KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 26.septembril 2008.a. kell 1

) § 2 lg 1 p-st 5 võib isik riigivastutuse seaduse alusel nõuda avaliku võimu kandjalt muu hulgas tekitatud kahju hüvitamist. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (

§ 8

lg 1).

§ 12

lg 2 järgi loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju. 3

1. Eeltoodust järelduvalt tuleb vaidluse lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas hagejale tekkis hagiavalduses nimetatud asjaoludel ja suuruses kahju. Kahju olemasolu tuvastamise järel saab hinnata kas on täidetud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused: s.t. kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses ebaseadusliku täitemenetlusega ning kas täitemenetluse algatanud kohtutäituri asendaja on kahju tekitamises süüdi.
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagejal kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist.
3. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude summas 11 568 krooni. Sellest 9868 krooni olid sunnitud tööseisakuga seotud kulud ning 1700 täitemenetluses kantud õigusabikulud. Tööseisakuga seotud kulude tõendamiseks esitas hageja tööandja 11.07.2007 käskkirja nr 104 – 2007.07.11 (tl 7) ning tööandja T AS tegevdirektori ja V. P allkirjadega 10.
4. 2008 tõend/kokkuleppe (tl 94).
5. Viidatud käskkirjast nähtuvalt on AS T tööandjana ja VP töövõtjana leppinud kokku, et seoses V. Petrovi Hansapanga arveldusarve blokeerimisega tema välislähetuse ajal
6. – 29.06.2007 toimunud tööseisakuga jätta VP välja maksmata lähetuse päevarahad 26.06.2007 – 29.06.2007, s.o. 4 päeva eest, á 500 kr, kokku 2000 krooni, ning töötasu seisakuaja eest, s.o. 4 x 767 krooni = 3068 krooni/brutto ja otsustatud VPi töötasust kinni pidada auto ja haagise seisupäevade katteks kokku 4800 krooni. 10.08.2008 tõend/kokkuleppega tõendatakse, et ajavahemikul 01.08.2007 – 31.12.2007 on VP töötasust vastavalt poolte kokkuleppele kinni peetud 4800 krooni ja pooled lepivad kokku, et 11.07.2008 käskkirjaga määratud karistus on kantud ja vastastiku pretensioonid puuduvad.
7. Töökoodeksi (TööK) § 125 lg 1 ja § 126 järgi töötaja vastutab tööülesannete täitmisel tööandjale üksnes süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest kuni oma keskmise kuupalga ulatuses. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis tõendaksid hageja seisakuaja tõttu tööandjale otsese varalise kahju tekkimist, mille eest tööandja oleks olnud õigustatud hageja töötasust kinnipidamisi tegema. Väidetav asjaolu, et hageja arvelduskonto arestimise tõttu ei saanud hageja välislähetuses olles tasuda teemaksu ning sõitu jätkata, ei ole hageja süü. Samuti ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et auto ja haagise seisaku tõttu tööandjale üldse otsest varalist kahju tekkis. Käskkirjast ei selgu, millest tööandja kahjusumma 4800 krooni koosneb. Kohtuistungil hageja esindaja kinnitas hoopis vastupidist: nimelt, et tööandjale kauba kättetoimetamisega hilinemise eest kauba saatja ega saaja kahjunõudeid ei olevat esitanud. Tööandja kahjuks võiks olla ka tulu, mis jäi saamata, kuna hageja lähetuse venimise tõttu järgmist veotellimust täita ei olnud võimalik, kuid tulenevalt TööK sätetest töötaja saamata jäänud tulu eest ei vastuta. Asjaolu, et hageja töötajana loobus oma õiguste eest seismast, nõustus vastuvaidlemata tööandja väidetega kahju tekkimise ja suuruse osas ning oli nõus väidetava kahju kinnipidamisega oma töötasust, ei anna alust nõuda kahju hüvitamist arve arestinud kohtutäiturilt. Alusetult töötaja palgast kinnipidamiste tegemine on vaadeldav töötaja kahjuna, kuid sellise kahju tekitamise eest vastutab tööandja. Asjaolu eest, et hageja ei ole esitanud tööandja vastu alusetult kinnipeetud või väljamaksmata jäetud summade tagastamise nõuet ning sellega on hagejale tekkinud kahju, ei vastuta kostjad. 9.

