KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-47291 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2008, Tallinn Tsiviilasi T. R. hagi T. S. vastu lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. S. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. R. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX XXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXX) Kostja T. S. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXX-X XXXXX), esindaja Annika Murulaid RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 07.05.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja T. S. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Hageja ja kostja kooselust sündis XX.XX.XXXX laps K. A.. Laps elab koos hagejaga XXXXX XXXXX XXXX XXXXX XXXXXXXXX XXXXXX. Kuni 2006 detsembrini oli see ka kostja T. S. elukoht. Kostja on täitnud elatise maksmise kohustust alates 01.09.2006, kuid see on olnud ebaregulaarne ja ei ole olnud piisav. Hageja ja kostja kasvatasid last ühiselt kuni kooselu sisulise lõppemiseni 2003 aasta lõpus. Alates 2004 aastast on hageja last üksinda kasvatanud ja kandnud kõik lapse ülalpidamise kulud. Kostja ei ole olnud huvitatud osalemisest lapse kasvatamisel, tal puudub lapsega side. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 01.08 2007 alates 4500 krooni kuus. Kostja ei olnud nõus maksma elatist hageja poolt nõutud suuruses. Hageja poolt lapse ülalpidamiseks arvestatud vajalike kulutuste suurus 12 973,80 krooni on põhjendamatult suur ega ole seotud lapse tegelike põhjendatud vajadustega. Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 valminud uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ ja 2006 uurimuse täienduste kohaselt ei sõltu metoodika lapse/ kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Kostja ei nõustunud ka hageja poolt esitatud lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste arvestusega.Kostja ei nõustunud arvestuses toodud järgnevate kulutustega: 1) Kulud elamuasemele: elamuasemelaen 3500 krooni; kulud elektrile 1000 krooni. Põhjendatud eluasemekulude suurus kuus on kokku 465 krooni. 2) Kulud transpordile: autoliising, bensiin, kindlustus, hooldus, kummid 3500 krooni. Põhjendatud transpordikulude suurus kuus on kokku 250 krooni. 3) Kulutused reisidele 416+ 612,90 = 1028,90 krooni kuus; 4) Kulutused vabale ajale: teater, kontsert, veekeskus, bouling. Põhjendatud kulutused vabale ajale on 200 krooni kuus. 5) Kulutused raamatutele sisalduvad teiste kulude hulgas. Kostja nõustus hageja poolt esitatud kuludest alljärgnevaga: 1) Kulud haridusele 100+146=246 krooni 2) Kulud eluasemele 465 krooni, 3) Kulud toidule 1102 krooni, 4) Kulud transpordile 240 krooni, 5) Kulud huvialaringidele 400 krooni, 6) Kulud riietele, jalanõudele 467 krooni, 7) Kulud vabale ajale 200 krooni, 8) Kulud telefonile 154,60 krooni, 9) Kulud meditsiinile 100 krooni 10) Muud kulud 213,60 krooni. Põhjendatud kulud kokku on 3588,20 krooni, sellest kostja osa on 1794,10 krooni. Arvestades seda, et hageja peab elatiselt tasuma ka tulumaksu 21%, mis on 376,76 krooni, on põhjendatud elatise suurus 2170,86 krooni. Lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste hulka ei saa lugeda eluasemelaenu tagasimakseid. Kostja saab miinimumpalka. Asjaolu, et hageja on näinud kostjat sõitmas kallimasse hinnaklassi kuuluva Mercedes-Benz tüüpi sõiduautoga ei ole asjakohane, kuna antud auto ei kuulu kostjale vaid tööandjale. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ja sellest tulenevalt on hagi alusetu. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja T. S.lt T. R. kasuks elatis poja K. A. S. ülalpidamiseks 01.08.2007 alates 3500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 10.06.2017. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus juhindus PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja 2 ning § 70 lg 1 sätetest. Kostja vastuväited, et tema varanduslik seisund ei võimalda üle seaduses toodud alammäära elatist maksta, ei ole tõsiseltvõetav argument. Palgatõendi on kostja ise allkirjastanud. Ainuüksi asjaolu, et kostja kasutab elatise hagi lahendamisel juristi teenust, kes 2
