lg 2) ja õiges vormis (
), kuid avaldaja selgitus põhjuse, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast ja kohtule sellest teatamast, kohta ei ole mõjuv.
lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Kohtule ei ole teada, et hagile vastamata jätmiseks oleks esinenud
Kostja ei ole eitanud hagimaterjalide ning kohtu kirja hagist teatamise ja kirjaliku vastuse nõudmise kohta kättesaamist. Kirja punktis 2 on üheselt (ja tumedalt) kirjas, et kirjalik vastus hagiavaldusele tuleb edastada kohtule koos asjakohaste tõenditega 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjal piisanuks tagaseljaotsuse tegemise vältimiseks üksnes kohtu kohustuse järgimisest ja kirjaliku vastuse esitamisest. Kohtuväliselt otse hageja poole pöördumist ei saa lugeda takistuseks hagile vastamast.
lg 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Antud juhul ei esine aluseid, mil kaja võib esitada mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED R. Rästa esitas maakohtu 15.09.2008 määruse peale määruskaebuse ning palub lahendada kohtuasi kostja jaoks positiivselt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt helistas kostja pärast hagiavalduse kättesaamist hageja esindajale ning selgitas, et ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud ega ka mingeid teateid saanud, kuna ei ela aadressil Lutsu 16-2 juba 1996 novembrist. Kostjal läksid kolimise ajal või pärast kolimist kaduma kõik dokumendid. Kostja elas tuttava pool, elatus juhutöödest ning poleks saanud endale telefoni lubada. Kostja ei ole hagejale midagi tasunud. Hageja esindaja vastas kostjale, et ta siis teab sellega arvestada. Kostja lootis naiivselt, et hagiavaldus võetakse tagasi ja jäi äraootavale seisukohale. Ka seda, et hagi on aegunud, sai kostja teada 2 hiljem, kuna ei osanud õigel ajal nõuda tasuta õigusabi. Nõutav summa on kostja jaoks väga suur, kuna ta elab 1913-kroonisest invaliidsuspensionist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED AS EMT vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta määruskaebus
Määruskaebus on põhjendamata, osundatud ei ole ühelegi õigusnormile, mida maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud või millist asjaolu ebapiisavalt tuvastanud. Samuti ei ole määruskaebuses põhistatud esitatud seisukohti ja esile toodud asjaolusid ega põhjendatud nende esitamata jätmist asja menetlemisel esimese astme kohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud kostja taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kostjal oleks olnud alus kaja esitada
1-3 toodud alustel. Maakohus on andnud hinnangu sellele, kas kostja esitatud asjaolusid saab lugeda mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et kostja ei ole selliseid asjaolusid esitanud, mille alusel saaks kostja tegevusetust lugeda toimunuks mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus märgib, et kostja väited, et ta helistas pärast hagi esitamist hageja esindajale ja jäi seejärel äraootavale seisukohale, ei ole piisavad. Kostja ei ole esitanud väiteid, millest saaks järeldada, et tal kujunes hagejaga vestluse alusel arvamus, et hagi võetakse tagasi või menetlus lõpetatakse muul alusel. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kostja ei ole ma väiteid helistamise kohta tõendanud, samuti ei ole kostja vaatamata kohtu antud selgetele juhistele tõendanud ka asjas esitatud muid, sh sisulisi vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et kostja saades kohtumääruse hagile vastamise kohustusega ja hagiavalduse, pidi aru saama, et hagi on kohtumenetluses ning tegema oma õiguste kaitsmiseks vajalikud toimingud. Asja materjalidest nähtub, et kostjal on ka varasemaid kokkupuuteid kohtumenetlusega, seetõttu ei ole veenev kostja väide, et ta arvas, et hagejale helistamisega asi lõpetatakse. Käesolevale määrusele ei saa edasi kaevata, kuna tulenevalt
lg 4 ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta Riigikohtule edasi kaevata, välja arvatud, kui tagaseljaotsust ei saanud seaduse kohaselt teha või kui esinesid alused, mis lubasid kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Käesolevas asjas edasikaebamist lubavad alused puuduvad. Üllar Roostoja Egon Konsand 3 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.