← Eesti

2-07-45348/30

Obsah (4)§ 160§ 146§ 147§ 154

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 03. oktoobril 2008 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-45348 Hagi ese OÜ A

§ 160lg.

1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Hageja esitas

  1. veebruaril 2007.a. hagi AS L.Rei (pankrotis) vastu 850 000 krooni nõudes. Kuna kohus võttis
  2. veebruaril 2007 määrusega hagi menetlusse, siis on aegumine antud asjas peatunud. Kuivõrd hageja ei soovi AS-lt L.Rei (pankrotis) nõuda viivist suuremas ulatuses kui põhinõuete summa, siis nõuab hageja AS-lt L.Rei (pankrotis) 850 000 tasumist. Nõue ei ole tagatud pandiga ja kuulub Pankrotiseaduse § 153 lg. 1 p. 2 järgi teise rahuldamisjärku. lk 3 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 100, 164 lg. 1 ja Pankrotiseaduse § 106 lg. 1 ja 4, 107, 153 lg. 1 p. 2 palub hageja:
  3. tunnustada OÜ Apparatus nõuet viivistele summas 850 000 krooni AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses Pankrotiseaduse § 153 lg. 1 p. 2 nimetatud rahuldamisjärgus.
  4. Mõista kostjatelt välja menetluskulud hageja kasuks. KOSTJATE VASTUVÄITED Groosi Halduse OÜ Hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel: AS L.Rei (pankrotis) põhivõlg OÜ KVL Ehitus ees on järgmine:
  5. arve nr. 42 maksmata 12 441,73 krooni;
  6. arve nr. 56 maksmata 21 896,59 krooni;
  7. arve nr. 54 on tasutud. Seega AS L.Rei (pankrotis) põhivõlg OÜ KVL Ehitus ees seisuga
  9. 2004 oli 34 338,63 krooni. Seetõttu leiab kostja, et viivise nõue summas 850 000 krooni on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  11. 2007.a. lahendis nr. 3-2-1-41-07 asunud seisukohale, et viivisenõue, sealhulgas ka seadusjärgne viivisenõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, mille üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi.
  13. 2005 pöördus OÜ KVL Ehitus oma õiguste kaitseks hagi korras Harju Maakohtusse (tsiviilasi nr. 2-05-18969).
  15. 2006.a. kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ KVL Ehitus hagi AS L.Rei (pankrotis) vastu ja mõistis AS-lt L.Rei (pankrotis) välja põhivõla summas 387 587,94 krooni s.h. arvest nr. 42 tuleneva põhivõla summas 12 441, 73 krooni ja arvest nr. 56 tuleneva põhivõla summas 21 896,59 krooni. OÜ KVL Ehitus ei nõudnud viiviste tasumist võlgnikult.
  17. 2007.a. esitas hageja AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 850 000 krooni, mis on viivise nõue ja mille aluseks on OÜ KVL Ehitus poolt AS-le L.Rei (pankrotis) väljastatud arved 42, 56 ja
  18. Kuna OÜ KVL Ehitus kolme aasta jooksul peale võlgade sissenõutavaks muutumist ei esitanud viivise nõuet, võis eeldada, et ta on viivise nõudest loobunud. OÜ KVL Ehitus käitumine näitas, et tema huvi oli suunatud põhivõlale, mitte viiviste nõudele. Kostja leiab, et hageja on pahatahtlikult käitunud, nõudes põhivõlast kordi suuremat viivist. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole käitunud heas usus, on ta viivise nõude AS L.Rei (pankrotis) vastu kaotanud. Juhul kui kohus asub seisukohale, et viivise nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, siis palub kostja viivise nõuet vähendada mõistliku suuruseni VÕS § 162 alusel. Skorpioni Julgestusteenistuse AS Ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel:
  20. 2004.a. seisuga oli arve nr. 42 AS L.Rei (pankrotis) poolt tasutud 469 356,16 krooni ulatuse, tasumata oli 12 441, 73 krooni. lk 4 Arvest nr. 56 tasus AS L.Rei (pankrotis)
  22. 2004 39 630,97 krooni, tasumata oli 21 896,59 krooni. Arve nr. 54 tasus AS L.Rei (pankrotis)
  24. 2004 täielikult. OÜ KVL Ehitus AS-lt L.Rei (pankrotis) nimetatud arvetelt viivise tasumist ei nõudnud.
  26. 2005.a. esitas OÜ KVL Ehitus hagiavalduse AS L.Rei (pankrotis) vastu 387 587,94 krooni tasumiseks. Eelnimetatud hagi menetles Harju Maakohus. Kohus tuvastas, et AS-l L.Rei (pankrotis) on tasumata arve nr. 42 järgi 12 441, 73 krooni ja arve nr. 56 järgi 21 896,59 krooni. Viivist hageja ei nõudnud. Kohtuotsusega välja mõistetud võla ja menetluskulude nõuet OÜ KVL Ehitus kasuks on AS L.Rei (pankrotis)