§ 7

lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt

§ 7

lg-st 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid , kui see ei ole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega 4 ja seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju tekkimise põhjustas kahjustatud isik ise või kui ta jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud.

1. Kohus leiab samuti, et tõendatud ei ole hageja väide, et tema töötasust üldse kinnipidamisi tehti ning tal üldse kahju tekkis. Kahju tekkimise tõenduseks on esitatud üksnes tööandja ja töötaja kokkulepetena vormistatud 2 dokumenti. Hageja väide, et muid tõendeid (näiteks raamatupidamise dokumente) ei ole võimalik esitada, kuna tööandja on vahepeal pankrotistunud ning raamatupidaja töölt lahkunud, ei ole tõsiseltvõetavad. Raamatupidamise alusdokumentide puudumine ei takistanud tegevdirektoril AB allkirjastamast tõendit 10.08.2008.a. AS T pankrot kuulutati välja võlgniku enda avalduse alusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.03.2008 otsusega, samal päeval avaldati pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiavaldus oli esitatud 12.02.2008, käesolev hagi esitati 14.01.
2. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 4 kohaselt pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Võlgniku esindamise õigus läheb üle pankrotihaldurile. Pärnu Maakohtu 23.05.2008 kohtumäärusega on kinnitatud AS T võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega otsustati pankrotivõlgnik likvideerida. Likvideerimise läbiviimine tehti ülesandeks pankrotihaldurile. Äriseadustiku § 372 lg 1 järgi on aktsiaseltsi likvideerimisel juhatuse õigused likvideerijal. Eelnevast tulenevalt 10.08.2008 tõend/kokkuleppe allkirjastamisel ei olnud AS T tegevdirektoril AB enam AS T esindamise ega aktsiaseltsi nimel kokkulepete sõlmimise või dokumentide allkirjastamise õigust. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja esitatud 10.08.2008 tõend/kokkulepe ei ole allkirjastatud pädeva isiku poolt, dokument on tõendina ebausaldusväärne ning sellega ei saa tõendada tööandja poolt hageja palgast kinnipidamiste tegemist. Kohus juhtis hageja tähelepanu kahju olemasolus täiendava tõendamise vajadusele, kuid 16.09.2008 kohtuistungil hageja leidis, et hagi on piisavalt tõendatud kahju tekkimisele viitavate asjaolude ja kaudsete tõenditega.
3. Kuna kohus tuvastas, et hagejal kahju tekkimine ei ole tõendatud, puudub vajadus hinnata põhjuslikku seost hagejal kahju tekkimise ning kohtutäituri tegevuse vahel ning täituri süü olemasolu. Kohus peab vajalikuks märkida siiski järgmist. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et hagejal 26.09.2007 – 29.06.2007 seisak oli. Tõendamata on aga see, et hageja sunnitud seisakuaeg oli tingitud hageja arve arestimisest. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa kehtestatud ühe kuu palga alammäära või vastavat osa nädala või päevasissetulekust. Arve 26.06.2007 arestimise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrusega nr 273 kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Hageja pangakonto väljavõttest 15.06.2007 – 24.06.2007 (tl 95) nähtub, et tööandja on hagejale 24.06.2007 maksnud lähetuse avanssi 2500 krooni. Hageja kinnitas, et lähetuse avansi 2500 krooni arvelt pidi hageja katma ka tööülesannete täitmiseks vajalikud kulud. Tööandja on 2500 krooni pidanud selleks piisavaks. Seisuga 24.06.2007, s.o. enne arve 26.06.2007 arestimist, oli hageja kontojääk 3122,75 krooni. See summa on väiksem kui palga alammäär 3600 krooni, seega oli seadusest tulenevalt kogu arvejääk kasutatav ning hageja suutmatus arveldusarvet teemaksu tasumiseks kasutada ei saanud olla tingitud kohtutäituri poolt hageja sissetulekute arestimisest. Seejuures on hageja jätnud tõendamata, et