← Eesti

3-06-2305/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-06- 2305 Haldusasi J.K kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni otsuse nr 1.1-8TL15/762 tühistamiseks, Tallinna Pensioniameti kohustamiseks maksma määratud vanaduspensioni alates 10.04.
  2. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. aprill 2007.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.K. Vastustaja Tallinna Pensioniamet, esindaja Silvia Azojan. RESOLUTSIOON
  4. Jätta J.K kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 04.05.2007.a. esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
  5. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna
  6. aprilli 2006.a. otsusega nr 419696 määrati J.K-le alates
  7. aprillist 2006 eluaegne vanaduspension summas 2052 krooni kuus (tl 4,31).
  8. Tuginedes „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (edaspidi Kokkulepe) artiklile 5 peatati Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni
  9. aprilli 2006.a. otsusega nr 1.1-8TL 15/762 (tl 6-8, 33-35) alates maikuust kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni J.K-le pensioni maksmine, kuna vaatamata Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakonna teavitamisele pensioni määramise kohta Eesti Vabariigi seadusandluse alusel, jätkati Vene Föderatsiooni poolt pensioni maksmist. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  10. J.K esitas
  11. novembril 2006.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 28.04.2006.a. otsuse nr 1.1-8TL 15/762 tühistamist ja Tallinna Pensioniameti kohustamist maksma kaebajale määratud vanaduspensioni alates 10.aprillist
  12. 1
  13. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Pensioniameti Tallinna osakond on kaebajale õigesti määranud Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 lg 1 ja lg 2 alusel alates 10.aprillist 2006 eluaegselt vanaduspensioni vastavalt tõendatud tööstaažile 18,580 aastat Eesti Vabariigis. Pensioni määramist taotledes kaebaja ei varjanud, et Vene Föderatsioon maksab kaebuse esitajale igakuuliselt relvajõududes teenitud 28 aasta eest pensioni ( sh auaste, toiduraha, eluaseme toetus) (tl 1, 18-20).
  14. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni
  15. aprilli 2006.a. otsusega nr 1.1-8TL 15/762 peatati kaebajale määratud vanaduspensioni maksmine ja 09.08.2006 kirjaga nr 6.TL 15.4-9/27498 selgitati kaebajale täiendavalt, et tulenevalt Kokkuleppe artiklist 5 on kaebajale pensioni maksmine peatatud ning seega on kaebajale alusetult makstud pensioni 1436 krooni, mis paluti tagastada hiljemalt 28.märtsiks 2006 Sotsiaalkindlustusameti pangakontole. Kaebaja tagastas nimetatud summa (18-19).
  16. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et ta teenis Nõukogude Liidu (NL) relvajõududes 28,5 aastat, oli polgukomandör, ja läks erru 30.mail 1991.a. Nõukogude Liidus. Talle määrati sõjaväepension Eesti NSV sõjakomissariaadi poolt. Ta saab tänaseni seda sõjaväepensioni, praegu 3665 krooni kuus, ning ei loobu sellest pensionist. Kaebaja leiab, et Venemaa peab kaebajale maksma pensioni sõjaväeaastate eest ja Eesti riik peab talle maksma pensioni Eestis töötatud aastate eest. Kaebaja on maksnud Eestis sotsiaalmaksu (tl 52-53).
  17. Kaebaja leiab, et Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni
  18. aprilli 2006.a. otsus nr 1.1-8TL 15/762 on õigusvastane, kuna kaebajal on õigus saada Eesti pensioniseaduse alusel pensioni. Nimetatud otsus rikub kaebaja Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi Põhiseaduse) §-s 28 sätestatud õigusi ja pensioniseaduses sätestatud õigust pensioni saamiseks (tl 52-53). VASTUSTAJA SEISUKOHT
  19. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.
  20. Vastavalt Kokkuleppe artiklile 5 võivad sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid ja vastupidi.
  21. Selle Kokkuleppe on lepingupooled ratifitseerinud ning Kokkuleppe sätted kuuluvad tingimusteta täitmisele. Seega peab Kokkuleppe artikli 5 mõtte kohaselt olema välistatud sõjaväepensionäridele pensionide maksmine samaaegselt nii Eesti Vabariigi kui Vene Föderatsiooni poolt.
  22. J.K-le määrati tema avalduse alusel vanaduspension Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel alates 10.aprillist 2006.a.
  23. aprillil 2006.a. teavitas Tallinna Pensioniamet oma kirjaga nr 6.TL15.4-9/9396 Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonda pensioni määramisest kaebajale alates 10.aprillist 2006.a. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna kaudu toimunud andmevahetuse tulemusena selgus, et kaebajale kui sõjaväepensionärile jätkatakse endiselt Vene Föderatsiooni poolt pensioni maksmist. Kooskõlas Kokkuleppe artikliga 5 peatati 28.aprilli 2006 otsusega J.K-le Eesti Vabariigi 2 eelarvest pensioni maksmine. Tallinna Pensioniamet on seisukohal, et 28.aprilli 2006 otsus on tehtud kooskõlas Kokkuleppega ja ei kuulu tühistamisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  24. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõjaväepensionäril, kes saab pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel, on õigus samal ajal saada ka pensioni vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele (s.o kas sõjaväepensionäril on õigus saada samal ajal pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel ja Eesti Vabariigi vahendite arvel).
  25. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et J.K saab jätkuvalt talle varem Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni.
