Obsah (10)

§ 2§ 3§ 11§ 76§ 100§ 101§ 115§ 114§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 07.03.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtum

§ 2

järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi tekivad võlasuhted lepingust ning § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida kirjalikult ning lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks kui lepingpooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poole allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.

1. Vaidlust ei ole selles, et 20.05.1999 sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe, kus leppisid kokku selles, et peale kaevetööde lõppemist, tuli hoovis endine olukorra taastada läbi teatud tööde. Vaidlus on selles, mis ulatuses tuli kostjal endine olukord taastada, millisel viisil ja kas kostja on kokkulepet kohaselt täitnud.
2. Esitatud kokkuleppest (lk 7) p-st 6 nähtub, et peale kaevetöid tuleb taastada olemasoleva olukord kaevetööde piirkonnas järgmiselt: - kinnistul oleva sidekanalisatsiooni trassi pealmine osa täita killustikuga; - piirdeaia postide vigastamisel asendada kõik selles reas olevad postid (valatuna betooni), teiste sõnadega- piirdeaia välimus ei tohi saada kannatada; - tänavakatte taastamiseks kangialuses kasutada unikivi, taastatava osa laius peab ühtima kangialuse laiusega ja pikkus ca 4 meetriga, pikkus peab ulatuma kangialuses oleva kanalisatsioonikaevuni. Kanalisatsioonikaevu ja sidekanalisatsiooni kaevu kõrgusmärgid peavad sobima kangialuses taastatava tänavakatte kõrgusmärgiga.
3. Eeltoodud kokkuleppest nähtub, et pooled saavutasid kokkuleppe olulises ja nimelt selles, millised konkreetsed tööd ja millises ulatuses tuleb need tööd teha ja nimelt selles, et pärast kaevetöid peab kostja taastama õueala teatud osa killustikuga ja üksnes kangialune osa tuleb katta unikiviga. Seega oli pooltel kokkuleppe ka kohustuse täitmise viisis: õueala tuleb taastada killustikuga ja kangialune unikiviga. Kohtule esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja nõuab kostjalt lisaks kangialuse osa unikiviga katmisele ka õueala katmist ja seda asfaltkattega, mida kostja oma vastustes eitab. Hageja poolt kohtule esitatud kostja poolt tehtava töö projektidest (lk 6) on näha, et pärast kaevetöid tuleb taastada endine olukord, kuid nimetatud projekt ei ole vaadeldav hageja ja kostja vahelise kokkuleppena, vaid tegemist on erinevate ametiasutuste kooskõlastusega tehtavatele töödele ja sellele, et omanik ehk hageja on märgitud töödega nõus ja et endine olukord tuleb taastada. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaadelda hageja poolt kohtule esitatud ülalmärgitud tööde projekti

11 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi hageja ja kostjavahelise kokkuleppena, mis tekitaks pooltele õigusi ja kohustusi

§ 2, § 3 lg 1, 8 järgi.

Endise olukorra taastamise viis ja ulatus on aga fikseerutud hageja ja kostjavahelises kirjalikus kokkuleppes 20.05.1999, milles pooled leppisid kokku, et kaevetööde järgselt tuleb taastada tänavakate unikiviga vaid maja kangialuses osas ja ülejäänud osa, so õueala killustikuga. Seda, et ülejäänud osa tuleks taastada asfaltkattega või unikiviga, ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist. Kostja poolt esitatud kirjast hagejale 27.10.2004 nr C-64110-2/1-110 nähtub, kostja pakkus hagejale välja, et taastab õueala ka unikiviga tingimusel kui hageja koormaks kinnistu kostja isikliku kasutusõigusega, millele lisas ka kokkuleppe projekti, kuid mis on poolte poolt alla kirjutamata ja millega ei nõustunud ka hageja. Seega ei ole pooled kokkulepet muutnud ega sõlminud ka uut kokkulepet märgitud tööde ulatuse, viisi osas. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et kostjal ei ole kohustust lepingu järgi taastada kaevetööde järgselt vaatluse käigus ja kohtule esitatud plaanil (lk 36) punasega viirutatud märgitud õueala osa asfaltkatte või unikiviga ning hageja ei saa tugineda sellele, et kostja on rikkunud oma kohutust sellega, et tema poolt on õueala asfaltkatte või unikiviga katmata. 22.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustustus täidetuks kohaselt siis kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist ning lg 2 järgi võib võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 23. Vaidluses leidis tõendamist (otsuse motiivid ülalpool), et kostjal ei ole kohustust taastada õueala unikivi või asfaltkattega, siis ei ole tal ka

§ 76lg 1 järgi eelmärgitud kohustust, mida eelmärgitud viisil täita.

