le nr 257 § 4 lg 1 p-de 2, 3, 8 ja 12 on B-kategooria mootorsõiduki juhtimine KNle vastunäidustatud. 1 Seejärel pöördus K.N kirjadega selgituste saamiseks ja probleemi lahendamiseks OÜ Tartu Linna Polikliiniku juhataja dr Mihkel Lemberi poole ja Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakonda. Saadud vastused K.Nt ei rahuldanud. 21.04.2008 esitas KN kaebuse Tartu Halduskohtusse OÜ Tartu Linna Polikliiniku liiklusmeditsiini komisjoni 20.02.2008 otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja pöördus 20. veebruaril k. a. OÜ Tartu Linna Polikliiniku (edaspidi Polikliinik) liiklusmeditsiini komisjoni (edaspidi Komisjon) poole taotlusega anda juhiloa pikendamiseks nõutav tervisetõend, kuna AB kategooria juhiloa kehtivus hakkas lõppema. Komisjon leidis, et Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2005. a.
nr. 257 "Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisetõendi vormid" (edaspidi Määrus) § 4 lg 1 p-de 2, 3, 8 ja 12 kohaselt on kaebajapoolne mootorsõiduki juhtimine vastunäidustatud. KN leiab, et vastustaja on ignoreerinud
järgmistes sätetes kehtestatut: 1) Enne tervisekontrolli läbimist peab juht täitma tervise kontrolli kaardi tervisedeklaratsiooni osa (
Kohtule esitatud tervisekontrolli kaardi sellel osal on küll kaebaja allkiri, kuid seal olev tekst ei ole tema kirjutatud ning näitamata on kahe paranduse autor, 2) kaebajale ei väljastatud tervisetõendit, mis tuleb anda ka juhile, kes tunnistatakse kõlbmatuks mootorsõidukit juhtima, 3)
lg 1 kohaselt tuleb tervisetõend vormistada tervisekontrolli kaardi alusel, mille
Niisuguseid haigusi ja muid tervisehäireid, mille tõttu kaebuse esitaja tunnistati kõlbmatuks mootorsõidukit juhtima, komisjoni istungi raames tehtud tervise uuringutega ei ole aga tuvastatud. Kohtule saadetud tervisetõend nr. 226 on vormistatud
lg 1 ja
lisa 2 nõudeid järgimata: tõendile on alla kirjutanud vaid 2 komisjoni liiget. On märkimata, kas isik võib või ei või juhtida mootorsõidukit ning tõendil puudub isiku allkiri; täitmata on
lg 6 nõue, et tervisekontrolli tegija otsus tuleb kanda tervisekontrolli kaardi 3. osale.
lg 7 kohustab tervisekontrolli tegijat tutvustama ja selgitama juhile tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi. Minupoolset autojuhtimise sobimatust põhjendas komisjoni esimees vaid minul olnud kahe infarktiga, kuigi infarkt omaette võetuna mootorsõiduki juhtimise õigust ei välista ja on võimalik. Seda, et Komisjoni otsust ei ole kaebuse esitajale arusaadavalt selgitatud, tõendab kaebuse esitaja väitel ka tema allkirja puudumine tervisekontrolli kaardil. Kuna Komisjoni otsuse motivatsioon ja selle aluseks võetud faktilised terviseandmed jäid kaebuse esitajale suuliselt teatatuna suures osas arusaamatuks, kirjalikku otsust aga ei antud, palus kaebuse esitaja 22.veebruaril Komisjoni esimehel dr Marge Lepikul selgitada otsust kirjalikult. 26. märtsi k. a. vastuses, mis allkirjastatud dr Marge Lepiku ja Polikliiniku juhataja Mihkel Lemberi poolt, on jällegi osutatud vaid
vastavatele sätetele ilma kaebuse esitaja 2 küsimusele konkreetselt vastamata, on teatatud, et kaebajal esinevatest kroonilistest haigustest ei ole võimalik tervistuda. Kaebuse esitaja leiab, et Polikliinik on teadmata kaalutlusel kangekaelselt ignoreerinud