tal seisakuaja tekkimisel 26.06.2008 arveldusarvel teemaksu tasumiseks piisavalt raha oli. Konto väljavõte on esitatud 24.06.2008 seisuga. Hageja väide, et hilisema kuupäevaga konto väljavõtte esitamine ei ole võimalik, kuna konto arestimise ajal mingeid tehinguid kontoga ei võimaldata, on alusetu ja ei ole tõsiseltvõetav. Konto väljavõtte on hageja välja trükkinud internetipangast 13.08.2008.a, s.o. rohkem kui aasta pärast arvelduskonto arestist vabastamist. Ka konto arstimise ajal on piiratud kontol olevate rahaliste vahendite kasutamine, kuid konto internetipangas või pangakontoris vaatamise ja väljavõtete trükkimise/saamise õigust konto arest ei puuduta. Hageja väide, et vaatamata seaduses sätestatud keelule, oli arve arestitud kogu ulatuses, sest hagejal ei olnud alampalga ulatuses rahalisi vahendeid reaalselt võimalik kasutada, on paljasõnalised ja tõendamata. Konto arestimine toimub panga andmebaasi andmete elektroonilise edastamise teel, samuti on hageja soovinud kasutada teemaksu tasumiseks 5 elektroonilist maksevahendit. Võimalikud takistused pangakaardi kasutamisel võivad olla tingitud paljudest muudest asjaoludest, mis ei ole seotud konto kohtutäituri poolt arestimise ulatusega.
6. Kohus leiab, et tõendatud ei ole ka kahju õigusabi kulude näol. Õigusabikulude kandmise tõendamiseks esitas hageja oma abikaasa Svetlana Petrova pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt 12.07.2008 tasus hageja abikaasa AP õigusabi eest 700 krooni, ning kassa sissetuleku kviitung - orderi nr 12/3-07 VP 1000 krooni vastuvõtmise kohta 26.06.2007.a. Hagiavalduses ja kohtuistungil hageja selgitas, et kviitungile kuu nimetuse märkimisel raamatupidaja eksis ning tegelikult toimus tasumine juulikuus. Kohus leiab, et hageja selgitus kviitungi kuupäeva osas on tõepärane, tasumise tegelikule kuule viitab ka kviitungi numbris kajastuv 07 ning kohtul puudub alus kahelda hageja väidetes õigusabi kulude tegeliku tasumise aja osas. Samas ei tõenda tasumise kuupäev kulude seotust täitemenetlusega. Samuti ei nähtu hageja abikaasa S. Petrova kontolt tehtud ülekanne osutatud õigusabi seotust täitemenetlusega. Hageja vastavad väited on paljasõnalised. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja esindaja esitas täituri asendajale 28.06.2008 suulise nõude arve arestist vabastamiseks, kuna täitemenetlus oli algatatud seadusevastaselt. 06.07.2008 hageja esindaja esitas kirjaliku kaebuse, milles palus hageja kontod arestist vabastada. Saades kaebusele e-kirjaga vastuse, et täitemenetlus on 03.07.2008 lõpetatud ning arved arestist vabastatud, esitas hageja esindaja täitemenetluse lõpetamise otsuse peale 11.07.2008 kaebuse, milles palus kostjal 2 vabandada ja hüvitada ebaseadusliku täitemenetlusea algatamise ja arve arestimisega seotud kulud ja kahjud. Väidetavalt on kaebuste esitamise eest tasu makstud 12.07.2008 hageja abikaasa poolt summas 700 krooni ning 26.07.2008 hageja enda poolt 1000 krooni. Kuna tasu maksti pärast kaebuste esitamist, s.t. täitemenetlusega seoses osutatud õigusabi ulatus ja tasu suurus olid tasu maksmise ajaks selged, jääb arusaamatuks tasu kahes osas maksmise vajadus. Võttes lisaks arvesse, et hagejal esindajal P on volitus hageja esindamiseks alates 03.12.2007 ning A. P esindas hagejat ka pooleliolevas, töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisest tulenevas kohtumenetluses, on kohtu arvates piisavalt alust arvata, et tasutud on seoses kohtumenetlusega osutatud õigusabi eest.
7. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
8. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et kostjad on täitemenetluse õigusvastaselt alustamist tunnistanud ning hagi jäi rahuldamata tõendamatuse tõttu, peab kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Heli Käpp Kohtunik 6