Obsah (8)

§ 79§ 38§ 60§ 61§ 51§ 80§ 54§ 106

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-738 Otsuse kuupäev 13. juuni 2008.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla direktor

) vaide kohta sätestatud nõuetele. S. Issajevi vaie oli selge osas, et kinnipeetav vaidlustab Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja. Arusaamatuks jäi kinnipeetava taotlus tunnistada kehtetuks inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse kõik ebaõiged otsused. Kuna vaie oli esitatud puudustega, andis Tartu Vangla kinnipeetavale 29.02.2008 kirjaga tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 13.03.

1. Kinnipeetav S. Issajev puuduseid vaides ei kõrvaldanud. Tartu Vangla edastas S. Issajevi vaide 17.03.2008 kirjaga Justiitsministeeriumile osaliseks lahendamiseks ja osaliselt tagastamiseks. Tartu Vangla palus Justiitsministeeriumil tagastada vaie selles osas, mis puudutab taotlust tunnistada kehtetuks inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse kõik ebaõiged otsused. Justiitsministeerium tagastas 01.04.2008 kirjaga nr 11-7/2985 vaide osas, mis puudutas inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse ebaõigete otsuste kehtetuks tunnistamist. Justiitsministeeriumi 11.04.2008 vaideotsusega nr 11-7/2985 jäeti S. Issajevi vaie Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 tühistamiseks rahuldamata.
2. S. Issajev esitas 17.04.2008 kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 tühistamiseks, Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning 50 000 krooni ulatuses mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse põhjendused ja taotlus
3. Kaebuse kohaselt kirjutas kaebaja 28.12.2007 avalduse, et saada allkirjastatud avalduste koopiad asjade vahetamise kohta. Inspektor-kontaktisik E. Tarkus tõi kaebajale vastuse 24.01.2008, millest selgus, et selliseid avaldusi ei ole olemas. Kaebaja leidis, et inspektorkontaktisik E. Tarkus ei oska vene keelt ja seetõttu ei saa ta oma ülesannetega hakkama, kusjuures E. Tarkus kirjutas hiljem seletuskirja, et kaebaja vehkis sõrmega, ähvardas ja ütles jõhkra sõna. Kaebaja on seisukohal, et midagi sellist toimunud ei ole. Kaebaja väitel määrati talle Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirjaga nr 1-4/218 selle eest ebaseaduslik ja kahekordne karistus 10 päeva kartserit, millele lisaks sama käskkirjaga 15 ööpäeva katseajaga 6 kuud. Kaebuse esitaja palub kõigi paragrahvide, moraali- ja eetikanormide põhimõtete rikkumise eest, selle asjaga seoses olnud ebamugavuste eest, tema kui kinnipeetava õiguste ja vabaduste kitsendamise eest, liigse muretsemise, stressi ja peavalude eest ning samuti selle eest, et teda paigutati 10 ööpäevaks kartserisse piinlema ja kannatama, ja tema inimväärikuse alandamise eest välja mõista vastustajalt moraalse kahju eest 50 000 krooni ning tühistada Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218; selgitustaotlusele vastamine 25.02.2008 nr V1-749; taotlusele vastamine 23.01.2008 nr V1-13; selgitustaotlusele vastamine 23.01.2008 nr V17638; distsiplinaarmenetluse protokoll 20.02.2008; ettekanne 25.01.2008 nr 100; vaide edastamine ja osaline tagastamine 17.03.2008 nr 6-21/4377; vaide osaline tagastamine 01.04.2008 nr 11-7/
4. Vastustaja vastuväited
5. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2 Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 tühistamise osas teatab vastustaja, et Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirjaga nr 1-4/218 karistati S. Issajevit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks, millest 10 ööpäeva pöörati täitmisele koheselt ja 15 ööpäeva kartseri karistuse kandmine lükati edasi 6 kuulise katseajaga, selle eest, et tema kasutas 24.01.2008 inspektor-kontaktisikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ning sõimas ja ähvardas inspektor-kontaktisikut. Kaebaja enda väitel tekkisid temal erimeelsused inspektor-kontaktisikuga E. Tarkus sellest, et E. Tarkus ei toonud S. Issajevi poolt väidetavalt 25.07.2007 kirjutatud taotluse koopiat, milles S. Issajev avaldas soovi vahetada oma vanu asju uute vastu. 23.01.2008 antud vastuses nr V1 13 kaebajale selgitati, et kaebaja ole nimetaud kuupäeval sellesisulist taotlust esitatud. Tartu Halduskohtu menetluses oli haldusasi nr 3-07-2265, mille esemeks oli samuti S. Issajevi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale, mis oli seotud tema poolt riiete vahetamise taotlustega. Nimetatud asjas tegi halduskohus 21.12.2007 otsuse, millega jäeti S. Issajevi kaebus rahuldamata. Lähtudes asjaolust, et poolte vahel on juba olemas jõustunud kohtuotsus, puudus kaebajal igasugune õigustus solvata või ähvardada inspektor-kontaktisikut, kuna asjaolud seoses kaebaja poolt riiete vahetamise taotlustega olid juba välja selgitatud. Justiitsministeerium oma 11.04.2008 vaideotsuses nr 11-7/2985 on samuti asunud seisukohale, et Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218 S. Issajevi distsiplinaarkorras karistamise kohta on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja on vääralt tõlgendanud vangistusseaduses sätestatud distsiplinaarmenetlust puudutavaid sätteid, pidades samas käskkirjas osa karistuse katseajaga määramist topeltkaristamiseks. VangS § 65 lg 2 annab vangla direktorile õiguse lükata distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramine edasi tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Karistuse tingimuslikult määramine annab kinnipeetavale õiguskuulekalt käitudes võimaluse hoida ära tingimuslikult määratud karistuse täitmisele pööramise kuna tulenevalt VangS § 65 lg 4 ei pöörata katseajaga määratud distsiplinaarkaristust täitmisele kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse osas selgitab vastustaja, et S. Issajevi kaebusest ei selgu, millised Tartu Vangla toimingud peab halduskohus õigusvastaseks tunnistama. Võib ainult oletada, et nimetatud toimingud võivad olla seotud inspektor-kontaktisikuga E. Tarkusega, kes väidetavalt ei tõlgi temale kirju, ei oska vene keelt ning ei täida oma tööülesandeid korrektselt. Samas ei ole kaebaja nimetanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, kuidas on E. Tarkuse toimingud rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi või milles seisneb E. Tarkuse toimingute õigusvastasus ning milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi. S. Issajev esitas 25.02.2008 Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustas „kõik" inspektor-kontaktisiku Elar Tarkuse otsustused. Kuna vaidest ei olnud võimalik aru saada, mida S. Issajev pidas silmas „kõikide" E. Tarkuse otsuste all, andis Tartu Vangla S. Issajevile vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 13.03.2008 S. Issajev ei kõrvaldanud vaide puudusi ettenähtud tähtajaks ning tulenevalt VangS § 11 lg 6 edastas Tartu Vangla S.Issajevi vaide Justiitsministeeriumile ning palus selle nõude osas S. Issajevile vaie