  27. septembri 2007.a. võlausaldajate koosolekul tunnustatud. Samuti on
  29. 2007.a. OÜ KVL Ehitus esitanud nõudeavalduse summas 350 000 krooni viiviste tasumise nõudes arvetelt nr. 82 summas 118 803 krooni ja arvelt nr. 56 summas 79 800 krooni.
  31. 2007.a. AS L.Rei (pankrotis) võlausaldajate koosolekul nimetatud nõuet tunnustati. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega kuna võlausaldaja ei ole nõudnud viivist mõistliku aja jooksul ja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda AS-lt L.Rei (pankrotis) viivist, siis palub kostja viivise nõuet vähendada, arvestades kohustuse täitmise ulatust ja teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palub arvesse võtta, et AS L.Rei (pankrotis) põhivõlg OÜ KVL Ehitus ees on 34 338, 63 krooni. Hagi aluseks olevatest arvetest tuleneva kohustuse on võlgnik OÜ KVL Ehitus ees täitnud 96 % ulatuses. OÜ KVL Ehitus ei ole käitunud heas usus, ega nõudnud AS-lt L.Rei (pankrotis) viiviste tasumist enne nõudeavalduse esitamist AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses
  33. 2007.a. AS L.Rei (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud ja AS L.Rei (pankrotis) on maksejõuetu äriühing. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt viivise arvestuse aluseks olevatele arvetele on hageja esitanud nõude viivisele 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata nõudelt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ KVL Ehitus on AS’ile L.Rei (pankrotis) esitanud arved
  35. 2003.a. arve nr. 42 summas 481 797,89 krooni tasumise tähtpäev
  37. 2003
  39. 2003.a.arve nr. 56 summas 61 527, 56 krooni tasumise tähtpäev
  41. 2003 29.
  42. 2003.a. arve nr. 54 summas 310369,03 krooni tasumise tähtpäev
  45. lk 5 AS L.Rei (pankrotis) arveid õigeaegselt ei tasunud ja
  46. detsembril 2004 on OÜ KVL Ehitus teinud AS-le L.Rei (pankrotis) pankrotihoiatuse /.l. 58/, milles oma nõudena märkis ka eelnimetatud arvete tasumisega viivitusest tuleneva nõude viivistele: arve nr. 42 järgi viivis 310 675, 45 krooni; arve nr.56 järgi viivis 108 618,55 krooni; arve nr. 54 järgi viivis 435 682, 50 krooni. Pankrotihoiatuse tegemise ajaks oli võlgnik maksnud ära arve nr. 54 ja võlgnes arvete nr. 56 ja 42 järgi 34338,32 krooni. Põhivõla väljamõistmiseks võlgnikult on OÜ KVL Ehitus esitanud
  48. 2005 hagi Harju Maakohtule ja
  50. 2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-18969 mõistis kohus võlgnevuse AS-lt L.Rei (pankrotis) OÜ KVL Ehitus kasuks välja.
  51. veebruaril 2007.a. sõlmitud nõude loovutamise lepinguga / t.l. 54/ on OÜ KVL Ehitus loovutanud nende arvete tasumisega viivitamisest tulenevad nõuded s.h. viivisenõude hagejale OÜ Apparatus.
  52. aprilli 2007.a. otsusega kuulutas Pärnu Maakohus välja AS L.Rei (pankrotis) pankroti. Hageja OÜ Apparatus on
  53. juunil 2007.a. esitanud AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse /t.l. 10/ viivistele kogusummas 850 000 krooni e. põhivõlaga samas summas.
  54. septembril 2007.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul /t.l. 24/ hageja nõuet ei tunnustatud, kuna sellele esitasid vastuväite kostjad OÜ Groosi Halduse ja Skorpioni Julgestusteenistuse AS.
  55. oktoobril 2007 esitas hageja hagiavalduse kostjate vastu nõudega tunnustada AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses hageja viivisenõuet summas 850 000 krooni. Kostjad vaidlevad nõudele vastu ja leiavad, et hageja on nõudeõiguse viivistele kaotanud, põhjusel, et OÜ KVL Ehitus, esitades küll võlgniku vastu hagi põhivõla nõudes, ei ole mõistliku aja jooksul esitanud nõuet viiviste väljamõistmiseks võlgnikult ja ei ole esitanud viivisenõuet kolme aasta jooksul, arvates nende sissenõutavaks muutumisest.

