lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt osaühingu kohustused moodustavad 175 116.33 krooni ja vara on 0 krooni. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas endise juhatuse liikme TS käitumine. Ajutine pankrotihaldur nõustub, et üheks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt väljatoodud asjaolud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka äriühingu praeguse juhatuse käitumisest, ei otsitud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks ning loobuti tegutsemisest. Võlgniku juhatus on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt ei andnud endine juhatuse liige TS talle üle raamatupidamisdokumente. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku endine juhatuse liige TS ei ole täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, võlgnik oli maksejõuetu oktoobris 2006. a. Ajutine haldur ei ole tuvastanud hetkel vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Eve Selbergi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 445 krooni ja pensionikindlustus 134 krooni, seega väljamaks ajutisele haldurile 5 121 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Stefan Ragnvalt Friman’ile. Karin Sonntak 3 Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.