2-08-16183/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja

1. septembril 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-08-16183 Tsiviilasi S G hagi V G vastu laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: S G (i.k. XXX, elukoht XXX) esindajad Kostja: V G (i.k. XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada S G hagi V G vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt.
3. Muuta V Glt S G kasuks tütarde S G ja S G, mõlemad sündinud XXX.a., ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 30.12.2003.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2/29-6330/03) väljamõistetud elatise suurust alates 28.04.2008.a., s.o. alates käesoleva hagi esitamisest, 1900.- (ühe tuhande üheksasaja) kroonini kuus kuni XXX.a., s.o. kuni laste täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud
4. Poolte abielust sündisid XXX.a. kaksikud tütred S G ja S G. Lapsed elavad koos emaga.
5. 30.12.2003.a. kohtuotsusega, millega lahutati ka poolte abielu, mõisteti kostjalt välja hageja kasuks poolte alaealiste laste ülalpidamiseks elatis 1200.- krooni kuus. Hageja nõue ja selle põhjendused.
6. Hageja palub 28.04.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses muuta kostjalt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et suurendada igal kuul kostjalt väljamõistetud elatise suurust kummagi lapse ülalpidamiseks kuni 2175.- kroonini kuus.
7. Hagis toodud põhjenduste kohaselt on summa 1200.- krooni tunduvalt väiksem kui minimaalne elatis mille maksmise suuruse sätestab seadus ning hageja väidetel ei maksa kostja lastele elatist mitte oma palgast vaid väljateenitud aastate pensionist.
8. Hageja töötab õpetajana.
9. Hagi tõendamiseks esitas hageja laste sünnitunnistused, oma palgatõendi ja Tallinna Linnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2//29-6330/
10. Kostja vastuväited ja põhjendused.
11. Kostja hagi ei tunnista, kuid väidab kirjalikus vastuses hagile, et on nõus elatise suurendama lastele kuni 2000.- kroonini kuus. . Täiendavas vastuses hagile märgib kostja, et üle 2200.- krooni kuus ei ole ta suuteline lastele elatist maksma.
12. Kostja väidetel maksab ta elatist hagejale tagaseljaotsuse alusel 1200.- krooni kuus ning lisaks sellele on ta saatnud lastele ka pakke maiustustega, puuviljadega ja kompottidega ning andnud taskuraha. Kostja väidetel ostis ta tütardele ka kuldristid ning ilusad moodsad kleidid. .
13. Kostja väidetel ta käesoleval ajal ei tööta ning oli sunnitud töölt lahkumisega tervislikel põhjustel, lisaks sellele on tal Hansapangast võetud soovilaen, mida ta peab tagasi maksma kuni 2010.a. oktoobrikuuni.
14. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: tõendi AS-ist Tele 2,Hansapanga väljavõtte ülekannete tegemise kohta kostjalt hageja pangaarvele laste ülalpidamiseks, tõendi Sotsiaalkindlustusametist saadava vanaduspensioni kohta, pangakonto väljavõtte Hansapangast, 2007.a. tuludeklaratsiooni koopia. Kohtuotsuse põhjendused
15. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 2 PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni.
16. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealiste laste vajadused on olulisel määral suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis laste ülalpidamiseks välja mõisteti. 2003.a. detsembrikuus olid poolte alaealised lapsed 7-aastased, käesolevaks ajaks on nad aga 12-aastased. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et 7-aastaste laste vajadused on oluliselt väiksemad võrreldes koolis ning huvialaringides käivate 12aastaste teismeliste tütarlaste vajadustega. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
17. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasud kasutatud teenuste eest on võrreldes 2003.a. detsembrikuuga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral suurenenud, mistõttu 1200.- krooni elatusraha, mis esialgselt kostjalt hageja kasuks poolte alaealiste laste ülalpidamiseks välja mõisteti, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega lapsi üleval pidada oleks võimalik. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.
18. Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja mille kohaselt koosnevad kummagi poolte alaealise lapse ülalpidamiskulud toidurahast 1500.- krooni, transpordikulust 100.krooni, kulust tervishoiule 50.- krooni, kulust koolikohustuse täitmisele 70.- krooni, riietele ja jalanõudele kuluvast 1000.- krooni ning tantsuansambli „Sõlekene” tegevusest osavõtmise tasust 250.- krooni. Seega kokku moodustavad kummagi lapse ülalpidamiskulud 2970.- krooni. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolt alaealiste laste ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 5940.- krooni.
19. Nii nagu kohus kohtuotsuse punktis 11 märkis on üldreegel, et igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (PkS § 61 lg 4). Erandid nimetatud sättest sätestavad sama paragrahvi lõiked 5 ja 6 mille kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ( lg 5) või kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. ( lg 6). Eeltoodust tulenevalt saab kohus erandina otsustada, et kohustatud isik on kohustatud elatist maksma oma alaealistele lastele alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumi.
20. Kohus asub seisukohale, et arvestades kostja vastuväiteid hagile ning tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt on kostja soodustingimustel vanaduspensionär alates 01.04.2008.a. ja tema pensioni suuruseks on 3971.- krooni 3 (tõendab Tallinna Pensioniameti tõend) ning seda, et kostja ei tööta alates 2008.a. maikuust, mida tõendab kohtu poolt välja nõutud tõend kostja viimasest töökohast S AS-st, on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada PkS § 61 lg 6 p 1 sätestatut ning määrata väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte tütarde S ja S G ülalpidamiseks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus peab vajalikuks aga märkida, et kostja ei ole tõendanud, et tööleping temaga on lõpetatud tervislikel põhjustel nagu ta oma vastuväidetes väidab ning kostja tööle asumisel on hagejal õigus nõuda taaskord elatise suuruse muutmist vähemalt miinimumsummani, s.o. kuni 2175,.- krooni kuus kummalegi lapsele. Asjaolu, et kostja on võtnud pangast laenu, ei saa olla aluseks elatise väljamõistmisel alla miinimumsumma, omale vabatahtlikult võetud kohustused ei muuda laste ülalpidamise täitmise kohustust. Ka see asjaolu, et kostja on saatnud lastele pakke maiustuste ja kompottidega või ostnud lastele kingituseks kuldristid ja ühel korral kleidid nagu kostja väidab, ei tähenda seda, et kostja on oma laste ülalpidamiskohustuse täitnud. Ülalpidamiskohustuse täitmine on igakuine elatise andmine laste ülalpidamiseks vanemale kelle juures lapsed elavad, kusjuures makstav elatis peab võimaldama laste piisavat ülalpidamist, sealhulgas kulutuste kandmist seoses laste huvialaringide külastamisega ning vaba aja sisustamisega, rääkimata siis toidust, kliimale vastavast riietusest, ravimite ja vitamiinide ostmise kuludest ning kõigest muust vajalikust.
21. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka sellega, et laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ja hageja keskmise palga suuruseks oli enne hagi esitamist neljal viimasel kuul keskmiselt 7147,26 krooni (tõendab hageja palgatõend), peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust tema alaealiste laste ülalpidamiseks käesoleva kohtuotsusega 1900.- kroonini kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Menetluskulud
22. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid riigilõivu näol käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole. Kohtunik 4