(6)teda esindab, näitab see, et väide miinimumpalgast ei ole tõene. Kohtupraktikas kasutatakse juristi abi elatise vaidluste puhul suhteliselt harva ja seda teevad isikud, kes on võimelised selle teenuse eest maksma. Kostja väitel üürib ta korterit XXXXXX XXX XXX-X, mille eest üüri ei pidavat maksma. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korter X üldpinnaga 47,5m2 J. R. V.ile, kusjuures korter on koormatud hüpoteegiga AS Hansapank kasuks summas 1 425 000 krooni. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on ta teinud korteri omanikule ülekande 30.03.2007 summas 11 000 krooni. Elamu, kus kostja korterit üürib on valminud 2006 ja asub XXXXX rannarajoonis, seega on tegu suhteliselt kõrgesse hinnaklassi kuuluva korteriga, mille kasutamist miinimumpalka teeniv isik endale ei saaks lubada. Asjaolu, et kostja on L. C. liige annab tõendust sellest, et kostja on materiaalselt kindlustatud isik. Kostja on OÜ L. ainuosanik ja juhatuse liige. 2006 majandusaasta aruande kohaselt on kostja andnud oma firmale 180 000 krooni laenu, mis näitab, et kostja majanduslik olukord võimaldab oma firmale laenu anda. Eelnevaga on tõendatud hageja väited, et kostja sissetulekud ja varanduslik seis on parem kui ta soovib näidata ja tema sissetulekud ei koosne vaid miinimumpalgast. Hageja töötab XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX ja tema palk on 39 000 krooni kuus. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et elatusraha saab nõuda vaid seaduses toodud alammääras. 2008 on lapse ülalpidamine tunduvalt kallim, kui seda näitab 2006 uurimus ja seetõttu 2006 arvandmetele tuginemine ei ole asjakohane. Hageja on esitanud lapsele vajalike kulutuste kohta kulutusi põhjendavaid tõendeid piisavas mahus. Poolte kaasomandis on kinnistu XXXX XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXX, mille turuväärtus on 4,5 miljonit. Kostja on esitanud Pärnu Maakohtule 19.09.2007 hagi, milles palub kaasomandi lõpetada, jätta kinnistu T. R. ainuomandisse ja mõista välja 2 226 000 krooni tema kasuks. Eelnevaga on tõendatud, et kostja on võimeline maksma elatist kohtu poolt mõistlikuks hinnatud suuruses, so 3500 krooni kuus. Kohus võttis aluseks hageja poolt esitatud kulutuste arvestuse, millest jättis välja kulud reisidele 1029 krooni, eluasemelaenu 3500 krooni kuus, samuti vähendas kulutusi transpordile 1500 krooni võrra, kokku vähendas kohus lapsele minevaid kulutusi 6029 krooni võrra, lugedes põhjendatud kulutusteks 7000 krooni kuus, millest 1/2 tuleb välja mõista kostjalt. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et peale kohtusse pöördumist on kostja maksnud elatusraha alates 01.08.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 kuni aprillini 2175 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega mõista temalt välja elatist 2175 krooni kuus alates 01.05.2008. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on kohaldanud valesti PkS § 61 lg 2. Kohus on valesti hinnanud esimese astme kohtus tuvastatud asjaolusid ja tõendeid ning rajanud otsuse asjas kogumata ja uurimata tõenditele, mille kohta polnud poolel võimalik arvamust avaldada. Kohus jättis kostja poolt esitatud tõendid ja seletuse arvestamata. Otsuses ei ole põhjendatud, miks kohus eelistas hageja poolt esitatud tõendeid ja seletusi kostja omadele. Kohus on oma otsuses peaasjalikult keskendunud kostja varandusliku seisundi hindamisele, kuid jätnud andmata hinnangu lapse ülapidamiseks tehtavate vajalike kulutuste suuruse kohta. Kohus on jätnud põhjendamatult kõrvale Sotsiaalministeeriumi uurimusele "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" põhjendusega, et see on koostatud 2006 aasta kohta. Nimetatud uurimuses läheb terve lapse vanuses 7-13 ülalpidamine linnas ühes kuus 3