1. Kuna hageja leidis, et tal ei ole huvi, et kostja teostaks lepingust tulenevad tööd, vaid hüvitaks talle kahju, siis vaatleb kohus, kas kostja on oma lepingust tulenevat kohustust täitnud.
2. Hageja tunnistaja VP ütles kohtuistungil, et õueala oli kaetud asfaldiga enne seda kui kostja oma töid vastaval alal tegi. Vaatluse ajal ja sellest tehtud fotodelt nähtub, et nii õueala kui ka kangialune osa pole käesoleval ajal kaetud unikivi või asfaltkattega, samas on õueala kaetud killustikuga, kangialune on katmata unikiviga. Seega on vaidluses kostja tõendanud, et ta on kokkuleppes märgitud osa, so õueala katnud kokkuleppes märgitu viisil killustikuga ja täitnud oma kohustuse vaid osaliselt ning osaliselt on seega kohustus, so kangialuse osa katmine unikiviga täitmata. Viimast kostja ei eitanud. Eeltoodust järeldub, et kostja on

§ 76

lg 3 alusel täitnud oma kohustuse osaliselt ja nimelt on taastanud lepingu järgi õueala kokkuleppes märgitud viisil, kuid osaliselt, so kangialuse osa katmine unikiviga, on kohustus täitmata. 26. Kuna osaliselt on kohustus täidetud, ei ole hagejal

§ 101

lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel nõuda märgitud ulatuses ka kahju hüvitamist, sest selles osas ei ole kostja kohustust rikkunud. 27.

§ 115

lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.

§ 114

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.

§ 114

lg 4 järgi siis, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

1. Järgnevalt vaatleb kohus, kas hageja on õigustatud nõudma kahju hüvitist selle eest, et kostja ei ole täitnud osaliselt oma kohustus, st on jätnud katmata kokkulepitud osa, milleks on kangialune, vastavalt unikiviga. Selle üle vaidlus puudus, et märgitud osa suurus on ca 39m
3. Esitatud kokkuleppe kohaselt tuli tööde algusest teatada omanikule 15 kalendripäeva ette (p 8, lk 7). 09.11.2005 esitas hageja kostjale pretensiooni, et taastamistööd on tegemata. Märgitud kirjale vastas kostja 13.12.2005 nr C-5-40100-2/310 (lk 9), milles kinnitatakse tööde viibimist ning märgitakse, et tegemata on vaid tänavakatte taastamine unikiviga, mille teeb kostja hagejale sobival ajal veel samal aastal. Hageja poolt kohtule esitatud hooldaja kirjaga 22.12.2005 (lk 10) on kostjale teatatud, et märgitud osa katmine unikiviga on võimalik kevadel, millele on kostja 09.01.2006 vastanud kirjaga nr C-5-41100/00194 (lk 11), et hagejal tuleks ühendust võtta Tallinn-Põhja kaabliosakonna juhatajaga. Hinnates majahooldaja kirja 22.12.2005 kostjale leiab kohus, et hageja on andnud kostjale