§-s 9 lg 7 sätestatud nõuet selgitada juhile tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. Otsuse aluseks võetud seadusesätete loetlemine ilma nende sätete kohaldamist põhjendamata on vaevalt otsuse arvestatav selgitamine. Kaebuse esitajale on arusaamatu, miks perearst suunas ta mootorsõidukijuhi tervisetõendit saama Komisjoni ja miks Komisjon talle minule tervisetõendi andmise enda menetlusse, kuigi kaebuse esitaja ei kuulu nende isikute hulka, kellele tervisetõendi peab andma liiklusmeditsiini komisjon (
KN leiab, et otsuse selle kohta, et temapoolne autojuhtimine on tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tegi ebapädev organ. Kaebuse esitaja palub Tartu Linna Polikliiniku liiklusmeditsiini komisjoni
s fikseeritud sätted, mille alusel tunnistas komisjon kaebaja kõlbmatuks mootorsõiduki juhtima. 17. märtsil 2008 a. esitab kaebaja kirja, kus mitmel leheküljel analüüsib tema suhtes pandud põhistatud diagnoose. Kaebaja juhindub oma kirjas ka korduvalt
s sätestatust. Sisuliselt viitab see asjaolule, et kaebaja on teadlik otsusest ja selle sisust ning mõistab igakülgselt otsuse sisu, kuid ei nõustu sellega. K.N tuli liiklusmeditsiini komisjoni tervisetõendi saamisele perearsti suunamisel, kes ei ise ei julgenud sellise tervisliku seisundiga inimesele otsust teha. Perearsti poolt oli komisjonile antud ka K.N ambulatoorne kaart. Nende andmete alusel ei olnud komisjonil võimalik anda luba auto juhtimiseks. K.Nl on kroonilised haigused, mis on diagnoositud kõrgema raviasutuse poolt ja komisjonil ei ole võimalik neid diagnoose muuta. Komisjonis selgitati kaebajale, mis alusel ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida. Kaebaja sellega ei nõustunud, väites, et ta on täiesti terve. Tervisekontrolli kaardile ta allkirja ei andnud. Tervisetõendit komisjon ei väljastanud, kuna kaebaja ei olnud otsusega nõus. Komisjon arvestab, et tervisetõendi väljastamise eest tuleb maksta 350 krooni. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja oli igakülgselt teadlik oma tervislikust seisundist, oli teadlik mis põhjustel ei saa teda tunnistada kõlblikuks juhtida mootorsõidukit ning 3 kaebajal oli võimalus tutvuda oma tervisekaardis paiknevate andmetega, mida ta aga ilmselt ei ole teinud. Kaebajal oli võimalus nõuda välja otsus, mida ta samuti ei ole teinud. Vastustaja on lähtunud oma tegevuses kehtivast
st ja selle raames kehtestatud formularist, lisamata formularile iseseisvalt mingeid täiendusi otsuse peale edasi kaebamise korra kohta. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse tähtaeg 09.07.2008
ga ennistas kohus KN kaebuse esitamise tähtaja. Kohtumäärust kumbki menetlusosaline ei vaidlustanud. Vastustaja on nii kirjalikus vastuses kaebusele kui ka kohtuistungil esitanud vastuväiteid kaebuse tähtaja suhtes. Kohus ei pea vajalikuks kohtuotsuses uuesti hinnata asjaolusid, mis on kohtumääruses analüüsitud. Kui vastustaja ei nõustunud kaebuse menetlusse võtmisega tulenevalt väidetavast tähtaja rikkumisest, oli vastustajal võimalus ja õigus esitada määruskaebus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise
le.
