) § 67 lg 1 alusel kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 1 alusel märgitakse avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. 1 Kohus on tsiviilasja materjalide ja esitatud menetlustähtaja ennistamise taotluse ning selle lisadega tutvumise ja analüüsimise tulemusena seisukohal, et asja lahendamisel tuleb esmalt lähtuda
lg-st 2, mille kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Mõjuv põhjus tsiviilkohtumenetluses on reguleeritud
lg-s 2, mille kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Seega ei sätesta seadus mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli menetlustoimingu tegemata jätmiseks mõjuv põhjus. Kostja palub ennistada kaja esitamise tähtaeg, kuna seoses kolimistega ei saanud ta õigeaegselt kokku koguda kõiki vajalikke dokumente ega jõudnud õigeaegselt pöörduda juristi poole õigusabi saamiseks kaja koostamisel ning kohtusse esitamisel. Antud juhul on kohus seisukohal, et kostja kolimine (ka kaks korda ühe suve jooksul) ei ole mõjuv põhjus
Elukoha vahetamine toob küll eeldatavalt kaasa kiirema elutempo ja vajaduse tegeleda erineva asjaajamisega, kuid tegemist ei ole olukorraga, mis iseenesest ei võimaldaks isikul tegeleda muuhulgas ka kohtuasjaajamisega. Kostja ei ole mingeid erandlikke asjaolusid taotluses esile toonud ega põhistanud, rääkimata tõendamisest. Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et kostja sai hagimaterjalid ja kohtuteate kirjaliku vastuse esitamise tähtajaga isiklikult kätte 04.06.2008. Hagile ta ei vastanud ega taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist. Kohtuteates oli kostjat hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 30.06.2008 vormistatud tagaseljaotsuse sai kostja kätte 16.07.2008 (kostja isiklik allkiri väljastusteatel, t lk 45). Otsuses on üheselt arusaadavalt teavitatuid kostjat, et tal on kaja esitamiseks õigus 14 päeva, arvates otsuse temale kättetoimetamisest. Ei ole tõendatud ükski mõjuv põhjus, miks kostja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaja kohtule ei esitanud. Lisaks soovib kohus märkida, et asjakohatu on kostja viide kohtukutse mitte kättesaamisele, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus kohtuistungit määranud ega pidanud. Tagaseljaotsuse sissejuhatavast osast nähtub selgelt, et asi lahendati kirjalikus menetluses.
lg 5 alusel arvatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Kuna eelpool jõudis kohus järeldusele, et käesolevas menetluses puudub alus ennistada seaduses sätestatud 14-päevast kaja esitamise tähtaega, siis tuleb koos tähtaja ennistamise taotlusega esitatud kaja jätta läbivaatamata. Kostjale tagastada seda võimalik ei ole, kuna taotlus tähtaja ennistamiseks ja kaja sisalduvad ühes ja samas menetlusdokumendis.
kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust seda hiljem teha, kui kohus ei ennista seaduses sätestatud tähtaega või ei pikenda enda määratud tähtaega. Imbi Sidok kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.