§ 115

lg 2 alusel tähtaja kooskõlas

§ 114

kohustuse täitmiseks, millega on ümber lükatud kostja väide sellest, et hageja ei ole andnud tähtaega kohustuse täitmiseks. Kostja viitas, et hageja on teinud takistusi märgitud kohustuse täitmiseks kostjale. Kohus ei nõustu märgitud väitega. Kõigepealt on kostja ise oma kirjas hagejale 09.11.2005 märkinud, et on viivitanud taastamistöödega, et tegemata on veel vaid tänavakatte paigaldus unikiviga, millest järeldub, et kostja on faktiliselt saanud täita oma kohustust osas, mis puudutab õueala ja asjaolu, et hageja nõudis kogu õueala katmist muul viisil (asfalt) kui kokkuleppes märgitud (killustik), ei tähenda, et kostjal oleks olnud võimatu katta unikiviga seda osa, milles üldse vaidlus poolte vahel puudus ja milles oli ka kokkulepe. Hageja on majahooldaja kaudu (milles ka vaidlus puudus) andnud võimaluse 2006.a kevadel tööd lõpetada, millele kostja vastas sisuliselt, et hageja võtku kolmanda isikuga ühendust tööde tegemiseks. Küll aga oli nende tööde tegemise kohustus kostjal ning seega oli kostja hool tagada, et hagejaga võetaks tööde lõpetamise osas ühendust, mitte hageja ei pidanud otsima kontakti muude isikutega selleks, et kostja täidaks oma kohustuse pärast täiendava tähtaja määramist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal oli piisav alus arvata, et kostja oma kohutust – tänavakatte paigaldus unikiviga, so siis kangialune osa – ei täida ja seega on hagejal kadunud huvi täitmise vastu ning

§ 115

lg 2 ja § 114 lg 4 alusel on hagejal seega õigus nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. 30. Kostja väitis, et kahju tekkimine on tõendamata, puudub põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud

§ 128

lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 31. Vaidlust ei olnud selles, et kokkuleppe eesmärgiks oli hageja kinnistu taastamine kangialuses osas pärast kostjapoolsete kaevetööde tegemist ilma, et hageja selleks mingeid kulutusi teeks. Märgitud kohustuse rikkumise korral pidi olema kostjal selge, et hagejal tekib kahju, sest pärast kaevetöid ei olnud enam kinnistu vastav osa endine ning tööde tegemata jätmise korral tekivad hagejal kulutused selleks, et olukord taastada ning kui kostja oleks oma kohustuses täitnud, oleks hageja kinnistu mainitud osa (kangialune osa) kaetud unikiviga ja hagejal ei oleks vaja kinnistut enam endisesse olukorda viia ning teha selleks ka kulutusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt vaidlusaluse kohustuse rikkumise tagajärjeks on kahju, mis on otseses seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega ning seega saab järgneda kostja vastatus hageja ees kahju hüvitamiseks

§ 127lg 1, 2, 3, 4 järgi.

32.

§ 128

lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ja lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte

1. lõike kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
2. Hageja poolt kohtule esitatud Õ OÜ hinnapakkumisest 26.10.2006/1 nähtub, et tänavakividest tee aluskonstruktsioonide ja äärekividega kangialuse osa 39m2 katmine ja korrastamine koos tööde mahu, materjalidega maksab kokku koos käibemaksuga 30390,90 krooni (lk 14). Nimetatud kulud on hinnatavad varalise kahjuna

§ 128lg 2, 3 tähenduses ehk hageja tehtavate kulutustega asja taastamiseks.

Asjaolu, et hageja ei ole neid kulusid kandnud, ei tähenda, et märgitud kahju pole tekkinud. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tal on tekkinud kahju, mis seisneb tema poolt tehtavates kulutustes selle tõttu, et kostja oma kohustust ei täitnud. Kohus leiab, et märgitud ulatuses, so 30390,90 krooni on tõendatud ka kahju so tehtavate kulutuste suurus. Eeltoodu alusel kuulub hagi ka osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahju eest 30390,90 krooni.

1. Hageja esitas kohtule ka õueala unikiviga katmise osas tehtavate kulutuste suuruses vastava hinnapakkumise, kuid kuna kohus leidis, et kostja ei ole selles osas oma kohustusi rikkunud, ei saa hageja ka kahju hüvitamist nõuda ja kohus ei pea märgitud tõendit analüüsima. Veel ei pea kohus analüüsima hageja väiteid sellest, kuidas hageja oma töid enne taastamistööde tegemist tegi, kas kiiresti või mitte jne edasi, kuivõrd ei oma vaidluses kaalu. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
3. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 viimase lause kohaselt jätab kohus mõlemate menetlusosaliste menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Kohtunik