(6)maksma keskmiselt 2326 krooni kuus. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-7-05 tehtud otsuses tuginenud sellele uurimusele ja jõudnud järeldusele, et uurimuses märgitud lapse ülapidamiskulude suurus arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuigi uurimus on tehtud 2006 aasta kohta tuleb arvestada, et see ei käsitle mitte ainult kulude suurust konkreetselt vaadeldaval perioodil vaid annab ka ülapidamiskulude arvestamise metoodika ning põhimõtted. Samuti ei ole elukallidus võrreldes 2006 aastaga suurenenud nii palju, et lapse põhjendatud vajaduseks saaks erinevalt uurimuses esitatust lugeda 7000 krooni kuus. Uurimuse eesmärk oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika vanema sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Metoodika kohaselt tuleb lapse ülapidamiskulude määramisel hinnata lapse osa leibkonna ühistarbimises. Uurimus on märgitud, et eluaseme või sõiduki soetamine ning selle majandamine/ekspluateerimine ei ole vahetus seoses lapse ülapidamise vajadustega ja et ühiselt tarbitavate teenuste (nagu elekter, vesi, eluruumi majapidamise- ja muude kulude) puhul tuleb arvestada nende suurenemist lapse arvelt, mitte kulude jagamist leibkonna liikmete vahel võrdselt. Nii näiteks suurenevad eluasemekulud lapse arvelt vaid 163 krooni kuus. Kohus ei ole kostja põhjendust selles osas arvestanud ega ole ka põhjendanud miks ta selle arvestamata jättis. Kulude vähendamist eluasemelaenu maksete 3500 krooni ja reisikulude 1029 krooni võrra on põhjendatud. Lapse transpordikulude vähendamine kuni 2000 kroonini on põhjendatud, kuid mitte piisav. Lapsele vajalik transpordikulu ei ole kuus rohkem kui 240 krooni. Hageja on põhjendanud transpordikulusid asjaoluga, et tema elukoht on Pärnu linnapiirist väljas ja laps peab käima linnas koolis. Samas käib ka hageja ise linnas tööl. Seega, kui hageja elaks üksi, siis oleks tema kulutused transpordile ligilähedaselt samad. Lapse arvelt need oluliselt ei suurene. Sõiduki soetamine (liisimine) ei ole tingitud lapse ülapidamise vajadusest PkS tähenduses, vaid on hageja enda otsus ehk eelkõige hageja vajadus. Ei ole õige ega põhjendatud läbi elatise maksete nõuda liisingmakseteks minevate kulutuste hüvitamist kostjalt. Kohus on põhjendatult arvestanud lapse ülalpidamiseks vajalikest maksetest maha laenumaksete osa 3500 krooni. Muude kulude osa 1447 krooni (159 krooni valvekulud, 100 krooni prügivedu, 1000 krooni elekter, 208 küttepuude) ei pea kostja põhjendatuks. Elamu netopinna suurus on 270m2. See kinnistu on poolte kaasomandis, kuid hageja ainukasutuses. Peale kooselu lõppu on kostja teinud hagejale korduvalt ettepaneku kinnistu müügiks, kuna hagejale kes elab koos lapsega, on see elamiseks põhjendamatult liiga suur ning selle ülapidamine on kulukas. Hageja kinnistut müüa ei soovinud põhjendades seda sellega, et talle see meeldib. Kui hageja leiab, et talle see tõepoolest meeldib ning selle ülapidamine on talle taskukohane, siis on see tema otsus, kuid ei ole õige ega põhjendatud läbi elatise maksete nõuda kogu selle majapidamise ülapidamiseks minevate kulutuste hüvitamist kostjalt. Nagu eelpool nimetatud, tuleb lapse ülapidamiskulude määramisele hinnata lapse osa leibkonna ühistarbimises. Sellise eluaseme soetamine ning selle majandamine ei ole tingitud lapse ülapidamise vajadusest, vaid on hageja enda otsus ehk tema vajadus. Uuringu kohaselt suurenevad ühiselt tarbitavate teenuste nagu elekter, vesi, muud eluruumi ja majapidamiskulud lapse arvelt vaid 163 krooni kuus. Kui hageja elaks selles elamus üksi, oleks tema kulutused sellele eluasemele ligilähedaselt samad, lapse arvelt nende maht oluliselt ei suurene. Lapse vajadustest tingitud eluaseme kulude suurus on 465 krooni kuus. Lapse põhjendatud vajadused kuus ei ole suuremad kui 3600 krooni. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud kostja vastuväited selles osas arvestamata ja lapse ülapidamiseks vajalike kulutuste suuruse hindamata. 4
(6)Kohus leidis, ei ole tõsiseltvõetav argument, et kostja saab ainult miinimumpalka ja et peale OÜ L. saadava töötasu tal muud sissetulekud puuduvad. Kohus ei ole põhjendanud, millistel tõenditel tema järeldused tuginevad ning millele tuginedes saab nendest asjaoludest tulenevalt jõuda kohtuotsuses märgitud järeldusele. Ainuüksi asjaolust, et pool kasutas kohtumenetluses oma protsessuaalset õigust ajada asju kohtus esindaja kaudu, teadmata kas kostja on esindajale üldse tasu maksnud või kui maksis siis kui palju ja kust ta selleks raha sai, ei saa teha järeldust poole varandusliku seisundi kohta. Korteri üürimise osas on etteheited kohatud, sest ka kostja