3-08-988 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-988 Haldusasi Gerard Andr

) § 11 lg 31 p 5 alusel selle esitajale. Määruse põhjenduste kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamise täpsem kord kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr

1. Sellest tuleneb, et enne kui saab asuda vara tagastamise küsimust lahendama, on vajalik, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalik komisjon on vastava avalduse läbi vaadanud ning teinud oma otsusega kindlaks, et taotletav vara ikka tõepoolest on omandireformi objektiks ja taotleja selle tagastamise õigustatud subjektiks. Kaebusest nähtub, et kaebaja on oma avalduse Lääne-Viru Maavalitsusele saatnud vaid mõni päev enne kohtusse pöördumist ja kaebuse esitamise hetkel komisjoni otsus puudus. Seega on kaebus ennatlik, sest selle esitajal pole veel tekkinud õiguslikku alust väita, et Rakvere Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus ja protokoll üldse puutuvad tema õigustesse ja rikuvad neid õigusvastaselt. Sellist alust ei saa tuleneda ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-2-1-
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Halduskohus õigustatud G. A. Bernhoffi kaebust menetlema ning rahuldamata jääb ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

§ 7

lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumine võimalik vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitseks.

§ 11

lg 31 p 5 kohaselt tuleb kaebus määrusega tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED G. A. Bernhoff esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.05.2008 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Halduskohus kaebust tagastades rikkunud menetlusõiguse normi.

§ 11

lg 31 p 5 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on 15.05.2008 määruses nr 3-3-1-9-08 märkinud, et halduskohus võib

§ 11

lg 31 p 5 alusel kaebuse tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Seega on Tartu Halduskohus vaidlustatud määruses

§ 11lg 31 p 5 valesti sisustanud.

Määruskaebuse esitaja esitas kaebuse omandireformi õigustatud subjektina, taotledes oma isalt sõja ajal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist takistavate haldusaktide tühistamist. ORAS § 4 kohaselt on omandireformi õigustatud subjektiks iga isik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 8 lg 3 p 1 sätestab, et vara tagastamist on muuhulgas õigus nõuda endise omaniku lapsel. Määruskaebuse esitaja on endise omaniku laps, tema isale kuulunud vara on õigusvastaselt võõrandatud ning tema isalt õigusvastaselt võõrandatud vara on Rakvere Linnavalitsuse vaidlustatud haldusaktide alusel erastatud kolmandatele isikutele. Sellise kaebuse saaks

§ 11

lg 31 p 5 alusel tagastada üksnes juhul, kui nimetatud asjaoludel ei saaks selle esitaja ühelgi juhul nõuda vara tagastamist. Tartu Halduskohus ei ole määruses leidnud, et määruskaebuse esitajal puudub üldse õigus vara tagastamist nõuda. Sellisele järeldusele jõudmiseks puudus ka alus. Kaebuses kirjeldatud asjaolude tõendatust eeldades on selge, et määruskaebuse esitaja võib olla omandireformi õigustatud subjektiks ning, et Rakvere Linnavalitsuse vaidlustatud haldusaktid võivad tema õigusi rikkuda. Tulenevalt

§ 7

lg-st 1 on määruskaebuse esitajal seega õigus nõuda selliste haldusaktide tühistamist. 2 Asjakohatu on Tartu Halduskohtu viide sellele, et määruskaebuse esitaja õigustatud subjektiks tunnistamise kohta puudub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni otsus. Määruskaebuse esitaja subjektiivne õigus nõuda tema isale kuulunud vara tagastamist tuleneb (ORAS) § 8 lg 3 p-st 1. Nimetatud sätte kohaselt on määruskaebuse esitaja subjektiivse õiguse tekkimise eelduseks üksnes fakt, et ta on õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku laps. Kui kaebuses esitatud asjaolud võimaldavad järeldada, et määruskaebuse esitaja võib olla omandireformi õigustatud subjektiks, peab kohus kaebust menetlema. Kaebust tagastades on Tartu Halduskohus rikkunud menetlusõiguse norme ning ei ole arvestanud Riigikohtu seisukohtadega. Määruskaebuse esitaja esitas 15.05.2008 Tartu Halduskohtule kaebusega analoogse kaebuse muu õigusvastaselt võõrandatud vara osas. Nimetatud kaebuse võttis Tartu Halduskohus 16.05.2008 menetlusse ning rahuldades ühtlasi ka esialgse õiguskaitse taotluse. Ühe ja sama olukorra kardinaalselt erinev lahendamine ühe ja sama halduskohtu poolt ei ole korrektne, ei võimalda isikul oma õigusi efektiivselt kaitsta ning kahjustab õiguskindlust. Seega on Tartu Halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata jättes rikkunud menetlusõiguse normi. Rahuldamata saab jätta vaid sisuliselt läbi vaadatud taotlust. Seega tuleneb Tartu Halduskohtu 28.05.2008 määruse resolutsiooni p-st 1, et Tartu Halduskohus on määruskaebuse esitaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendanud.

