3-06-2521/49

3-06-2521 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Haldusasja number 3-06-2521 Haldusasi P.R kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.06.2006 kirjas nr 9-12/815 II „Eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt kustutamine“ sisalduva otsuse tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 22.09.
3. Menetlusosalised P.R – kaebuse esitaja; Rauno Aaslaid – kaebuse esitaja volitatud esindaja; Kaialiisa Koolberg – vastustaja Linnavalitsuse volitatud esindaja. RESOLUTSIOON Tallinna
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 03.10.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud P.R elab omandireformi käigus tagastatud eluruumis xxxxxxx xxxxx tn xxx. Tallinna Kesklinna Valitsuse (edaspidi - TKLV) 12.09.1994 kirjaga teatati P.R-i isa R.R-le, et ta on registreeritud TKLV elamispinna osakonnas vabanenud elamispinna ostmiseks rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile registreeritud tööaastate eest. P.R on eluruumi üürimist taotlejana arvele võetud samuti alates 12.09.
6. TKLV teatas P.R-le oma 27.06.2006 kirjaga, et 13.06.2006 toimunud linnaosa eluasemekomisjoni koosolekul arutati nende isikute eluasemeprobleemi, kes on osalenud ja 1 omandanud eluruumi teistes linnaosades korraldatud enampakkumisel. Tulenevalt asjaolust, et 30.05.1997 toimunud eluruumide avalikul enampakkumisel omandas P.R-i vend T.R eluruumi aadressil xxxxx xxxx, on P.R kustutatud eluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast. P.R esitas nimetatud otsustuse peale vaide, mis Tallinna Linnavalitsuse 19.10.2006 vaideotsusega jäeti rahuldamata. 28.12.2006 esitas P.R halduskohtule kaebuse TKLV 27.06.2006 kirjas nr 9-12/851 II sisalduva otsustuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 14.03.2007 otsusega jäeti P.R kaebus rahuldamata. 16.04.2007 esitas P.R Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldataks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2007 otsusega jäeti P.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 03.01.2008 esitas P.R kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2007 otsuse tühistamiseks. Riigikohtu 06.05.2008 otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 14.03.2007 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2007 otsused ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebuse sisu Kaebuse esitaja P.R leiab, et TKLV on toiminud õigusvastaselt. Õiguslikuks aluseks kaebaja arvele võtmiseks
7. a-l oli eluruumide erastamise seaduse (edaspidi – EES) § 5 lg
8. Tallinna Linnavolikogu 07.10.1999 määrusega nr 34 kinnitatud “Tallinna linnale kuuluvate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise ja eluruumide üürile andmise korra” (edaspidi – Kord) p 4.2 kohaselt võisid eluruumi üürimist taotleda isikud, kes kasutavad üürilepingu alusel eluruumi, mis on tagastatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi – ORAS) kohaselt tingimusel, et eluruumi kasutamist on alustatud enne selle tagastamist. Kaebajal on Korra p-des 4 ja 5 sätestatud õigus taotleda eluruumi üürimist. Sisuliselt on kaebaja suhtes tunnistatud kehtetuks varasem otsustus tema eluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirja kandmise kohta, mille kohta viimati tuli kinnitus
9. a-l. Vaidlustatud otsusest ei selgu ühtki põhjendust ega selgitust, miks varasem otsustus sisuliselt kehtetuks tunnistatakse (miks kaebaja nimekirjast kustutatakse). Kaebajal oli põhjendatud ootus, et TKLV menetleb tema taotlust eluruumi üürimiseks õiglaselt. TKLV on võtnud vääralt aluseks asjaolu (kaebaja venna T.R-i poolt eluruumi omandamine), mis leidis aset
10. a-l, mis pealegi ei seostu kaebaja endaga. xxxxxx xxx tegelikuks üürnikuks on P.R, seda kinnitavad ka 08.01.1998 L.M-i ja V.M-i poolt tehtud kiri üüri ettemaksu kohta, maksekorraldused aprilli, septembri ja detsembri
11. a kohta ja veebruari
12. a kohta ning Eesti Energia arved aprillist ja detsembrist
13. Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse vastulause ja taotlus Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ (edaspidi Arvestuse kord) p 14.1 kohaselt kustutab linnaosa eluasemekomisjon isikud eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt eluruumi saamist taotleva isikuna arvel olemise põhjuse äralangemisel. Vastav põhjus langes ära EES § 5 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja pereliige T.R osales 30.05.1997 Kristiine Linnaosa Valitsuses (edaspidi - Kristiine LOV) toimunud 2 asustamata eluruumide avalikul enampakkumisel, kus ta omandas eluruumi aadressil xxxxx xxxx.