§ 79lg 1 p 2 alusel tagastada.

01.04.2008 tagastas Justiitsministeerium S. Issajevile selles osas vaide. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja on ise rikkunud vaidemenetluse käigus

§ 38

lõikes 3 sätestatud kohustust, ehk siis jätnud vanglale kohe algselt teavitama talle teadaolevad 3 menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, mis on kaasa toonud menetluse venimise ning mis pigem takistab kaebajal oma õigusi kaitsta. Samuti ei ole kaebaja kohtule esitatud kaebuses märkinud konkreetseid E. Tarkuse või Tartu Vangla toiminguid, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi. Kaebajale on mitmeid kordi selgitatud, et vanglal ei ole kohustust vastuskirju kinnipeetavale tõlkida. Küll on aga vajadusel alati selgitatud, mis on vastuskirja sisu. Asjaolu, et kaebajale vangla poolt antud vastused ei meeldi ei tähenda veel seda, et nende andmisel on rikutud kehtivat seadusandlust või ei täida inspektor-kontaktisik kohe kohusetundlikult oma tööülesandeid. Kaebaja süüdistab vanglat alusetult taotluste kadumises ning inspektor-kontaktisikut töökohustuste täitmata jätmises. Kaebajal endal puudub lihtsalt ülevaade, arvestades tema arvukate taotluste ja kaebuste kirjutamist, millal ning milliseid taotlusi ta vanglale esitanud on. Tartu Vangla leiab, et S. Issajev, esitades kohtusse kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemisel on käitunud pahauskselt, kuritarvitades oma õigust pöörduda kohtusse ning kaebuse umbmäärasusega venitab ning takistab tahtlikult menetlust, mida saab käsitleda halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 15 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumisena ning mille eest on kohtul õigus menetlusosalist trahvida. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas selgitab vastustaja, et riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või väärikuse teostamise korral. Kaebaja leiab, et tema viibis alusetult kartseris ja sellega kaasnes ebamugavustunne, stress ja peavalud, mille käes pidi kaebaja piinlema ja kannatama.

§ 60

lg 2 kohaselt haldusakt kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganile.

§ 61lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni.

Kaebaja viibis Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 alusel kartseris perioodil 22.02.03.03.2008 Nimetatud käskkiri on õiguspärane kuna on antud välja kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Justiitsministeerium, kellel oli käskkirja tühistamise õigus leidis, et käskkirja tühistamiseks puudub alus ning selle andmine oli õiguspärane. Seega viibis kaebaja kartseris õiguspärase ja kehtiva haldusakti alusel ning temal puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. Tartu Vanglale teadaolevalt ei avaldanud kaebaja kartseris viibimise ajal soovi saada arsti või psühholoogi vastuvõtule tema poolt kirjeldatud probleemidega. Tartu Vangla dokumentide osas selgitab vastustaja, et kaebaja taotleb Tartu Vangla 25.02.2008 vastuse V1-749; 23.01.2008 vastuse V1-13 ja 23.01.2008 vastuse V1-7638 tühistamist. Tartu Vangla vastuste näol on tegemist on selgitustaotlusele vastamisega. Sellega anti kaebajale selgitusi, miks ei ole võimalik temale väljastada tema poolt soovitud koopiat ning miks edastas inspektor-kontaktisik vangla vastuskirja ilma tõlketa ehk siis selgitati toimingut. Seega ei ole vastuste puhul tegu haldusaktiga

§ 51ja HKMS § 7 mõttes ja kaebuse esitajal ei ole õigust seda kohtus vaidlustada. Vang

S § 133 kohaselt on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaas karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Selline teavitamine toimub ettekandega ja üldjuhul 4 kirjalikus vormis. Vangla sisekorraeeskirja (kinnitatud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72) § 97 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll. Nimetatud dokumendid ei ole iseseisvad haldusaktid kuna need ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega ei ole tegemist iseseisvate haldusaktidega vaid menetlustoimingut fikseerivate dokumentidega ning neid ei ole võimalik iseseisvalt vaidlustada.

§ 80

lg 1 sätestab, et kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan väide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. VangS § 1 1 lg 6 sätestab, et kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada vastavalt

§-le 79, edastatakse vaie koos vangla seisukohaga Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium vaatab vaide läbi, kui vaide tagastamise alused puuduvad. Seega on jällegi nimetatud dokumendi puhul tegemist lihtsalt menetlustoiminguga, millega ei kaasne kaebajale õiguslikke tagajärgi ning mida ei ole õigus halduskohtus vaidlustada. 01.04.2008 vaide osaline tagastamine nr 11-7/2985 on tehtud Justiitsministeeriumi poolt, seega ei ole Tartu Vangla haldusakti väljaandja ning selle tühistamise nõudmisel õige vastustaja. Vastustaja on seisukohal, et Stanislav Issajevi kaebus tuleb jätta rahuldamata rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus

