3-08-1587/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-08-1587 Määruse kuupäev 08.10.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Arvo Käärdi (Käärd) kaebus Kambja Vallavalitsuse 12.06.2008 korralduste nr 1046 ja 1047 tühistamiseks ning Kambja Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Arvo Käärdi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotlus uuesti läbi vaadata. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Arvo Käärd, esindaja Piret Blankin; Vastustaja Kambja Vallavalitsus, esindaja Leonid Tolstov. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Lõpetada menetlus Arvo Käärdi kaebuses Kambja Vallavalitsuse vastu, seoses kaevatavate haldusaktide kehtetuks tunnistamisega ja maa tagastamise menetluse uuendamisega.
2. Välja mõista Kambja vallalt 28 405 (kakskümmend kaheksa tuhat nelisada viis) krooni menetluskulu Arvo Käärdi kasuks. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja poolte taotlused 08.08.
3. a esitas Arvo Käärd Tartu Halduskohtule kaebuse Kambja Vallavalitsuse 12.06.
4. a korralduse nr 1046 ja 12.06.
5. a korralduse nr 1047 tühistamiseks. 26.08.
6. a esitas Kambja Vallavalitsuse esindaja Tartu Halduskohtule taotluse pikendada menetlustähtaega kaebusele vastamiseks seoses vastustaja sooviga kaaluda vaidlustatud korralduste tühistamist. 11.09.
7. a saabus Tartu Halduskohtusse Kambja Vallavalitsuse avaldus menetluse lõpetamiseks. Kambja Vallavalitsus otsustas vaidlustatud korraldused kehtetuks tunnistada ning kontrollida uuendatud maa tagastamise menetluses kaebaja esitatud argumente. Kambja Vallavalitsuse 04.09.
8. a korraldusega nr 1107 tunnistati kehtetuks Kambja Vallavalitsuse 12.06.
9. a korraldus nr 1046 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ ja 12.06.
10. a korraldus nr 1047 „Maa võõrandamisaegse maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ ning uuendati menetlus Kambja vallas Ivaste külas õigusvastaselt võõrandatud Kährimäe 24 talumaa tagastamiseks. Kaebuse esitaja nõustub oma 15.09.
11. a vastuses vastustaja avaldusele haldusasja nr 3-081587 menetluse lõpetamisega. Esimese astme kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 24 lõike 1 punkt 4 sätestab, et halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kohus on seisukohal, et menetlus Arvo Käärdi kaebuses Kambja Vallavalitsuse 12.06.2008 korralduste nr 1046 ja 1047 tühistamise nõudes ning Kambja Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Arvo Käärdi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotlus uuesti läbi vaadata nõudes kuulub lõpetamisele HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel, sest kaevatav haldusakt on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud, menetlus Kambja vallas Ivaste külas õigusvastaselt võõrandatud Kährimäe 24 talumaa tagastamiseks on uuendatud ja kaebajal ei ole põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks. Kohus selgitab, et HKMS § 24 lõike 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Menetluskulude jaotus HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 92 lõike 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastustaja taotleb oma 11.09.
12. a menetluse lõpetamise avalduses menetluskulude jätmist poolte endi kanda, sest kaebaja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heas usus. Avalduse kohaselt informeeriti kaebajat maa tagastamise menetluse käigust ning tal oli juba tagastamise menetluse kestel võimalik esitada vastuväiteid, mida ta esitas alles oma kaebuses kohtule. Kui kaebaja oleks varem esitanud oma seisukohad Kambja Vallavalitsusele, oleks viimane saanud neid tagastamise menetluses kontrollida ja võimalusel arvesse võtta, mis oleks ka käesoleva kohtumenetluse võinud ära hoida. Kaebuse esitaja taotleb menetluskulude jätmist vastustaja kanda, tuginedes HKMS § 92 lõikele 5 ja § 24 lõike 1 punktile
13. Kaebuse esitaja 15.09.
14. a vastuse kohaselt sai Arvo Käärd Kambja Vallavalitsuse vaidlustatud korraldustest ja katastriüksuse moodustamise toimiku olemasolust teada alles 12.06.
