Obsah (5)

§ 12§ 23§ 11§ 9§ 10

3-08-1207 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1207 Haldusasi OÜ Liivakivi Invest kaebus Maksu-

§ 12lg 3/.

2. Jätta OÜ Liivakivi Invest kaebus läbi vaatamata ka alternatiivnõuete osas kaebajal põhjendatud huvi ja kaebeõiguse puudumise tõttu /

§ 23lg 3 p 1/ 3.

Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri pooltele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni p 1 peale võib 10 päeva jooksul ja määruse resolutsiooni p 2 peale 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3, § 471 lg-d 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. Kaebusest nähtuvalt soovis kaebuse esitaja vaidlustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse (Põhja MTK) 27.02.2008 muutva tingimusega maksuotsust nr 12-5/153 osas, millega määrati kaebajale täiendavalt tasumisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 68 260 krooni ning töötasudelt arvestatud sotsiaalmaksu 525 825 krooni ja kinnipeetavat tulumaksu summas 358 765 krooni.
3. juuni 2008 määruses kohus leidis, et kaebuse lahendamine kuulub põhimõtteliselt halduskohtu pädevusse, samas kuna kohus vajas täiendavat materjali kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks vastavalt

§ 12

lg-le 3, jättis kohus kaebuse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.

2. juuni 2008 määruse ärakiri edastati kaebaja esindajale elektrooniliselt 01.07.2008 ja samal viisil sama päeva hommikul kinnitas Kaupo Meier selle kättesaamist. Järelikult pidi kaebuse esitaja puudused kõrvaldama hiljemalt kolmapäeval, 16.07.
3. OÜ Liivakivi Invest postitas kohtule vastuse aga alles 17.07.2008 (saabus kohtule 18.07.2008), seega 1 päeva võrra hilinenult. Neil asjaoludel kohus märkis
4. augusti 2008 määruses, et kaebuse esitaja on küll formaalselt kõrvaldanud kaebuse puudused ning on esitanud tähtaja ennistamise taotluse ja täpsustanud oma taotlusi, kuid, nagu eelnevalt tõdetud, ta on teinud seda hilinenult, kuigi kohus andis niigi maksimaalselt võimaliku 15-päevase tähtaja. Kohus jättis sama määrusega kaebuse veelkord käiguta, andes kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja kohtu määratud tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega 7 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.
5. Kaupo Meier kinnitas
6. augusti 2008 määruse kättesaamist samal päeval, mistõttu kaebaja pidi kohtule vastama hiljemalt 18.08.
7. Kaebaja jättis kohtumäärusele vastamata.
9. septembri 2008 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse eelmenetluses tähtaja küsimuse lahendamiseks ja selles küsimuses motiveeritud seisukoha võtmiseks. Kuigi

§ 11

lg 3 võimaldaks tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, leidis kohus, et selline lahendus oleks kaebajale kindlasti arusaadavam ja aitaks tal paremini orienteeruda vajaduses kohtu seisukohti edasi vaidlustada. Samas kohus rõhutab, et kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused kohtu määratud tähtaja rikkumisega ja möödalastud (puuduste kõrvaldamiseks antud) tähtaja ennistamist ta ei taotlenud. 6.

§ 9

lõikes 1 sätestatud üldnormi kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kaebusematerjalist nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja läbinud kaevatava haldusakti suhtes kohtueelset vaidemenetlust, seega ei kohaldu temale

§ 9lg-s 3 sätestatud tähtaeg.

7. Kaebaja esitas 17.07.2008 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

§ 12

lõike 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kohtul tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebaja subjektiivne võimetus hinnata tähtaegselt oma õiguste kohtuliku kaitsmise võimalust ei ole reeglina käsitatav mõjuva põhjusena. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et kaebetähtaeg tuleks ennistada olukorras, kus haldusakt puudutab peale osaühingu ka endise juhatuse liikme õigusi ja kohustusi, kuna ka tema soovis antud haldusakti vaidlustada, aga Taani Kuningriigi kodanikuna jäi talle arusaamatuks haldusaktis sätestatu, on põhjendamatu ja paljasõnaline. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuotsus oli adresseeritud OÜ-le Liivakivi Invest (selle likvideerijale Kaupo Meierile) ning otsuse lehekülgedel 10 ja 11 oli arusaadavalt kirjas muutva tingimuse ja akti vaidlustamise tähtajad. Äriühingu likvideerija kui seaduslik esindaja on kindlasti kohaliku kohtusüsteemiga rohkem tuttav kui juhatuse liige. Isegi kui seda mitte arvestada, on igal isikul oma õiguste võimalikult efektiivse kaitse eesmärgil võimalik valida 2 kohalike juristide või advokaatide seast sobiv esindaja. Objektiivse põhjusena ei ole aktsepteeritav menetlustähtaegade mittemõistmine, kuna juhatuse liikmel oli võimalus esitada kaebus või muutev tingimus läbi likvideerija, ning esitada vastavad dokumendid esimesel võimalusel. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused maksuotsuse tühistamisnõude osas kaebetähtaja ennistamiseks. 8. Et kohus eelnevalt leidis, et kaebus haldusakti tühistamiseks on esitatud hilinemisega, ja jättis kaebetähtaja ennistamata, vaatleb kohus järgmisena kaebaja alternatiivseid nõudeid. Kaebaja on alternatiivselt soovinud haldusakti tühisuse tuvastamist. Riigikohus on oma 07.03.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 leidnud, et haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. HMS § 63 lõige 4 sätestab, et isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Haldusmenetluse seaduses ei ole sätestatud, millise tähtaja jooksul võib isik põhjendatud huvi korral pöörduda halduskohtusse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks, kuid

kohaselt kehtib niisugusele nõudele

§ 9lg-s 5 sätestatud 3aastane tähtaeg tuvastamisnõude esitamiseks.

Seega ei kerki tühisuse tuvastamise kaebuse korral antud juhul tähtaja küsimust. Kohus, vaadelnud põhjalikult vaidlustatud maksuotsust, ei leidnud selles selliseid ilmselgeid puudusi, mis on sätestatud HMS § 63 lõikes

1. Sealjuures kohus nõustub Põhja MTK tõlgendusega HMS § 63 lg 2 p-le 5 ja sellekohaste väidetega vaidlustatud maksuotsuse suhtes. Riigikohus on eelpool viidatud haldusasjas ka selgitanud, et kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Seega puudub alus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks tühisuse tuvastamise nõude alusel ja kaebajal niisuguse nõudega kohtusse pöördumise õigus.
2. Kohus on juba käsitlenud tühistamisnõuet ning tühisuse tuvastamise nõuet ja seetõttu vaatleb viimasena kaebaja alternatiivset nõuet haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Nii nagu kõigi haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul tuleb kaebajal ka maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul selgitada oma põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes (

§ 10lg 3).

Kaebaja on seisukohas küll märkinud, et soovib haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, kuid ta ei ole märkinud põhjendatud huvi selle tuvastamiseks. Kohus selgitab, et isiku põhjendatud huvist peaks tulenema kohtus kaitstav õigus. Riigikohtu erikogu on 20. detsembri 2001 määruses sedastanud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Kohus leiab, et kaebaja ei ole antud juhul näidanud ära oma põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ning seetõttu ei saa kohus menetleda kaebust ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Järelikult kuulub alternatiivnõuete osas kohaldamisele

§ 23

lg 3 p 1, mille järgi halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus juhib tähelepanu, et sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Hurma Kiviloo Kohtunik 3