolte võimalusi kahjustuse dokumenteerimisel ja selle tõendamisel, kahjustatud vara amortisatsiooni ja kahjustusest tingitud remondiks vajalike kulutuste suurust. Kohus leiab, et tulenevalt sõidukite ukse ja tiiva kumerast kujust ei ole ukse avamisega võimalik serva kokkupuute punktis olulise pindalaga kahjustust. Asjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata, kas värvikahjustuse parandamiseks oli tingimata vaja värvida üle kogu sõiduki tiib või oleks saanud kasutada ka muid lokaalse parandusmõjuga tehnoloogiaid. Õige on kostja seisukoht selles, et arvestada tuleb ka sõiduki amortisatsiooni, s.o. kostja ei vastuta nende kulude eest, mille arvel hageja sõiduki detaili väärtus varasemaga võrreldes paranes. Hageja hindas oma sõiduki jääkväärtuseks uuega võrreldes 12,5%. Hageja hinnangul maksaks samalaadne sõiduk uuena käesoleval ajal 800 000, arvestades sõiduki amortisatsiooni (87,5%) hindas hageja sõiduki maksumuseks ca 100 000 krooni. 4 Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused, mis olid tingimata vajalikud sõiduki samasse seisukorda viimiseks. Kohus leiab, et hageja pole remondi tegemisel kulutusi minimiseerinud. Kostja poolt kohtule esitatud ettevõtete pakkumuste kohaselt on (oli) võimalik parandada kahjustus oluliselt väiksema kulutusega. Hageja pidanuks kostja väite omapoolsete tõenditega kummutama, mida hageja teinud ei ole. Hageja valikut mõjutanud subjektiivse sisuga kaalutlused on asjaoludeks, mis annavad kohtule alust
1 alusel kahju hüvitamist piirata. Hageja on kahju tõendamiseks esitanud OÜ A 28.juuni 2007 kalkulatsiooni (tl. 36), milles on tehtud pakkumus sõiduki XXX parema esitiiva (43dm2) värvitöödeks 3 809 krooni eest ning AS U teeninduse 13.novembri 2007 hinnapakkumise P1221203 (tl. 55) vasaku esimese tiiva komplekteerimise ja värvimistööde tegemiseks (50dm2) 5 142.44 krooni eest. OÜ K 6.septembri 2007 arve 248-1 sõiduki XXX parema esitiiva pleki- ja värvitööde tegemise eest 4 720.00 krooni tasumiseks on arvele tehtud märke kohaselt tasutud (tl. 54), hagejale on vormistatud ka OÜ K G order kviitung nr. 133 4 720.00 krooni tasumise kohta (tl. 77). Samas selgitas hageja, et teda ei rahuldanud tavapärasel tasemel remonttöö (pulbervärvi kasutamine) vaid ta soovis parema kvaliteediga remonttööde tegemist. Sellise valikuga seotud kulude põhjendatust amortiseerunud sõiduki remontimisel ei ole hageja tõendatud. Kostja on oma väiteid kinnitanud OÜ E 26.novembri 2007 kalkulatsiooni nr. 2611 esitiiva värvimistööde tegemiseks (43dm2) 1 250 krooni eest (tl. 59, 61) ja OÜ E 27.novembri 2007 pakkumuse sama töö tegemiseks ligikaudu 1 200 krooni eest (tl. 60). Kohus ei hinda hageja seletusi kahju suuruse ja hagis esile toodud remontööde vajalikkuse osas piisavalt usaldusväärseiks, et nendele rajada otsust. Hageja selgitused kahjustuse suuruse kohta on umbmäärased, kahjustus on aktis või fotodel fikseerimata. Hageja on esitanud remondifirmadele ja kindlustusele kahjustuse suuruse kohta erinevaid andmeid (paranduse suurus kõigub vahemikus 43 – 50 dm2, kahjustuste olemasolu on märgitud nii paremal kui ka vasakul tiival). Seega ei saa hageja selgituste ja tõendite järgi tõsikindlalt kahjustuse suurust ja selle parandamiseks vajalike kulutuste suurust määrata. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest on 2 500 krooni. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Liidu hinnatabeli (tl. 78-80) järgi on sellise maksumusega võimalik tellida värvitöid sõiduki pinnale 4049dm2. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel ei ole alust tööde keskmisest maksumusest ühe või teise poole kasuks kõrvale kalduda. menetluskulud Hageja on hagi esitamisel tasunud 13.augusti 2007 maksekorraldusega nr. 48 riigilõivu 250 krooni. TsMS § 163 lg. 1 ja 2 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Kostja pidanuks kahju hüvitamiseks üles näitama suuremat valmidust ja initsiatiivi. Hageja saanuks kulusid kokku hoida kahju minimiseerimise ja kompromissivalmidusega. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163 lg. 1 ja 2, 230, 233, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS §-st 5 ja
§-st 3; 127 lg. 1 ja 4; 128 lg. 3; 1043; 1045 lg. 1 p. 5 ja 5 1050 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista TS’lt VS’i kasuks välja 2 500.00 (kaks tuhat viissada) krooni kahju hüvitamiseks. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.