  26. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon sõlmisid 26.juulil 1994 „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe). Riigikogu ratifitseeris Kokkuleppe 20.detsembril 1995, Vabariigi President kuulutas ratifitseerimise seaduse välja 22.detsembril 1995 (RT II 1995,46,203). Kokkulepe jõustus 2.veebruaril 1996 (RT II 1996,13,lk 463). Seega on Kokkulepe Riigikogu poolt ratifitseeritud jõus olev välisleping.
  27. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa (ümberpöördult/vastupidi). Lähtudes Kokkuleppe artiklist 5 on Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon õigesti peatanud J.K-le pensioni maksmise, kuna ei olnud peatatud Vene Föderatsiooni poolt pensioni väljamaksmine.
  28. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Venemaa peab kaebajale maksma pensioni sõjaväeaastate eest ja Eesti riik peab talle maksma pensioni Eestis töötatud aastate eest. Kohus leiab, et Kokkuleppe artikli 5 sätte sõnastus on selge ja ühemõtteline – sõjaväepensionärile maksab pensioni ainult üks riik ning samaaegselt ei maksa mõlemad riigid pensioni. Ükski Kokkuleppe säte eraldi ega kogumis teiste sätetega ei viita võimalusele, et Vene Föderatsioon maksab pensioni sõjaväeteenistuse aastate eest ja Eesti Vabariik ülejäänud aastate eest. Tulenevalt artikli lõppu lisatud klauslist „vice versa“ on ka Eest Vabariigil õigus peatada pensioni väljamaksmine, kui sõjaväepensionär saab pensioni Vene Föderatsiooni poolt ning ei soovi selle saamisest loobuda.
  29. Kokkuleppest tuleneb pensioniõigusele omane põhimõte, mille kohaselt saab isik valida, kumba pensioni kahest võimalikust ta eelistab (kumb on soodsam) ning mõlema pensioni samaaegselt maksmine on keelatud. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud Riiklike elatusrahade seaduse § 4 sätestas, et isikule, kellel on õigus mitmele elatusraha liigile, määratakse üks liik tema valikul. Kehtiv RPKS § 4 lg 2 sätestab, et Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel ja RPKS §-i 6 kohaselt isikul, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. Eelnimetatud sätted võimaldavad isikul, kellel on õigus mitmele pensionile, pensioniliiki valida, kuid välistavad võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni.
  30. Ka juhul, kui Eesti Vabariigi õigusaktides puuduksid mitme pensioni üheaegset maksmist keelavad sätted, ei oleks J.K-l võimalik korraga saada Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni ja 3 Eesti Vabariigi vanaduspensioni, sest RPKS § 4 lg 3 kohaselt peab juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks sellest seadusest teistsuguseid sätteid, kohaldama välislepingut. Välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb Põhiseaduse §-st
  32. Riigikohtu Halduskolleegium on oma
  33. detsembri 2002.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-58-02 märkinud: „Põhiseaduse § 123 lg 2 alusel tuleb juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldada välislepingu sätteid. Sellest põhimõttest ei tulene, et ratifitseeritud välislepingut ei saa kohaldada juhtumil, kui Eesti seadus ja välisleping ei ole vastuolus./…/ Ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega./…/ Välislepingu vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega.“
  34. Riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele. Kokkulepe ja Eesti seadus ei ole vastuolus. Kuna antud küsimuses on vahetult kohaldatav Kokkulepe, siis on Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon õiguspäraselt peatanud J.K-le RPKS sätete alusel määratud vanaduspensioni maksmise seniks, kuni on tõendatud, et temale Vene Föderatsiooni poolt makstava sõjaväepensioni maksmine on peatatud.
  35. Ebaõige on ka kaebuse esitaja seisukoht, et vanaduspensioni maksmise peatamine Tallinna Pensioniameti poolt rikub tema Põhiseaduse §-ga 28 tagatud õigust riigi abile vanaduse korral. Vastavalt Põhiseaduse §-ile 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral; abi liigid ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus; kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. J.K-l on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, mis makstakse Kokkuleppe artikli 3 alusel välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni suuruses. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt on temale makstava sõjaväepensioni suuruseks 3665 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja ilma jäetud Põhiseaduse §-s 28 ettenähtud abist vanaduse korral, vaid ta saab seda rahvusvahelise lepingu alusel Vene Föderatsiooni vahenditest.
  36. Kohus möönab, et kaebuse esitaja Eesti Vabariigis töötatud aastate mittearvestamine ja Eesti Vabariigi vanaduspensioni mittemaksmine ilma Vene Föderatsioonist saadavast pensionist loobumata võib tunduda ebaõiglane, kuid ei saa anda alust kaebuse nõude rahuldamiseks. Kohus viitab võrdluseks ka Kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikele 5, mille kohaselt määratakse isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele selles seaduses või teistes seadustes sätestatud pensionile, tema valikul üks pensioniliik. Seega ka Eesti enda kaitseväelased ei saa topeltpensioneid (vanadus- ja kaitseväelase pensionit üheaegselt), isegi kui nad on mõlema pensioni saamise tingimused täitnud. See tähendab, et ka Eesti Vabariigi kaitsmisel osalenud isiku osa pensionistaaži võib minna kaduma.
  37. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.K õigust pensionile ei ole rikutud, kuna igal juhul on temale tagatud miinimumpensioni maksmine ja seeläbi teistest Eestist elavatest pensionäridest mitte väiksem sissetulek vanaduspõlves. Aili Maasik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.