14. a oksjoni toimumise ajal esitati Tallinna linnale xxxxxx xxx omaniku ja oksjonil osaleja T.R-i poolt teave, et xxxxx xxx sundüürnikuks on T.R ja P.R, millest tulenevalt võimaldati T.R-il oksjonil osalemine. Vastavalt Arvestuse korra p-le 3.2.1 võeti nii P.R kui ka T.R munitsipaaleluruumi üürimist taotlejatena arvele kui tagastatud eluruumi üürnikud, kes kasutavad üürilepingu alusel eluruumi, mis on tagastatud ORAS kohaselt. Kuna isikule on laienenud õigushüve omandada eluruum seadusega sätestatud ostueesõiguse alusel, siis kuuluvad täitmisele ka seaduses määratletud sellise õiguse teostamisega kaasnevad tingimused ning piirangud. EES § 5 lg 1 p 3 nõuab, et eluruumi vabastaksid üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud. P.R ja T.R on ühiselt võetud arvele TKLV-s munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena kui tagastatud maja üürnikud 12.09.1994, nende elukoht on olnud rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressile xxxxx xxx peaaegu 18 aastat. Samad andmed kehtisid ka Kristiine LOV-s toimunud asustamata eluruumide avaliku enampakkumise hetkel. Lisaks on P.R ja T.R esitanud nende aastate jooksul munitsipaaleluruumide üürile saamiseks korduvalt ühiseid avaldusi, millel on mõlema venna aadressiks märgitud xxxxx xxx, taotlejaks on kaheliikmeline perekond ja mis on allkirjastatud mõlema isiku poolt. Alles alates
15. a algusest on P.R hakanud eluruumi üürimise taotluseid esitama üksi, kuna T.R on aadressilt xxxxx xxx rahvastikuregistri andmetel 11.01.2006 välja registreeritud. Lähtuvalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest on TKLV kontakteerunud xxxxx x maja omaniku V.M-ga, kelle kinnitusel algatas maja omanik rahvastikuregistri andmete muutmise T.R-i suhtes põhjusel, et T.R ei ole antud eluruumis elanud viimastel aastatel. Omaniku kinnitusel elas T.R xxxxx x aadressil siiski eelnevalt ning ka 30.05.1997 Kristiine LOV-s toimunud asustamata eluruumide avaliku enampakkumise ajal. Arusaadavalt tekkis TKLV ametnikel kogutud andmete põhjal mõistlik eeldus, et P.R ja T.R on elanud aadressil xxxxx xxx koos või on nad vähemalt igati püüdnud sellist muljet jätta. Üürilepingu objekti kasutati ühiselt. Üüri tasuti perekonnasiseste kokkulepe kohaselt, tegemist oli solidaarvõlasuhtega. Solidaarkohustusena oleks pidanud eluruumi ka hiljem vabastama. Perekonna eluaseme probleem kuulub lahendamisele, kuid mitte perekonnas kõigi eraldiseisvate isikute suhtes. Linnale teadaolevalt on korter xxxxx xxx ammu tühi. Tegelikult hoitakse korterit ainult sundüürniku staatuse hoidmiseks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle V.M-i. Pooled jäid kohtuistungil kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Riigikohus on käesolevas asjas 06.05.2008 tehtud lahendis nr 3-3-1-13-08 andnud järgmised juhised esimese astme kohtule asja lahendamiseks: - kohtumenetluse esemeks olev otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuete rikkumise kohta; 3 - - kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et
16. aastal T.R-i poolt eluruumi omandamise ajal oli tagastatud eluruumi üürnikuks tema, siis on P.R õigesti eluruumi üürimise taotlejate nimekirjast välja arvatud; P.R-i kaebus üürimist taotlevate isikute nimekirjast väljaarvamise vaidlustamiseks kuulub rahuldamisele üksnes juhul, kui tuvastatakse P.R-i subjektiivne õigus selles nimekirjas olemiseks selle aja seisuga, mil toimus nimekirjast väljaarvamine. Seega tuleb kaebuse rahuldamiseks tuvastada ka see, kas P.R oli ajal, mil ta arvati nimekirjast välja, xxxxx xxx üürnik. Eelnevast tulenevalt tuleb kõrvale jätta kaebaja argumendid haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuete rikkumisest ja esmalt tuvastada, kes oli xxxxx xxx üürilepingu pooleks
17. aastal, kui T.R omandas sundüürnikuna enampakkumisel eluruumi. Vaidlus poolte vahel puudub selles, et kirjalikku üürilepingut xxxxx xxx üürimiseks
