) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (
Tulenevalt
lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Samuti sätestab
lg 1, et raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub üks isik (käendaja) kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik solidaarselt (
Tulenevalt
3. Asjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ-l H on hageja ees laenulepingust tulenev võlgnevus. 20.11.2002 käenduslepinguga kostja JL võttis endale kohustuse vastutada hageja ja OÜ H vahel sõlmitud laenulepingust nr 02-136479-JI ja kõigist selle lisadest tulenevate OÜ H kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga. Lepingu punkti 1 järgi vastutab kostja võlgnetava summa, kuid mitte rohkem, kui 600 000 krooni tasumise eest. Lepingu punkti 2 kohaselt pooled leppisid kokku, et käendaja vastutab lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui laenusaaja esitab panga nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite laenusaaja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. Tulenevalt lepingu punktist 4 oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks lepingu ülesütlemisel päev, milliseks laenusaaja kohustus ennetähtaegselt tasuma kõik laenulepingu alusel võlgnetavad summad. 2004.a. mais hageja ennetähtaegselt lõpetas laenulepingu OÜ-ga H ning 26.05.2004 teatas sellest kirjalikult kostjale, kohustades kostjat täitma käenduslepinguga võetud kohustust. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. 4 Vaidlust ei ole ka OÜ H võlgnevuse suuruse üle. 07.03.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtunik määrusega lõpetas pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega (tsiviilasi nr 2-04-595). Kohtumäärusest nähtuvalt jäi pankrotimenetluses AS H nõue osaliselt rahuldati kinnisasja müügist saadud vahendite arvel summas 617 715 krooni; hageja nõue OÜ H vastu jäi rahuldamata summas 3 039 613 krooni. Vastavalt
lg-le 3 ja kooskõlas § 143 sätetega on kostja vastutus piiratud 600 000 krooniga. 5. Kuna kostja on hagi sisuliselt õigeks võtnud ning kohtuistungil tunnistas, et tema arvamuse laenulepingu tagatiste hierarhiast oli ekslik, siis kohus ei analüüsi kostja väidet tagatiste järjekorras realiseerimise kohta. Kohus märgib vaid, et tulenevalt
lg-st 1 juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt neilt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (
MS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on enda kohtukuludena hagiavalduses märkinud riigilõivu 25 750 krooni. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Heli Käpp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.