2-08-6292/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-6298 Tsiviilasi VKhagi OK’i vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OK (isikukood XXX elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuni 2008 Istungil osalenud isikud Hageja VK RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista OK’ilt VK kasuks igakuine elatusraha 2175,00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni VK(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.12.2007.a. kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud VKesitas kohtule 20.02.2008.a. hagiavalduse OK’i vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja ema kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamise otsuse nr 2-3736/1998, millega lõpetati elatise nõude täitmine hageja ema kasuks hageja ülalpidamiseks. Hageja sai täisealiseks XXX.a. ning õppis ja jätkab õpinguid . Hagejal sissetulek puudub ning käesoleval ajal peab hagejat üleval tema ema. Kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 1500 krooni enda ülalpidamiseks kuni õpingute lõpuni. 06.03.2008.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt 3988 krooni perioodi detsember 2007.a. kuni 19.02.2008.a. 09.06.2008.a. toimunud istungil täiendas hageja hagiavaldust ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas enda ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.12.2007.a. kuni õpingute lõpuni. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja ei tunnista hageja nõuet mõista elatis välja tagasiulatuvalt. Kostja leiab, et ta on korrektselt täitnud elatise maksmise nõuet kuni hageja täisealiseks saamiseni. Peale seda hageja ei ole pöördunud elatise saamiseks kostja poole, seega on kostja seisukohal, et elatise võlgnevus ei tekkinud tema süül. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 7000 krooni kuus ning nimetatud palk ei võimalda maksta elatise võlgnevust. Samuti juhib kostja tähelepanu sellele, et kostjal on uus perekond ning kostja ülalpidamisel on tema elukaaslase tütar ja kostja toetab ka oma kõrges eas vanemaid. Perekonnas on ka laenukohustused 4000 krooni kuus ning kommunaalmaksed on igakuiselt keskmiselt 2600 krooni kuus. Maakohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 63 lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. VK sünnitunnistusega on tõendatud, et OK on tema isa. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas enda ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.12.2007.a. kuni õpingute lõpuni. Hageja õpib Ehte Humanitaargümnaasiumi XI a klassis ning tööl ei käi ega oma mingit sissetulekut. Seega on hageja nõue elatise saamiseks põhjendatud. Hageja sai täisealiseks XXX.a. ning gümnaasiumi tõendi kohaselt õpib hageja nimetatud koolis XI a klassis. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja ei tunnista hageja nõuet mõista elatis välja tagasiulatuvalt. Kostja leiab, et ta on korrektselt täitnud elatise maksmise nõuet kuni hageja täisealiseks saamiseni. Peale seda hageja 2 ei pöördunud elatise saamiseks kostja poole, seega on kostja seisukohal, et elatise võlgnevus ei tekkinud tema süül. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 7000 krooni kuus ning nimetatud palk ei võimalda maksta elatise võlgnevust. Kostja märgib, et tal on uus perekond ning tema ülalpidamisel on ta elukaaslase tütar, samuti toetab ta ka oma kõrges eas vanemaid. Perekonnal on laenukohustused 4000 krooni kuus ning kommunaalmaksed on igakuiselt keskmiselt 2600 krooni kuus. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.12.2007.a., kuna peale hageja täisealiseks saamist ei ole kostja hageja ülalpidamiseks igakuist elatist maksnud. Kostja tunnistas oma hagis, et ei ole hagejat ülalpidanud peale hageja täisealiseks saamist, kuna hageja ei pöördunud kostja poole abipalvega. Kohus leiab, et kostjale ei saanud kuidagi olla üllatuseks asjaolu, et hageja peale täisealiseks saamist, s.o. XXX.a. jätkas tavapärases korras õpinguid gümnaasiumis. Enne hageja täisealiseks saamist nõuti kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks kohtutäituri kaudu. Lahuselava lapsevanema loomuliku tarkusena tulnuks kostjal jätkata elatise maksmist oma täisealiseks saanud ja õppiva tütre toetamiseks kuni kooli lõpetamiseni, mida kostja ei teinud. Kostja ei ole hagejat peale hageja täisealiseks saamist toetanud. Seega kostja põhjendused tagasiulatuvalt elatise nõudes ei ole asjakohased, samuti ei ole kostjal seaduslikku kohustust elukaaslase tütart ülal pidada. Oma eakate vanemate toetamine ongi täisealiste töövõimeliste laste kohustus, kuid see ei ole aluseks oma gümnaasiumis õppiva
4. aastase tütrele elatise mittemaksmiseks või alla miinimummäära elatise maksmiseks. Kohus leiab, et hageja nõue mõista tema ülalpidamiseks tagasiulatuvalt välja elatis alates 01.12.2008.a. on seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis miinimummääras 2175 krooni hageja kasuks tagasiulatuvalt alates 01.12.2007 kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3