2-07-57472 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-57472 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. L. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: K.K. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja lahendamise viis Resolutsioon Lihtmenetlus T. L. hagi K. K.`i vastu elatise nõudes
- Rahuldada T. L. hagi täielikult.
- Välja mõista kostjalt K. K.`ilt hageja T. L. kasuks elatis tütre M. K., sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates
- detsembrist 2006.a kuni
- detsembrini 2006.a igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, alates
- jaanuarist 2007.a kuni
- detsembrini 2007.a igakuiselt summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning alates
- jaanuarist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre Margarita Karina täisealisuseni, s.o. kuni 14.03.2011.a, või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.
- Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-57472 kannab kostja K. K..
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- aprillil 2008.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu ning toimetatakse menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu T. L. poolt 27.12.2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud 21.05.2001.a. Abielust on pooltel sündinud laps M. K.. Kostja maksab elatist vastastikul kokkuleppel, kuid kostja poolt makstavad summad on lapse vajaduste rahuldamiseks täiesti ebapiisavad. 2007.aastal moodustas see summa 1 000 krooni. Kostja on pidevalt lubanud maksta rohkem, kuid ta pole siiani oma lubadusi täitnud. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 61 lg 4 palub hageja kostjalt välja mõista tütre M., sünd. xxx.a, ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 krooni alates
- detsembrist 2006.a ning alates jaanuarist 2007.a summas 1 800 krooni, mis moodustab ½ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäärast. Kuna alates 2008.aasta jaanuarist muutub alampalgamäär, siis 1
(3)2-07-57472 muutub ka elatise lõplik suurus vastavalt Perekonnaseadusele. Kohtule 18.01.2008.a esitatud avalduses täpsustas hageja oma nõuet ning palub välja mõista kostjalt elatise tütre M., sünd. xxx.a, ülalpidamiseks igakuiselt, alates
- detsembrist 2006.a summas 1 500 krooni, alates
- jaanuarist 2007.a summas 1 800 krooni, ning alates
- jaanuarist 2008.a summas 2 125 krooni, mis moodustab ½ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäärast. Kostja vastus Kohtule 29.02.2008.a esitatud vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja K. K. hagi osaliselt ning teatas, et on nõus tasuma 2 175 krooni. Kostja märkis, et siiamaani on ta maksnud 1 000 krooni lapse ülalpidamiseks suulise kokkuleppe alusel. Mingeid nõudeid, et kostja suurendaks elatist pole esitatud, sellest kostja sai teada hagiavaldusest. Seepärast ei ole kostja nõus tasuma elatist 2006.aasta ja 2007.aasta eest. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohus tegi
- aprillil 2008.a määruse, millega määras menetleda tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis xxx.a tütar M. K.. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx; • et poolte abielu on lahutatud 21.05.2001.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega xxx. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Alates elatise nõutava ajast
- detsembrist 2006.a kuni
- detsembrini 2006.a oli PKS § 61 lg 4 alusel lapsele väljamõistetava elatise miinimumäär 1 500 krooni. Alates
- jaanuarist 2007 oli PKS § 61 lg 4 alusel elatise miinimummäär 1 800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Eelnevalt on tuvastatud, et elatis summas 1 000 krooni on ebapiisav poolte lapse ülalpidamiseks, seega hageja poolt vastava avalduse esitamine oli õigustatud lapse huvides. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 2 175 krooni. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt
- detsembrist 2006.a. Kostja vaidleb selle vastu. Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe 2
(3)2-07-57472 aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.12.2007.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 väljendanud seisukohta, et seaduse sõnastust „kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust“ ei saa tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatisnõude esitamiseks õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohus ei tuvastanud samuti, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, seega kohus rahuldab hageja nõude. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma K. K.. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
(3)