1. HKMS § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ning HKMS § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib kaebusega taotleda avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue formaalselt lubatav. HKMS § 9 lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib esitada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastustaja kaebuse tähtaegsust ei vaidlusta. Vaideotsuse sai kaebaja kätte 15.04.2008 (t.l.-27), kaebus esitati Tartu Halduskohtule
2. aprillil
3. Kohus loeb kaebuse esitatuks tähtaegsena. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning kirjalikus menetluses poolte esitatud täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. I Kaebuse esitaja palub tühistada Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218, kuna ta ei ole karistamise aluseks olevat tegu toime pannud. Vastustaja leiab, et Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218 S. Issajevi distsiplinaarkorras karistamise kohta on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. 5 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tartu Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav Stanislav Issajevit Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirjaga nr 1-4/218 inspektor-kontaktisikuga suhtlemisel ebatsensuursete väljendite kasutamise, tema sõimamise ja ähvardamise eest VangS § 67 punkti 1 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt kuulus 10 ööpäeva kartserit koheselt täitmisele pööramisele ja 15 ööpäeva täitmisele pööramine lükati edasi kuue kuulise katseajaga. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Lähtuvalt VangS § 63 lõike 1 punktist 4 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust - kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vastavalt VangS § 67 punktile 1, julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Teo toimepanemise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.

1. kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.6 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega ning teiste kinni peetavate isikutega viisakas ning kodukorra punkt 7.2.4 sätestab, et kinni peetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse ettekandega nr 100, millest selgub, et E. Tarkuse täiendavate selgituste peale kinnipeetav S. Issajev tõmbas käe rusikasse ja sirutas selle E. Tarkuse suunas, samal ajal ähvardades, et tulgu E. Tarkus kambrisse, küll kinnipeetav siis näitab, kuidas asju aetakse. Kinnipeetav kasutas ka E. Tarkuse aadressil ebatsensuurseid väljendeid vene keelseid ebatsensuurseid väljendeid; vanemvalvur P. Fomini, selgitusega inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse ettekande nr 100 juurde, mille kohaselt oli P. Fomin tunnistajaks kuidas kinnipeetav ähvardas E. Tarkust - E. Tarkuse selgituste peale muutus kinnipeetav S. Issajev rahulolematuks ning ütles, et kui E. Tarkus kambris oleks, küll ta siis räägiks temaga. Kinnipeetav kasutas ebatsensuurseid venekeelseid väljendeid. 6 Kaebaja nõustub oma seletuskirjades, et tema ja inspektor-kontaktisiku vahel toimus vaidlus kinnipeetavale saabunud vastuskirja üle, kuid eitab inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse ähvardamist, solvamist ja sõimamist ebatsensuursete sõnadega. Kaebaja kambrikaaslane R. Rudakov kinnitab oma seletuskirjas, et oli tunnistajaks kambrikaaslase ja inspektor-kontaktisiku vahelisele vaidlusele saabunud vastuskirja üle ning väidab, et ähvardamist, solvamist ning ebatsensuursete sõnade kasutamist S. Issajevi poolt ei olnud. Kohus järeldab, et kaebaja seletuskirjades esitatud selgitused on ennastõigustavad ning antud taotlusega vabaneda vastutusest. R. Rudakovi seletus on antud olmerahu huvides sooviga säilitada head läbisaamist kaebaja kui kambrikaaslasega. Seetõttu ei saa neid lugeda usaldusväärseteks. E. Tarkuse ja P. Fomini seletuste tõepärasuses ei ole põhjust kahelda. Kaebaja ei ole nimetanud ning ka toimiku materjalidest ei selgu asjaolusid, mis E. Tarkuse ja P. Fomini seletused kahtluse alla seaksid. Vastustaja väitel on S. Issajev 27.08.2007 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning teadlik, et nende rikkumine on õigusvastane ja distsiplinaarkorras karistatav. Kaebaja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Seega võib järeldada, et kaebaja pani karistuse aluseks olevad teod toime teadlikult, otsese tahtlusega. Kohus leiab, et kaebaja poolt Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 nõuete süüline rikkumine on leidnud tõendamist. Vangla direktoril oli õigus määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus vangla kodukorra rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse raskusastme määramisel on võetud arvesse asjaolu, et S. Issajevil oli karistuse määramise aja seisuga 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane distsiplinaarmenetlus päädis kinnipeetava S. Issajevi jaoks kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Viimased distsiplinaarrikkumised olid toime pandud lühikese perioodi jooksul, millest järeldub rikkumiste toimepanemine järjepidevus. Kinnipeetava käitumisest nähtub, et ta jätkab oma antisotsiaalset suhtumist vanglas kehtestatud reeglitesse, millega ohustab vangla üldist julgeolekut. S. Issajevi puhul on vangistuse kandmise ajal distsiplinaarmõjutustena rakendatud enamvähem kõiki distsiplinaarkaristuste liike, kuid need ei ole kinnipeetava distsiplineerimisel andnud soovitud tulemust. Parima tulemuse andis kinnipeetava karistamine katseajaga kartserisse paigutamisel, sest ta ei pannud katseajal toime ühtegi distsipliinirikkumist. Vältimaks peresuhete katkemist väljaspool vanglat ei olnud otstarbekas kinnipeetava suhtes rakendada lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist ei saanud S. Issajevi suhtes karistusena rakendada, kuna ta ei osale vangla tööhõives, noomitus oleks karistusena ebaproportsionaalne toime pandud rikkumise raskusastmega ja kinnipeetava enda eitava suhtumisega antud rikkumisse. Kinnipeetav ei ole ilmutanud kahetsust ega avaldanud soovi vabandada, vaid otsib oma teole õigustusi. Seetõttu on kõige otstarbekam ja proportsionaalsem karistada kinnipeetavat pikaajalise paigutamisega kartserisse , millest osa karistusest pöörata täitmisele koheselt ning teise osa täitmisele pööramine edasi lükata tingimisi katseajaga. Vangla direktor määras S. Issajevile karistuseks kartserisse paigutamise 25-ks ööpäevaks, millest kohesele täitmisele kuulus 10 ööpäeva ja 15 ööpäeva täitmisele pööramine lükata edasi kuue kuulise katseajaga. Kohus leiab, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. 7 Kaebaja väide, et talle määrati Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirjaga nr 1-4/218 kahekordne karistus 10 päeva kartserit, millele lisaks sama käskkirjaga 15 ööpäeva katseajaga 6 kuud, ei leidnud kinnitust. Kaebaja on ekslikult lugenud ühe karistuse kohesele täitmisele kuuluva osa ja edasi lükatud täitmisele pööramisega karistuse osa erinevateks karistusteks. Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 vorminõuete rikkumisi kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218 on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ning Stanislav Issajevi kaebus käskkirja tühistamise osas tuleb jätta rahuldamata. II Lisaks Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirjale nr 1-4/218 palub kaebaja tühistada järgmised dokumendid: selgitustaotlusele vastamine 25.02.2008 nr V1-749; taotlusele vastamine 23.01.2008 nr V1-13; selgitustaotlusele vastamine 23.01.2008 nr V1-7638; distsiplinaarmenetluse protokoll 20.02.2008; ettekanne 25.01.2008 nr 100; vaide edastamine ja osaline tagastamine 17.03.2008 nr 6-21/4377; vaide osaline tagastamine 01.04.2008 nr 117/
2. Vastustaja kaebuse esitaja leiab, et nimetatud dokumentide puhul ei ole tegemist haldusaktidega, vaid menetlustoiminguid kajastavate dokumentidega, millest ei tulene kaebajale õiguslikke tagajärgi ning seetõttu ei saa neid kohtus vaidlustada. Et vaide osaline tagastamine 01.04.2008 nr 11-7/2985 on välja antud Justiitsministeeriumi poolt, ei ole Tartu Vangla selle tühistamise nõude osas õige vastustaja. Kohus nõustub vastustaja vastuväidetega.