15. a, millal sai teada vastuvõetud haldusaktidest. Kambja Vallavalitsuse väited, et Arvo Käärd oleks saanud oma argumente esitada temale maa tagastamise otsustamise menetluse käigus, on kaebuse esitaja arvates väärad ja põhjendamatud. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 4 järgi võib haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda kaebusega halduskohtumenetluses või vaidega haldusmenetluses. Seega on isikul õigus valida, kas ta nõuab haldusakti kehtetuks tunnistamist kohtu või vaideorgani kaudu. Asjaolu, et isik pöördub haldusaktide tühistamise nõudega koheselt kohtu poole, jättes vaideorgani poole esimesena pöördumata, ei tähenda menetlusõiguste pahauskset kasutamist. Sellel põhjusel menetluskulude taotluse rahuldamata jätmine oleks vastuolus kehtiva õiguse ja üldtunnustatud õiguspõhimõtetega, mis annavad isikule õiguse oma õiguste rikkumise korral pöörduda kohtu poole. Muid asjaolusid, mis viitaksid Arvo Käärdi menetlusõiguste võimalikule pahausksele kasutamisele (et kaebuse esitajat informeeriti maa tagastamise menetluse käigust ning tal oli juba tagastamise menetluse kestel võimalik esitada vastuväiteid), ei ole Kambja Vallavalitsus tõendanud. Vastustaja 15.09.2008.a vastuses kaebaja menetluskulu nõudele leiab vastustaja, et kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole menetluskulu kandnud. Taotlusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kolmas isik oleks tasunud kaebaja eest. Kohustatud isikuks on arve kohaselt OÜ Kupi, kellel puudub puutumus käesoleva haldusasjaga. Alternatiivse nõudena taotleb vastustaja menetluskulude suuruse vähendamist. Kaebuse esitaja esindaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (tl 121-123), millest nähtub, et kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 80 krooni ning teinud kulutusi õigusabile 28 325 krooni, kokku kulud 28 405 (kakskümmend kaheksa tuhat nelisada viis) krooni. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (tl 58), mille kohaselt on riigilõivu tasunud Advokaadibüroo TARK ja KO AS. Õigusabi kulutuste tõendamiseks on menetluskulu nimekirjale (tl 121-122 ) lisatud arve OÜ-le Kupi, konto väljavõte (tl 124) ja maksekorraldus (tl 137), mille kohaselt on arve OÜ Kupi poolt tasutud. Arvele (tl 125) on lisatud advokaadibüroo spetsifikatsioon (tl 126), mille kohaselt on arve nr 822032 alusel õigusabi osutatud Arvo Käärdile seonduvalt Kambja Vallavalitsuse 12.06.2008.a korralduste vaidlustamisega halduskohtus. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-28-03 selgitanud, et HKMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Riigikohtu halduskolleegium on selle sätte tõlgendamisel asunud
16. detsembri
17. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-00 (RT III 2001, 1, 3) seisukohale, et kantud kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud. Riigikohtu praktika järjekindlus väljendub ka lahendites, kus halduskolleegium, tehes kassatsioonimenetluses uue otsuse, on otsustanud kohtukulude väljamõistmise küsimuse. Nende vaidluste puhul on kolleegium rõhutanud, et väljamõistmisele kuuluvad kantud kohtukulud (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
18. novembri
19. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, - RT III 2002, 30, 330). Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas kohtuasjas. Advokaadibüroo arve nr 822032 spetsifikatsiooniga on tõendatud, et õigusabi on osutatud Arvo Käärdile käesolevas kohtuasjas. Kaebaja esindaja 06.10.2008.a vastuse (tl 132-136) kohaselt on bürool kliendileping sõlmitud kaebaja A. Käärdiga, milles ei ole kohtul alust kahelda ja mis tuleneb ka kaebusest (tl 14). Halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt õigusabile tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. Kaebuse esitaja esindaja on koostanud mahuka ja asjakohase kaebuse, mis on veennud ka vastustajat vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise ja haldusmenetluse uuendamise vajalikkuses. Esindaja on arve spetsifikatsiooni kohaselt menetlusdokumendi koostamisele kulutanud 12,5 tundi. Kohtul puudub alus kahelda asjaolus, et advokaat töötas käesolevas asjas kaebaja heaks ca poolteist tööpäeva, mille tõttu puudub alus õigusabikulude vähendamiseks. Kohus nõustub kaebaja esindajaga, et arvestades haldusasja keerukust ja mahtu on kaebaja poolt kantud menetluskulud põhjendatud. Roby Koik kohtunik