§ 12

¹ lg 2 sätestab, et halduskohus võib määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta teha igas menetlusstaadiumis. Seega saab halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendada alles pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kuna Tartu Halduskohus otsustas kaebust mitte menetlusse võtta ja selle tagastada, ei olnud kohtul alust kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada ja seda rahuldamata jätta. Tartu Halduskohtu 28.05.2008 määrus tuleb seega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas tühistada. Esialgset õiguskaitset tuleb viivitamatult kohaldada, et kaebajal säiliks võimalus oma vara tagasi saada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Rakvere Linnavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohus jõudnud põhjendatud ja õigele järeldusele, et kaebus on esitatud isiku poolt, kellel tulenevalt

§-st 7 lg 1 puudub kaebeõigus. Vastavalt

§-le 7 lg 1 on halduskohtusse pöördumine võimalik vaid oma subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitseks. Määruskaebuse esitaja ei ole isikuks, kellele vara

1. a kuulus. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline on tema seos isikuga, kes oli vara registrisse
2. a kantud vara omanikuna. Sellest tulenevalt on tõendamata määruskaebuse esitaja seos (põlvnemine) Edgar Vladimir Bernhoffiga, kes on kantud
3. aastal Eesti Vabariigi vararegistritesse. Kui eeldada, et määruskaebuse esitaja on vara omaniku, kelle kohta on tehtud omanike registrisse kanded, poeg, siis on ta vastavalt ORAS §-le 8 lg 3 omandireformi õigustatud subjekt. Selleks, et õigustatud subjektil oleks õigus nõuda vara tagastamist ja pöörduda halduskohtusse oma rikutud õiguste kaitseks, pidi õigustatud subjekt vastavalt ORAS §-le 16 lg 1 esitama õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduse kuni 17.01.
4. Avaldusele pidid olema lisatud dokumendid vara kuuluvuse, koosseisu ja maksumuse kohta. Kuna avalduste esitamise tähtaega pikendati erandina kuni 31.03.1993, siis pidi kaebuse esitaja enne nimetatud kuupäeva esitama avalduse, milles ta pidi avaldama oma soovi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks. Vabariigi Valitsuse poolt 28.08.1991 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra nr 161 p 34 kohaselt teeb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja 3 kompenseerimise komisjon otsuse, kas tegemist on varaga, milline on omandireformi objektiks ja kas isik, kes vara taotleb, saab olla vara tagastamise õigustatud subjektiks. Seega oli kaebuse menetlusse võtmise ja läbivaatamise eeltingimuseks, et tegemist oleks isikuga, kellel on kaebeõigus, s.t. ta on tunnistatud vaidlustatud Rakvere Linnavalitsuse korralduse alusel erastatud vara (maa) suhtes vara tagastamise õigustatud subjektiks. Määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna kaebuse esitajal ei saanud olla halduskohtusse pöördumise õigust, juhindus halduskohus õigesti