§ 146

annab tehingust tuleneva nõude aegumise tähtajaks kolm aastat.

§ 147lg.

1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korduva kohustuse puhul

§ 154lg.

1 järgi aegub perioodiliselt arvestatav viivisenõue iga arvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul selle perioodi lõppemisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et Riigikohus on korduvalt oma lahendites (32-1-70-03, 3-2-1-109-06 ) asunud seisukohale, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul võib hageja oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda võiksid õigustada vaid erandlikud asjaolud, mida kostjad antud juhul esile toonud ei ole. Seega tuleb antud juhul lähtuda seaduses ettenähtud kolmeaastasest aegumistähtajast. Hageja on siinkohal esitanud aegumise taotlusele vastuväite, leides, et kuna võlgnik on põhivõlga tunnistanud ja tasunud neid osadena, siis algab aegumine võlgniku poolt tehtud viimasest maksest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja on seisukohal, et enne

  1. veebruari 2004 sissenõutavaks muutunud viiviste osas on hageja nõue aegunud (esimene hagi esitati
  2. veebruar 2007). lk 6 Kuna viiviste arvestus /t.l. 19/ hõlmab viiviseid alates märtsist 2004, ei saa nõude suhtes aegumist kohaldada. Kostjad on muu hulgas leidnud, et viivisenõuet ei peaks tunnustama, kuna selle nõude esitamine on hageja poolt hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja I on viidanud Riigikohtu
  4. 2007.a. lahendile 3-2-1-41-07, milles kohus märgib, et õiguste teostamise eesmärgiks ei saa olla kahju tekitamine teisele isikul. Hea usu üheks funktsiooniks ongi välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (näiteks on ülekohtune). Riigikohus on olenevalt tuvastatud asjaoludest pidanud põhimõtteliselt võimalikuks ka olukorda, kus hea usu põhimõtte vastaseks osutub viivisenõue üksnes teatud perioodi eest. Samuti on kostjad veendunud, et nõutab viivis on ülemäära suur. Kohus võtab arvesse asjaolu, et võlausaldaja, esitades nõude põhivõla sissenõudmiseks võlgnikult, ei ole esitanud nõuet selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele, on kaotanud õiguse viivistele, mis esialgse viiviste nõude hagi esitamise ajaks olid aegunud. Nagu selgub nõuete loovutamise lepingust, et ole pooled kokku leppinud, millises summas loovutab võlausaldaja hagejale nõude loovutamise lepingu ajaks sissenõutavaks muutunud viivistest. Küll aga on pooled lepingu p. 2 kohaselt kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma nõude loovutanud võlausaldajale p.-s 1 nimetatud nõuete (viivitamisest tulenevad nõuded) loovutamise eest 50 % arvete alusel võlgnikult hagejale laekunud summadest alates lepingu sõlmimisest, kui hagejal õnnestub realiseerida loovutatud nõuded. Esitades pankrotimenetluses nõude , mille suurus on võrdne võlausaldaja poolt esitatud arvete summaga, on hageja kohtu hinnangul käitunud võlgniku suhtes ülekohtuselt. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kohus võtab nõude hindamisel arvesse asjaolu, et tegemist on maksujõuetu äriettevõttega, kes, vaatamata makseraskustele, on vaidlusalustest arvetest maksnud võlausaldajale ära ca 96 %. Põhivõlg nõude loovutamise aja seisuga oli tegelikult 34 338, 63 krooni ja selle maksmata jätmine oli ilmselgelt põhjustatud ettevõtte maksejõuetusest. Kuna nõude loovutamise kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustatud maksma võlausaldajale ära poole võlgnikult selle lepingu alusel välja mõista õnnestunud summadest k.a. viivis, s.t. pool võlgnikult saadud summadest jääb hagejale, siis ei peaks viivise väljamõistmine võlgnikult kujunema hageja jaoks võimaluseks teenida kasumit maksujõuetuks muutunud ettevõtte teiste võlausaldajate arvel. Lähtudes VÕS § 162 peab kohus võimalikuks vähendada hageja nõuet võrdsustades selle summaga, mille võlgnik võlgnes võlausaldajale põhivõlana nõuete loovutamise hetke seisuga , e 34 338, 63 kroonini. lk 7 TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.