le edasikaebamise kord ja tähtaeg oli kirjas ka kohtumääruses. Liiklusmeditsiini komisjoni otsuse tühistamise taotlus Liiklusseaduse § 281 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuht perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus mootorsõiduki juhtimiseks. Liiklusseaduse § 281 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama tervisenõuetele. Kehtestatud tervisenõuetele vastavust tõendab perearsti või eriarstiabi osutava juriidilise isiku juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjoni väljastatud tervisetõend. Seega sõltub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus tema terviseseisundist, mida kontrollitakse kas enne juhtimisõiguse taotlemist või perioodiliselt teatud aja järel. Liiklusseaduse § 28¹ lõikest 4 tulenevalt on tervisekontrolli tingimused ja kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2005
ga nr 257 „Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisetõendite vormid“. Kaebuse esitaja on taotlenud, et kohus tühistaks OÜ Tartu Linna Polikliiniku liiklusmeditsiini komisjoni 20.02.2008 otsuse, milles leiti, et tema terviseseisund ei võimalda mootorsõidukit juhtida.
kohaselt teostab juhi tervisekontrolli kas perearst või liiklusmeditsiini komisjon. Antud juhul teostas kontrolli komisjon ja seda kaebuse esitaja perearsti taotlusel. Seda kinnitas kohtuistungil nii kaebaja ise kui komisjoni esimees. Vastustaja väitel ei julgenud perearst ise, tulenevalt kaebuse esitaja tervislikust seisundist, otsustust teha. Kohus on seisukohal, et kuigi
lg 1 kohaselt teeb 1.gruppi kuuluvatele juhtidele (kuhu kuulub ka kaebuse esitaja
lg 2 p 1 alusel) tervisekontrolli perearst, võib
lg 2 alusel isikut raviv arst ehk perearst saata isiku kontrollile liiklusmeditsiini komisjoni. 4 Seega loeb kohus, et liiklusmeditsiini komisjon oli pädev teostama kaebuse esitaja suhtes 20.02.2008 tervisekontrolli. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole võimalik komisjoni otsust tühistada, kuna nähtuvalt vastustaja poolt esitatud materjalidele, ei ole komisjon otsust, kas K.N võib mootorsõidukit juhtida või mitte, teinud ega seda ka vormistanud. Seega puudub komisjoni otsus ehk haldusakt, mis kaebaja õigusi saaks rikkuda. Kaebajale ei ole väljastatud ka tervisetõendit otsusega, et ta ei või juhtida mootorsõidukit.
lg 4 kohaselt, arvestades juhi terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, otsustab tervisekontrolli tegija, kas juht võib või ei või mootorsõidukit juhtida. Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli tegija otsuse juhi tervisekontrolli kaardi kolmandale osale (
Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab juhile tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust ning võtab juhilt selle kohta tervisekontrolli kaardile allkirja (
Antud juhul K.N tervisekontrolli kaardi kolmandale osale ei ole komisjon otsust teinud ega selle kohta juhilt allkirja võtnud. Komisjoni esimehe seisukohta, mis on märgitud terviseuuringute osale, ei saa lugeda komisjoni otsuseks. Komisjoni otsus on kollektiivne otsus, mitte komisjoni esimehe otsus. Tervisekaardi kolmandas osas ei ole määratud ka järgmise tervisekontrolli aega, ehk seda, mis ajani tehtud otsus kehtib ja millal võib kaebuse esitaja uuesti pöörduda terviseseisundi kontrollimiseks kas perearsti või komisjoni poole. Puuduvad ka tervisekontrolli tegija - komisjoni kõikide liikmete allkirjad. Komisjoni otsust ei ole märgitud ka tervisetõendile, millise on komisjoni esimees üldse läbikriipsutanud. Vastustaja esindaja, komisjoni esimehe seletuse kohaselt selgitas ta kaebuse esitajale terviseuuringute tulemusi. K.N ei olnud tulemusega nõus, mistõttu ei saanud kaebuse esitajalt kaardile allkirja võtta ega vormistada ka tervisetõendit. Vastustaja selgituse kohaselt maksab tervisetõend 350 krooni ning seetõttu ei sunni nad eitava vastuse korral tervisetõendit välja võtma ja selle eest maksma. Kaebaja ei ole komisjoni otsuse alusel vormistatud tervisetõendi välja andmist ka ise taotlenud. Kaebuse esitaja kohtistungil antud seletuse järgi ta ei mäleta, kas talle tutvustati tervisekontrolli kaardi teist lehekülge ega mäleta ka, kas ta pidi sellele allkirja andma või ta keeldus allkirja andmisest. Kohus on seisukohal, et ka juhul, kui terviseuuringu tegija leiab, et juhi terviseseisund ei võimalda mootorsõidukit juhtida, ja juht ei soovi tervisetõendi väljastamist, tuleb vastav otsus kanda tervisekaardi III osale (terviseuuringu tegija otsus), samuti tuleb vormistada otsuse alusel nõuetekohane tervisetõend. Asjaolu, et isik ei ole nõus otsusega ja ei ole nõus tervisekaardile allkirja andma, ei tähenda, et tervisekontrolli tegija saaks jätta otsuse tegemata või tervisetõendi vormistamata. Kui isik keeldub allkirja andmisest, tuleb teha vastav märkus kaardile.