§-s 11 lg 31 p 5 sätestatust. Määruskaebuse esitaja ei saa lähtuda eeldusest, et tema avaldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks menetletakse või see rahuldatakse. Alles pärast vastava määruskaebuse esitajat soodustava haldusakti vastuvõtmist on tal õigus pöörduda halduskohtusse ja seda eeldusel, et kaevatav haldusakt tema õigusi rikub. Riigikohus on otsuse nr 3-3-2-1-07 p-s 44 leidnud, et üldkogu ei saa välistada, et mõni isik, oodates ORAS § 7 lg-s 3 nimetatud riikidevahelist lepingut, pole esitanud avaldust Saksamaale ümberasunule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes. Sellise avalduse esitamisel tuleb igal üksikul juhtumil kaaluda, kas avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul, s.o uurida, miks 12.10.2006 möödunud rohkem kui aasta jooksul pole avaldust esitatud. Samuti tuleb toimida, kui uuesti esitatakse avaldus, mis ORAS § 7 lg 3 alusel tagastati läbivaatamatult. Nimetatud lahendist tuleneb, et määruskaebuse esitajal ei saa olla põhjendatud ootust, arvestades möödunud aega 31.03.1993 kui 12.10.2006, et võetakse vastu haldusakt, millega ta õigustatud subjektiks tunnistatakse. Määruskaebuse esitaja poolt 15.05.2008 esitatud analoogse kaebuse menetlusse võtmine kohtuniku poolt oli ennatlik ja see toimus olukorras, kus kohtunik ei olnud ilmselt tutvunud asjaoluga, et kaebuse materjalidele oli lisatud üksnes Lääne-Viru Maavalitsusele esitatava õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse projekt, mitte otsus isiku õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektiks tunnistamise kohta. Kuna Tartu Halduskohus otsustas antud kaebust mitte menetlusse võtta ja selle tagastada, ei saanud kohus ka esialgset õiguskaitset kohaldada, sest kaebuses esitaja ei olnud isikuks, kelle õigusi kaevatavad haldusaktid rikuvad. Seega ei olnud põhjendatud ka kaebusega koos esitatud õiguskaitse taotluse sisuline lahendamine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE VASTUSE OSAS Vastuväidete kohaselt on kaebaja ja tagastamisele kuuluva vara endise omaniku vahelise seose tõendatuse küsimus sisuline küsimus, mida kohus saab analüüsida ja millele vastata alles kaebust sisuliselt lahendades. Kaebuse oleks võinud selle esitajale tagastada ainult juhul, kui kaebuses toodud asjaolud oleksid andnud kohtule alust arvata, et kaebaja ei ole tagastamisele kuuluva vara endise omaniku poeg. Seda ei ole vastustaja väitnud ja sellise väite esitamiseks puudus alus. Kaebaja ja tagastamisele kuuluva vara endise omaniku vahelise seose küsimuse tõstatamine vastustaja poolt on pahatahtlik. Käesolevale seisukohale on lisatud sünniregistri väljavõte, mis kinnitab kaebaja põlvnemist tema poolt tagasi taotletava vara endisest omanikust Edgar-Vladimir Bernhoffist. Vastustaja viited õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse esitamise tähtajale on vastuolus Riigikohtu lahenditega. Riigikohus on 10.03.2008 otsuses nr 3-3-2-1-07 asunud seisukohale, et Saksamaale ümberasunute vara suhtes esitatud tagastamisavaldusi tuleb menetleda ka siis, kui neid ei olnud omandireformi aluste seaduses sätestatud tähtajaks esitatud. Asjaolu, kas määruskaebuse esitaja avaldus vara tagastamiseks on esitatud tähtaegselt ning, kas on täidetud muud eeldused selle rahuldamiseks, ei saa kohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis analüüsida. 4 Põhjendamatu on vastustaja viide

§ 11lg 31 p-le 1.

Halduskohus on kaebust tagastades tuginenud

§ 11lg 31 p-le 5.