18. a-l sõlmitud ei olnud. Kohtutoimikusse on esitatud aga järgmised tõendid, millest saab teha järeldusi üürilepingu poolte kohta: - T.R-i ja P.R-i avaldused eluruumide üürimiseks (tl 35-38); - Eluruumi üürileping (tl 43-45); - V.M-i 05.04.1997 kiri Tallinna Kesklinna Valitsusele (tl 170); - 27.05.1996 allkirjastamata eluruumi üürileping ja eluruumi vastuvõtu- ja üleandmisakt (tl 171-173); - L.M-i ja V.M-i 08.01.1998 kiri P.R-le; - Arved xxxxx xxx üüri ja kommunaalmaksete kohta ja arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (tl 211-213); - Tunnistaja V.M-i ütlused kohtuistungil (22.09.2008 kohtuistungi protokoll tl 220). Kohtu hinnangul on eelnevalt loetletud tõenditest üheselt näha, et xxxxx xxx korteri üürisuhte mõlemad pooled on kogu aeg (sh ka
19. a-l) käsitlenud üürnikena vendi mõlemaid, st nii P.R-i kui ka T.R-i. Nii nähtub V.M-i 05.04.1997 kirjast Tallinna Kesklinna Valitsusele, et üürileandja käsitles sundüürnikena nii T.R-i kui ka P.R-i. 27.05.1996 on elamu õigusjärgne omanik üritanud üürilepingut sõlmida T.R-ga, samas nähtub, et
20. a-l on üüri ja kommunaalmakseid vähemalt osaliselt tasunud ka P.R. 08.05.2002 üürilepingu alguses on üürnikuna märgitud T.R, kuid lepingule on alla kirjutanud hoopis P.R. Arvukatest avaldustest eluruumi üürimiseks nähtub selgelt, et nii P.R kui ka T.R on end võrdselt pidanud eluruumi üürnikeks ehk siis üürilepingu poolteks. V.M-i, kes
21. a-l korraldas üürnikega seotut xxxxx x majas õigusjärgse omaniku volikirja alusel ja hilisemalt juba xxxxx x kaasomanikuna, poolt kohtule antud selgitustest nähtub, et
22. a-l üritas elamu õigusjärgne omanik sõlmida üürilepingut T.R-ga, kuid vana inimene kartis üksi noorte juurde minna ja V.M läks temaga koos üürilepingule allkirja võtma. Vennad olid mõlemad kodus, kuid keeldusid alla kirjutamast. Üüri küsiti mõlema venna käest. Tunnistaja V.M-i jaoks ei olnud vahet, kumb on üürnik – mõlemad vennad elasid seal ja ka üüri küsiti mõlema käest. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võimalik tuvastada ühte ja ainsat isikut, kes
23. a-l oli xxxxx xxx üürnikuks. Tõendid näitavad, et nii üürileandja ise kui ka xxxxx xxx elavad isikud pidasid üürnikeks võrdselt nii T.R-i kui ka P.R-i. Seetõttu nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et tegemist oli solidaarvõlasuhtega, kus nii T.R kui ka P.R osalesid samaväärselt – üürilepingu objekti kasutati ühiselt ning üüri tasuti perekonnasiseste kokkulepete kohaselt terve üüriobjekti eest. 4 EES § 5 lg 1 p 3 sätestab, et eluruumi ostmise eesõigus on asustamata eluruumi puhul uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus, samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi puhul esimese eelistusena omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi või tööandja eluruumi üürnikul tingimusel, et üürnik ja kõik temaga koos elavad isikud nimetatud eluruumi vabastavad. Kohus on tuvastanud, et eluruumi xxxxx xxx üürnikeks olid solidaarselt nii P.R kui ka T.R. Perekonnasisese kokkuleppe tagajärjel osales oksjonil
24. a-l sundüürnikuna T.R ning peale oksjoni võitmist lasus vendadel ka solidaarne kohustus oksjoni võitnud üürnikena xxxxx xxx eluruum vabastada. Seega on Tallinna Kesklinna Valitsuse toiming, mis seisnes P.R nime kustutamises eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt, olnud õiguspärane. Et
25. aastal T.R-i poolt eluruumi omandamise ajal oli tagastatud eluruumi üürnikuks ka tema ise, siis on P.R õigesti eluruumi üürimise taotlejate nimekirjast välja arvatud ning kohtul puudub vajadus asuda analüüsima küsimust, kes oli xxxxx xxx eluruumi üürnikuks
26. a-l. Kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda vastavalt HKMS § 92 lg-le
27. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Maret Altnurme Kohtunik 5