3-08-185 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-185 Ha

§ 2lg 1, § 4 lg 1, § 11 lg 2, § 153 p 1: Rahuldada M.

L kaebus. Tuvastada M. L töötamine avalikus teenistuses: Edasikaebamise kord - ajavahemikul 01.03.1993 kuni 03.04.1995 Koonga Vallavalitsuses; - ajavahemikul 05.04.1995 kuni 31.12.1996 Halinga metskonnas. Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30 septembril

1. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. 1 3-08-185 ASJAOLUD 30.01.2008 esitas M. L kohtule kaebuse, milles taotles tuvastada avalikus teenistuses töötamise aeg ajavahemikes 01.03.1993 kuni 03.04.1995 ja 05.04.1995 kuni 31.12.
2. 04.02.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 14-15). 19.02.2008 täpsustas kaebaja esitatud nõuet (tl 18-19). 11.03.2008 määrusega kaasati menetlusse Sotsiaalkindlustusamet (tl 22-23). 26.03.2008 esitas Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet arvamuse esitatud kaebuses (tl 29-30). 28.03.2008 esitas Keskkonnaministeerium vastuväited kaebusele (tl 31-34). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Kaebaja selgituste kohaselt töötas ta ajavahemikus 01.03.1993 kuni 03.04.1995 Koonga Vallavalitsuses metsatehnikuna ja talle maksti ametipalka. Seega oli tegemist töötamisega kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ajavahemikul 05.04.1995 kuni 31.12.1996 töötas kaebaja Riigimetsa Majandamise Keskuse Halinga metskonnas abimetsaülemana ja talle maksti ametipalka. Tegemist oli riigimetsi haldava riigiasutusega. Praeguse tööandja Keskkonnaministeeeriumi hinnangul algas kaebaja avalik teenistus 01.01.1997, kui kaebaja asus tööle Pärnumaa Metsaametis. Kaebaja eesmärgiks on kohustada praegust tööandajat Keskkonnaministeeriumi ja tulevikus teisi isikuid arvestama avaliku teenistuse staaźi hulka kaebuses viidatud ajavahemikel töötamist. Kaebaja väidetel täitis ta mõlemal kaebuses märgitud töökohal ühesuguseid tööülesandeid. Kuigi tööandjad on muutunud, teeb kaebaja ka praegu samasisulist tööd ning on vormistatud tööle

alusel. Kaebaja on seisukohal, et ajavahemikus 01.03.1993 kuni 31.12.1996 töötas ta ametikohal, kus töötamise aeg tuleb arvestada avaliku teenistuse staaźi hulka. Vastustaja selgituste kohaselt lisatakse enne 01.01.1996 omandatud tööstaaź riigi ja kohalikus omavalitsuse ametiasutuses avaliku teenistuse staaźi hulka, kui isik oli avalikus teenistuses

jõustumise ajal. VV 19.03.2002 määruses nr 97 on toodud loetelu ametikohtadest, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Käesoleval juhul ei olnud kaebaja avalikus teenistuse

-i jõustumise ajal ega töötanud enne

-i jõustumist määruses nr 97 loeletud ametikohal. Seetõttu puudub alus arvestada kaebuses märgitud töötamise aega avaliku teenistuse staaźi hulka. Määruses nr 97 toodud ametikohad kuulusid nn riikliku metsavalve koosseisu ning täitsid avaliku võimu ülesandeid. Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt kehtisid kaebaja töötamisel abimetsaülemana õigusaktid, mille kohaselt oli abimetsaülem riikliku metsavalve töötaja ning seetõttu olid tal samad ametikohustused ja –õigused kui nendel isikutel, kes töötasid VV 19.03.2002 määruses nr 97 märgitud ametikohtadel. Vastustaja hinnangul saab metsavalve töötaja ülesandeid käsitleda avalik-õiguslikena. Kolmas isik Sotsiaalkindluse Pärnu Pensioniameti kirjalike selgituste kohaselt VV 22.02.2007 määruse nr 59 p 5 loetelus avaliku võimu ülesanete täimiseks toodud ametikohtade loetelus puudub metsatehniku ja abimetsaülema ametikoht ning seetõttu puudub õiguslik alus arvestada kaebuses märgitud ajavahemik avaliku teenistuse staaźi hulka. Samas kolmas isik möönab, et

§ 182

lg 1, lg 3 ja viidatud määruse tõlgendamisel on kohtu kaudu võimalik määratleda kaebaja töötamine avalikus teenistuse kaebuses toodud ajavahemikul. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada avalik-õiguslik suhe. 2 3-08-185 Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlaks tegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Avaliku teenistuse seadus jõustus 01.01.1996. Kooskõlas

§ 182

lg 1 arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg. Avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal töötas kaebaja abimetsaülemana Halinga metskonnas (05.04.1995 kuni 31.12.2996).

§ 182lg-s 2 on toodud sätted varasema tööstaaži lisamise kohta teenistusstaažile.

Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi

1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 97 kinnitati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist on sätestatud viidatud õigusakti §
2. Viidatud paragrahvi lg 5 kohaselt olid metskondade ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist metsaülem, metsnik, metsavaht. Seega ei anna käsitletud määrus õiguslikku alust arvata kaebaja töötamine Halinga metskonnas abimetsaülemana avaliku teenistuse staaži hulka. Kaebaja väidete kohaselt jäi Koonga vald kahe metskonna vahele. Tulenevalt valla asukohast ei olnud kohalikel inimestel võimalik mõistliku aja jooksul metsandusliku tegevuse teostamiseks vajalikke toiminguid sooritada ning seetõttu võeti ta algselt valda tööle metsatehnikuna. Kuna Koongasse metskonda ei moodustatud, ei olnud võimalik kaebajat metsaülemana tööle vormistada ning seetõttu loodi abimetsaülema ametikoht. Vastustaja ei ole vaidlustatud kaebaja väiteid selle kohta, et ta on alates tööle asumisest kuni käesoleva ajani täitnud samu tööüleandeid. Vastustaja hinnangul olid kaebajal abimetsaülemana samad ametikohustuse ja –õigused kui nendel isikutel, kes töötasid ametikohtadel, mis sisalduvad VV 19.03.2002 määruses nr
3. Hinnates kaebaja ja vastustaja selgitusi on pooled seisukohal, et kaebaja töötades abimetsaülemana oli metsavalvetöötaja, kellele tulenevalt kehtinud seadusandlusest ja riikliku metsavalve põhiülesannetest oli õigus tõkestada õigusrikkumisi, määrata vastavalt pädevusele halduskaristusi, teostada õigusrikkumise asjaolude väljaselgitamiseks vajalikke läbivaatusi ning kohaldada halduskinnipidamisi. Samuti oli metsavalve töötaja kohustatud rakendama abinõusid õiguserikkumise tulemusel riigile tekitatud kahju sissenõudmiseks. ENSV Metsakoodeksi § 127 sätete kohaselt teostasid metsavalvet ja –kaitset vastav metsavalve, kellel oli koodeksi § 128 alusel õigus tõkestada ja vältida metsakasutamiseks kehtestatud eeskirjade ja korra rikkumisi ning muud metsale kahju tekitavat tegevust. Metsaseaduse (jõustumiskuupäev 25.11.1993 , kehtetuks muutumise kuupäev 09.01.1999) § 21 lg 1 kohaselt oli riigi metsavalvetöötajateks Metsaameti ja tema struktuuriüksuste töötajad, kes tegelevad metsade valve ja kaitsega. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 2 oli riigi metsavalvetöötajal õigus kontrollida metsa kasvatamise, kaitse ja kasutamise ning väljaspool metsamaad kasvavate puude ja põõsaste ning nende rühmade raie, samuti metsamaterjali veo ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute seaduslikkust, sõltumata kontrollitava objekti omandivormist ja asukohast. 3 3-08-185 „Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti põhimääruse" (jõustumiskuupäev 04.07.1991 , kehtetuks muutumise kuupäev 22.02.1997) § 1 kohaselt on Eesti Vabariigi Riiklik Metsaamet riigivalitsemisorgan, kes viib ellu valitsuse metsanduspoliitikat kogu vabariigi territooriumil, sõltumata metsade omandivormist, ning täidab riigi kui metsaomaniku funktsiooni Eesti Metsaameti halduses olevate asutuste ja ettevõtete metsamaadel. Põhimääruse p 16, p 18 alusel kaetakse nii Eesti Metsaameti keskaparaadi ülalpidamiskulud kui ka riiklikke metsamaid haldavate üksuste ja nende majandustegevuse kulud Eesti Vabariigi riigieelarvest. Eesti Vabariigi Riiklik Metsaameti 31.07.1992 käskkirjaga nr 67 kinnitati riikliku metsavalve koosseisu kuuluvate töötajate loetelu, mille kohaselt kuulusid metskondades riikliku metsavalve koosseisu abimetsaülem (tl 36). Viidatud käskkirja p 2 märgiti, et riikliku metsavalve koosseisu kuuluvad töötajad tegutsevad HÕS lähtudes. Samas käskkirjas kohustati peametsaülematel ja allasutuste direktoritel viia riikliku metsavalve koosseisu arvatud töötajate tööüleannete loetellu riikliku metsavalve määrustikust tulenevad õigused ja kohustused. Lähtudes eeltoodust töötas kaebaja riigi eelarvest finantseeritavas avalikku võimu teostavas riigiametiasutuses ning abimetsaülemana olid tal metsavalvetöötaja õigused ja kohused, mille põhifunktsiooniks oli avaliku võimu teostamine. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest oli kaebaja ajavahemikul 05.04.1995 kuni 31.12.2996

mõttes avalikus teenistuses ning kaebaja töötamine Halinga metskonnas abimetsaülemana tuleb arvata avaliku teenistuse staaži hulka

§ 2lg 1, § 4 lg 1, § 153 p 1 alusel.

Kaebaja hinnangul töötas ta ajavahemikul 01.03.1993 kuni 03.04.1995 avalikus teenistuse kohalikus omavalitsuses, Koonga Vallavalitsuses metsatehnikuna. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (redaktsioon 01.09.1995-08.06.1996) § 54 lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes avalikku teenistust käsitlev seadus ja käesolev seadus. 01.01.1996 jõustunud avaliku teenistuse seadus § 2 lg 1 sätestas, et ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

§ 11

lg 2 alusel kehtestatakse kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetused Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 20.02.1996 määrusega nr 50 on

§ 11lg 2 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetused.

Loetelu p 4 alap 15 on nooremametnikuna toodud tehniku ametikoht. Määruse p 5 ala p 1 kohaselt on ametinimetuste täiendamiseks ja täpsustamiseks lubatud kasutada kohaliku omavalitsuse ametnike ametinimetusi koos tööülesannet või tegevusala määrava täpsustusega. Kaebaja tööüleanneteks oli töölepingu kohaselt metsakasutamiseks vajalike toimingute ja järelevalve teostamine (tl 20-21). Tulenevalt eeltoodust oli kaebaja 01.03.1993 kuni 03.04.1995 avalikus teenistuses nooremametnikuna ning tegevusala määrava täpsustsega oli tema ametinimetus täiendatud sõnaga „metsa“ Seega oli kaebaja ajavahemikus 01.03.1993 kuni 03.04.1995 avalikus teenistuse kohalikus omavalitsuses. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised taotlusi kohtukulude hüvitamiseks ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 4