Käesolevas asjas esitatud kaebuse esemeks oleva vaidluse lahendamiseks ei eksisteeri kohustuslikku kohtuvälise lahendamise korda. Eeltoodust tulenevalt tuleks Tartu Halduskohtu 28.05.2008 määrus nr 3-08-988 tühistada, saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning lahendada esialgse õiguskaitse taotlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.05.2008 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses ega täiendavas vastuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. Gerard Andreas Bernhoff on esitanud kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 10.06.1996 korralduse nr 383, mille alusel viidi läbi Lai 3 asuvate mitteeluruumide erastamine ja 02.07.1996 toimunud avaliku enampakkumise protokolli tühistamiseks. Nähtuvalt kaebuse esemest ja taotlusest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et halduskohtu viide

§-le 11 lg 31 p 1 vaidlustatud määruse viimases lõigus on ilmselt ekslik, sest kaebuse tagastamist on halduskohus vaidlustatud määruse põhjendavas osas ja resolutsioonis motiveerinud üksnes lähtuvalt

§-st 11 lg 31 p 5. Samuti ei eksisteeri kaebuse esemeks oleva vaidluse lahendamiseks kohustuslikku kohtuvälise lahendamise korda. Seega otsustamaks, kas kaebus on õigesti selle esitajale tagastatud, tuleb tuvastada see, kas antud asjas kuulub kohaldamisele

§ 11lg 31 p 5.

Nimetatud paragrahvi alusel tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 11

praegune redaktsioon kehtib alates 01.09.2006 ning seaduse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt oli uue regulatsiooni (

§ 11

lg 31 p 5) eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille lõike 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 15.05.2008 määruses nr 3-3-1-9-08 asunud seisukohale, et

§ 11

lg 31 p 5 tuleb sisustada lähtudes

§-st

1. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on 20.12.2001 lahendites nr 3-3-1-8-01 ja nr 3-3-1-15-01 halduskohtusse pöördumise õigust selgitanud järgmiselt: „Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku 5 põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi.“ Seega tuleneb Riigikohtu eelnevalt viidatud lahenditest, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Käesoleval juhul on halduskohus õigesti leidnud, et Rakvere Linnavalitsuse 10.06.1996 korraldus nr 383 ja 02.07.1996 toimunud avaliku enampakkumise protokoll ei saa ilmselgelt rikkuda Gerard Andreas Bernoffi õigusi ega piirata tema vabadusi. Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt on kaebajal vastavalt ORAS §-dele 7, 8 lg 3 p 1 ja 12 lg 1 subjektiivne õigus taotleda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ning vaidlustatud käskkiri ja protokoll takistavad talle vara tagastamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud Lääne-Viru Maavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes 15.05.
2. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamise täpsem kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr
3. Selles sätestatust tuleneb, et enne, kui saab asuda lahendama vara tagastamise küsimust, on vajalik, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalik komisjon on vastava avalduse läbi vaadanud ja teinud oma otsusega kindlaks, et taotletav vara on omandireformi objektiks ja taotleja selle tagastamise õigustatud subjektiks. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et juhul, kui kaebuses esitatud asjaolud võimaldavad nende tõendatust eeldades järeldada, et kaebaja võib olla omandireformi õigustatud subjektiks, peab kohus kaebust menetlema. Nagu juba eelnevalt märgitud, seisneb kaebaja väitel tema subjektiivsete õiguste rikkumine selles, et vaidlustatud korraldus ja protokoll takistavad talle vara tagastamist. Kaebuse esitaja on avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes Lääne-Viru Maavalitsusele saatnud alles 15.05.2008 ning komisjoni otsus selle kohta, kas vaidlustatud korralduses märgitud vara on omandireformi objektiks ja kas avalduse esitaja on selle vara osas tagastamise õigustatud subjektiks, puudub. Kuna ei ole olemas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni otsust kaebaja tunnistamise kohta õigustatud subjektiks avalduses märgitud ja käesolevas asjas esitatud kaebuses vaidlustatud korraldusega puutumust omava vara suhtes, siis on halduskohus põhjendatult leidnud, et Rakvere Linnavalitsuse 10.06.1996 korraldus nr 383 ja 02.07.1996 toimunud avaliku enampakkumise protokoll ei saa ilmselgelt rikkuda Gerard Andreas Bernoffi õigusi ega piirata tema vabadusi. Lähtudes eeltoodust on kaebus õigesti tagastatud selle esitajale läbivaatamatult

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Kuna kaebus on õigesti tagastatud selle esitajale läbivaatamatult, siis on sellest tulenevalt õigustatult jäetud rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Viivi Tomson Üllar Roostoja 6 Maili Lokk