§ 51

lõike 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

§ 106

lõigete 1 ja 2 kohaselt haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes on toiming. Toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata menetlustoimingule. Kohus jõuab järeldusele, et Tartu Vangla dokumendid - selgitustaotlusele vastamine 25.02.2008 nr V1-749; taotlusele vastamine 23.01.2008 nr V1-13; selgitustaotlusele vastamine 23.01.2008 nr V1-7638; ettekanne 25.01.2008 nr 100; distsiplinaarmenetluse protokoll 20.02.2008; vaide edastamine ja osaline tagastamine 17.03.2008 nr 6-21/4377; vaide osaline tagastamine 01.04.2008 nr 11-7/2985 – on menetlustoiminguid kajastavad dokumendid, mille puhul ei ole tegemist üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korralduse, otsuse, ettekirjutuse, käskkirja või muu õigusaktiga ja seetõttu ei saa neid käsitleda haldusaktidena või haldusorgani tegevusena (toiminguna). Kohus ei tuvastanud, et need menetlustoimingud oleks toonud kaasa kaebuse esitaja jaoks mingeid õiguslikke tagajärgi ja seetõttu ei ole kaebaja õiguste rikkumine võimalik. Kuna eelnimetatud Tartu Vangla dokumendid ei ole haldusaktid ega ka toimingud, ei ole nende tühistamine HKMS sätete alusel võimalik. 8 Kohus leiab, et dokumentide - selgitustaotlusele vastamine 25.02.2008 nr V1-749; taotlusele vastamine 23.01.2008 nr V1-13; selgitustaotlusele vastamine 23.01.2008 nr V1-7638; ettekanne 25.01.2008 nr 100; distsiplinaarmenetluse protokoll 20.01.2008; vaide edastamine ja osaline tagastamine 17.03.2008 nr 6-21/4377; vaide osaline tagastamine 01.04.2008 nr 117/2985 - tühistamise osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 jätab kohus S. Issajevi kaebuse Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 tühistamise ja Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise osas rahuldamata. III Kaebuses palub S. Issajev kõigi paragrahvide, moraali- ja eetikanormide põhimõtete rikkumise eest, selle asjaga seoses olnud ebamugavuste eest, tema kui kinnipeetava õiguste ja vabaduste kitsendamise eest, liigse muretsemise, stressi ja peavalude eest ning samuti selle eest, et teda paigutati 10 ööpäevaks kartserisse piinlema ja kannatama, ja tema inimväärikuse alandamise eest välja mõista vastustajalt moraalse kahju eest 50 000 krooni. Vastustaja kaebuse esitaja nõudega ei nõustu ja leiab, et kaebajal puuduvad alused nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna kaebaja paigutati kartserisse õiguspäraselt. Kartseris viibimise ajal ei avaldanud kaebaja soovi saada arsti või psühholoogi vastuvõtule tema poolt kirjeldatud probleemidega. Kohus, tutvunud kaebuse ja sellele lisatud tõenditega ning toimiku materjalidega, leiab, et 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata. VangS § 11 lõike 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Lähtuvalt RVastS § 17 lõikest 1 võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. /---/. Vastavalt RVastS § 18 lõikele 2, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtule esitatud kaebuses ei ole märgitud, et kaebuse esitaja oleks eelnevalt esitanud 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõuet Tartu Vanglale ning et Tartu Vangla oleks kas taotluse lahendanud või taotluse tagastanud või ei oleks taotlust tähtaegselt lahendanud. Nimetatud asjaolusid ei nähtu ka toimiku materjalidest. Kohus jõuab järeldusele, et kaebuse esitajal on 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks 9 kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohus leiab, et 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 23 lõikele 5 loetakse kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda. Roby Koik Kohtunik 10