peab kuskil elama, poolte kaasomandisse kuuluv elamu on ju hageja kasutuses ja hageja ei nõustu seda müüma. Korteri üüritasu osas on kohtu seisukoht oletuslik ning seda, miks on kostja teinud korteri omanikule aasta tagasi ülekande ei ole kohtuliku arutamise käigus uuritud. Kostja on kinnitanud, et ta korteri omanik on tema sõber ning et maksab ainult halduskulusid mitte üüri. Sama kehtib ka kostja L. C. tegevuses osalemise kohta, põhjendamatu on väide nagu seal saaksid osaleda vaid varakad isikud. Asjaolust, et kostja on andud kaks aastat tagasi enda äriühingule laenu, ei saa samuti teha järeldusi kostja varandusliku seisundi kohta täna. Kohtu tuginemine kostja poolt hageja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes esitatud hagile, ei ole samuti põhjendatud. Hagiavaldus ei ole kohtuotsus ning seda tõendiks lugeda ei saa. Seda enam, et hageja on selles asjas esitanud vastuväite, et ta soovibki jätta jagatava kinnistu enda omandisse ja nõustub maksma kostjale selle eest hüvitist vaid 280 000 krooni. Selles olukorras on kostja ja kohtu tuginemine asjaolule, nagu oleks kostja kohe saamas raha 2,2 milj krooni, on ennatlik. Poolte varandusliku seisundi hindamisel ei ole kohus oma otsuses arvestanud asjaoluga, et lisaks kinnistu mõttelisele osale kuulub hagejale ka korter XXXXX rannarajoonis, mis on vägagi kõrgesse hinnaklassi kuuluv piirkond ning, et ta saab ka tööandjalt sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni. Kohus mõistis kostjalt elatise välja alates 01.08.
- Samas on kohtuotsuses märgitud, et perioodil 01.08.2008 kuni 31.12.2007 on kostja lapsele elatist tasunud summas 1800 krooni kuus, alatus 01.01.2008 kuni aprillini on kostja tasunud 2175 krooni kuus. Kostja on jätkanud elatise maksmist selles summas kuni käesoleva ajani ning kavatseb seda teha ka edaspidi. Seega on kostja lapse ülapidamiskohustust täitnud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 07.05.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus põhjendatult ei võtnud aluseks elatise suuruse otsustamisel Sotsiaalministeeriumi uurimust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikat“. Perekonnaseadusest ei tulene, et elatise suurust saab kindlaks määrata vaid nimetatud uurimusest lähtuvalt. Nimetatud uuringust nähtub, et see põhineb statistilisel hinnangul kulutustest, mis on reaalselt tehtud aastatel
- Seega ei ole seda võimalik võtta aluseks käesoleva ajal. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Nimetatud sättest tuleneb, et kohtul tuleb määrata kindlaks konkreetse lapse vajadused käesoleval ajal. Ja maakohus on ka nii toiminud. Maakohus on andnud hinnangu hageja poolt esitatud vastavatele tõenditele kogumis ja leidnud, et need on osaliselt põhjendatud ja rahuldanud hagi osaliselt. Ka kaebuses esitab kostja vaid paljasõnalisi vastuväiteid, kuid samas ei ole hageja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud. Kaebusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes saab väita, et kulutused lapsele ei ole nii suured. 5
(6)Samuti on maakohus andnud hinnangu otsuses vanemate varalisele seisundile. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kostja ei ole oma varalist seisundit kohtule õigesti kajastanud. Kostja on kohtule vaid kinnitanud, et ta elatub miinimumpalgast, mida saab OÜ-st L.. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Kostja ise on kinnitanud, et ta vältimatud kulutused kuus on kokku 3570 krooni (t.l.13). Samas on kostja nõus tasuma elatist kuus 2175 krooni. Juba nimetatud asjaolust tuleneb, et selliseid rahalisi kulutusi ei saa teha miinimumpalgast 4350 krooni. Seega on kostjal oluliselt suuremad rahalised sissetulekud, kui ta seda oma seletustes kohtule on nimetanud. Maakohtu tuginemine OÜ L. 2006 aasta majandusaasta aruandele on igati asjakohane. Kostja poolt hagejale elatise tasumine summas 2175 krooni kuus ei välista hagi rahuldamist nagu kaebuses ekslikult märgitakse, vaid seda saab arvestada jõustunud kohtuotsuse täitmise käigus. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide kaevatava kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja T. S. kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 6
(6)