← Eesti

2-08-7027/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. augustil 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-7027 Tsiviilasi LK hagi R K vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LK (i.k. XXX, elukoht XXX), Kostja: R K (i.k XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 12.august 2008 RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt. 2.Välja mõista R Klt igakuiselt elatusraha poja D K, sündinud XXX.a., ülalpidamiseks LK kasuks summas 2500.- ( kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 25.02.2008.a., s.o. alates hagi kohtusse esitamisest, kuini 09.05.2023.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
  3. Poolte abielust sündis XXX poeg D K .
  4. Poolte abielulised suhted on lõppenud, laps elab koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused.
  5. 25.02.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 3630.- krooni kuus alates elatisehagi kohtusse esitamisest. Hageja märgib hagiavalduses, et temal ja kostjal ei õnnestunud saada kokkulepet elatise küsimuses lapse ülalpidamiseks, millest tulenevalt palub ta välja mõista kostjalt elatise.
  6. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad hageja väidetel 6000.- krooni kuus ja poole sellest peaks kandma kostja.
  7. 08.05.2008.a. kohtule esitatud avalduses vähendab hageja kohtusse esitatud nõuet kostja vastu ja palub elatise välja mõista summas 3000.- krooni.
  8. 05.08.2008.a. kohtusse saadetud e-kirjas, milles hageja taotleb asja arutamist kohtuistungil tema osavõtuta, märgib hageja, et ta on nõus kostjalt elatise väljamõistmisega ka miinimumsummas.
  9. Hageja töötab Kungla Investeeringu AS-is ja tema tunnitasu suuruseks on 45.- krooni tunnis.
  10. Hagi tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, oma palgatõendi, laenulepingu, tõendid lasteaiamaksu suuruse kohta, tõendi Maksu- ja tolliametist 2007.aastal deklareeritud tulu kohta ja tõendi ARK-ist, et talle sõidukeid ei kuulu. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  11. Kostja vaidlustas hagetava elatise suuruse ja märkis oma kirjalikus vastuses et on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks summas 2175.- krooni.
  12. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja poolt hagiavalduse lisas märgitud kulutused ülepaisutatud, laps ei tegele spordiga nagu märgib hageja, mistõttu elatise suuruse väljamõistmisel ei saa arvestada lapse kuluga spordile summas 700.- krooni kuus, samuti ei ole 3- aastasel lapsel ka transpordikulu nagu märgib hagiavalduses hageja. Lisaks nimetatule on kostja seisukohal, et lapse lasteaiamaks kuus ei ole 1000.- krooni, vaid 780.- krooni ja selle maksab kostja, ka hageja poolt märgitud lapse söögiraha kuus summas 1500.- krooni ja kulutused riiete ostmiseks summas 1500.- krooni on ülepaisutatud, sest 8 päeva kuus on laps kostja juures ja sööb kostja juures ning riiete ostmiseks võib nii väikesel lapsel kuluda maksimaalselt 300.- krooni.
  13. Kostja väidetel töötab ta OÜ-s B , kus tema palga suuruseks on 4350.- krooni, mis on väiksem kui hageja palk.
  14. Ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks, vaatamata kohtu korduvatele kirjadele, kostja ei esitanud.
  15. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 2

(3)
  1. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt TsMS § 408 p 1 tuleb pooltevaheline tsiviilvaidlus lahendada sisuliselt.
  2. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  3. Kohtuotsuse p-s 14 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus peab põhjendatud kulutusteks poolte alaealise lapse ülalpidamisel toiduraha 1500.krooni, arvestades elukallidust Eesti Vabariigis käesoleval ajal ning pidevalt kasvavaid hindu, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu, puuvilju, juurvilju ning ka maiustusi, lasteaiamaksu 780.- krooni, mis on tõendatud esitatud dokumentaalsete tõenditega, riiete ja jalanõude ostmiseks kulutusi summas 500.- krooni kuus, arvestades sellega, et laps kasvab kiiresti ja vajab seega pidevalt uute asjade ostmist, mänguasjade ja raamatute ostmise kulu 500.- krooni. Kohus on seisukohal, et lisaks eelpooltoodule on lapse ülalpidamisel veel kulutusi hügieenitarvete ostmisele, eluaseme kasutamisega seotud kulusid ja kultuuriürituste külastamisega seotud kulusid jne.
  4. Arvestades hageja poolt esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid hagile, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatis hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks summas 2500.- krooni, arvestades asjaoluga, et kostja oma vastuväiteid hagile ühegi tõendiga ei tõendanud ning, et hagejal kui füüsilisel isikul, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, tuleb maksta elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21%.
  5. Kostja väide sellest, et hageja on paremini kindlustatud kui tema, on paljasõnaline ja tõendamata.
  6. Vastavalt RLS §-s 22 lg 1 p 2 sätestatule menetluskulusid pooltel käesolevas tsiviilasjas ei ole. Kohtunik: Lk 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.