lg 1 kohaselt tuleb vormistada tervisekontrolli kaardi alusel vormikohane tervisetõend, määrus ei näe ette, et see vormistatakse ainult juhi taotlusel. Tervisekontrolli kaardi ja tervisetõendi kohaselt tuleb kontrolli tegijal märkida nii otsuses kui tervisetõendil järgmise tervisekontrolli aeg, ehk mis ajani tehtud otsus kehtib. Kohus peab antud nõude täitmist oluliseks, kuna see näitab mis ajal on isikul õigus uuesti pöörduda tervisekontrolli tegija poole uue tervisetõendi saamiseks. Nähtuvalt esitatud materjalidest, on kaebuse esitaja kohta tervisetõend osaliselt vormistatud, tervisetõendile on kantud tõendi number ja kaebaja andmed. Olukord, kus tervisekontrolli tegija ei ole otsust vormistanud ega ka tervisetõendit vastavalt nõuetele vormistanud, võimaldab juhil igal ajal pöörduda uuesti kontrolli tegija poole uueks tervisekontrolliks. Seda kinnitas nii vastustaja kui ka kaebaja, kelle väitel saabki ta tervisetõendi mujalt. Komisjoni 20.02.2008 uuringud ja läbiviidud toimingud ei ole piiranud kaebajal mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna puudub vastav 5 tervisekontrolli läbiviija otsus. Kuna puudub vastav otsus, ei ole kohtul võimalik seda ka tühistada. Kuna tervisekontrollija tegija ei ole otsust teinud ja ei ole määranud, mis ajal võib kaebuse esitaja uuesti tervisekontrollimisele pöörduda, on kaebuse esitajal see võimalus siiani kogu aeg olnud ja on ka praegu. Kohus märgib, et otsus, kas juhi terviseseisund vastab kehtivatele nõuetele, allub kohtu piiratud kontrollile. Kohus ei ole pädev hindama, milliseid haigusi juht põeb või kuidas varem põetud haigused mõjutavad hilisemal ajal mootorsõiduki juhtimist, ehk kohus ei ole pädev andma hinnangut isiku meditsiiniliste näidustuste suhtes. Seda, kas mootorsõiduki juht või juhtimisõiguse taotleja terviseseisund vastab kehtestatud tervisenõuetele, saab otsustada ainult meditsiinilist haridust omav isik või nendest moodustatud komisjon, mitte kohus või juht ise. Asjaolu, kuidas isik ühel või teisel hetkel tunneb oma tervislikku seisundit, ei anna alust lugeda komisjoni otsust õigusvastaseks. Vastustaja selgituste kohaselt lähtus komisjon perearsti poolt saadetud kaebaja ambulatoorsest kaardist, kus on eriarstide poolt pandud diagnoosid, mis ei võimaldanud anda kaebajale õigust lubada mootorsõidukit juhtida. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.