3-07-1631 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1631 Haldusasi Vandeadvokaat X kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.09.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vandeadvokaat X määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Vandeadvokaat X on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova tegevusele kriminaalasjas
- Kaebuse esitaja soovis Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör R. Hlebnikova tegevuse õigusvastaseks tunnistamist kriminaalasjas nr 02934000010, seoses vandeadvokaat X kaitsekohustuse täitmisest loobunuks lugemisega, kutsetegevuse takistamisega ning kaitsjakohustuse täitmiselt kõrvaldamisega kriminaalmenetlusest. Tartu Halduskohus tagastas 03.09.2007 määrusega kaebuse läbivaatamatult, kuna esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruse kohaselt, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 3 lg 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Selline menetluskord on sätestatud 01.07.2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 228-
- Alates kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisest on kaebuse esitamine ka prokuratuuri toimingute peale seadusega antud üldkohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Kaebused lahendatakse prokuratuuris, Riigiprokuratuuris ja maakohtus. Kui on vaidlustatud prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud menetlustoiming on tehtud. Antud juhul on kaebuse esitajal võimalik kaebusega pöörduda Riigiprokuratuuri või Viru Maakohtu poole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Vandeadvokaat X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.09.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata vandeadvokaat X kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör R. Hlebnikova toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes arutamisele Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on KrMS §-des 228-232 sätestatud kaebuse esitamise võimalused piiratud ning ei laiene määruskaebuse esitaja poolt esitatud kaebusele. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt on lg-s 1 nimetatud isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. KrMS ei defineeri mõistet menetlustoiming. Erialakirjanduses on avaldatud menetlustoimingu määratlemisega seonduvalt seisukoht, millest tulenevalt ei nõuta KrMS-s, et menetleja kõik otsused peaksid olema kindla vormi kohased. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuse prokuröri toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Toimingu all pidas määruskaebuse esitaja silmas menetleja toiminguid, milleks on vandeadvokaat X kaitsekohustuse täitmisest loobunuks lugemine ja kutsetegevuse takistamine ning advokaadi kaitsjakohustuse täitmiselt kõrvaldamine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör R. Hlebnikova vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord sätestatud KrMS §-des 228-232 ning kaebused lahendatakse Riigiprokuratuuris ja maakohtus. Vandeadvokaat X kaebus käsitleb KrMS §-s 224 lg 1 reguleeritud menetlustoimingut ehk kriminaaltoimiku koopia kaitsjale kätteandmist allkirja vastu. Tegemist on prokuröri igapäevase tööga, kus prokurör, saades uurimisasutusest kriminaalasja, tunnistab kohtueelse kriminaalmenetluse lõpuleviiduks ning annab kahtlustatava poolt valitud kaitsjale KrMS § 223 lg 3 korras kriminaaltoimiku koopia. Kaitsja X , saades prokuratuurist kriminaaltoimiku koopia, tagastas selle prokuratuurile mõne aja möödudes teatega, et kuna tema viibib korralisel puhkusel, siis kaitsjakohustusi täita ei saa. KrMS ei näe ette lepingulisele kaitsjale võimalust katkestada lepinguline suhe (ka mitte puhkuse ajaks) oma kaitsealusega muul viisil kui KrMS § 45 lg 9 sätestatud korras. Järgmisel päeval pärast X poolt kriminaaltoimiku koopia prokuratuurile tagastamist esitas vandeadvokaat Andrus Lillo prokuratuurile teate, et temal on sõlmitud kaitsja leping kahtlustatava Paul Kärbergiga. Prokuratuur esitas X poolt tagasilükatud kriminaaltoimiku koopia A. Lillole kui kahtlustatava P. Kärbergi kaitsjale ning kuna KrMS § 42 lg 2 kohaselt kaitsealusel võib kokkuleppe korras olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat, mitte aga kohtueelses menetluses, siis edaspidiselt jätkus koostöö vandeadvokaat A. Lilloga. Vandeadvokaat X rikkus 2 advokatuuriseaduse (AdvS) ja KrMS sätteid. KrMS § 44 lg 1 sätestab, et ajavahemikuks, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. Juhul, kui kaitsja mõjuvatel põhjustel ei saa tema poolt võetud kohustusi täitma asuda, siis määrab endale asenduskaitsja ning edastab kriminaaltoimiku koopia asenduskaitsjale. X tagastas prokuratuurile kriminaaltoimiku koopia märkusega, et viibib puhkusel. Kriminaalasi P. Kärbergi süüdistuses on Viru Maakohtu menetluses ja asi on määratud kuulamisele alates 15.11.
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja seega tuleb Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 03.09.2007 määruses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, et halduskohtule esitatud kaebuses märgitud nõuded tuleb läbi vaadata halduskohtumenetluses, kuna KrMS sätted sellise sisuga kaebuste esitamise võimalust kriminaalmenetluses ette ei näe. Asja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja soovinud vaidlustada ringkonnaprokuröri toiminguid kriminaalasjas, mis seondusid vandeadvokaat X kaitsekohustuste täitmisest loobunuks lugemisega, väidetava kutsetegevuse takistamisega ja advokaadi kaitsjakohustuste täitmiselt kõrvaldamisega, millised toimingud on määruskaebuse esitaja hinnangul rikkunud kriminaalmenetluse tema kui kaitsja õigusi. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et sellise sisuga kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teine menetluskord, mida reguleerivad KrMS §-d 228-232 (uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine). Nimetatud paragrahvid näevad ette võimaluse vaidlustada uurimisasutuse ja prokuratuuri menetlustoiminguid ka juhul, kui isik leiab, et nendega on rikutud tema õigusi. Tulenevalt KrMS §-dest 229, 230 ja 231 on prokuratuuril või eeluurimiskohtunikul kaebust lahendades muuhulgas õigus rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, siis tunnistada õiguste rikkumist. Seega on määruskaebuse esitajal ka kriminaalmenetluse raames võimalik pöörduda kaebusega prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku poole juhul, kui ta leiab, et prokuröri tegevusega on rikutud tema õigusi. Lähtudes KrMS §-de 228-232 sisust, eesmärgist ja sõnastusest (kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi; kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada on kaebuse lahendajal õigus tunnistada isiku õiguste rikkumist) asub ringkonnakohus seisukohale, et KrMK §-de 228-232 alusel kriminaalmenetluse raames kaebuse esitamine ei ole seotud menetlustoimingute vaidlustamisega kitsamas mõttes, vaid uurimisasutuse ja prokuratuuri kogu tegevuse peale kaebuse esitamise võimalusega, millele viitab muuhulgas ka KrMS
- jao pealkiri – uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine. Kuna 01.07.2004 jõustunud KrMS vastavate sätetega on isikule antud võimalus kriminaalmenetluse raames pöörduda kaebust lahendavate organite poole kaebusega uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale, kaitsmaks oma väidetavalt rikutud õigusi, siis on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk