← Eesti

3-07-703/31

Obsah (5)§ 3§ 56§ 5§ 43§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-7

§ 3lg 1). Plan

S § 10 lg 5 on üksnes pädevusnorm. Haldusmenetluse seaduse (

) § 56 ja § 43 lg 2 ei käsitle detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsustamist. Need sätted reguleerivad haldusakti põhjendamist ja vormistamist olukorras, kus juba seadusest tuleneb õigus keelduda mingi soodustava haldusakti andmisest, mitte ei sätesta iseseisvat alust keelduda mistahes haldusakti andmisest. Alust detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks ei anna ka KOKS § 30 lg 1 p

  1. Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg-test 2 ja 17 ei tulene samuti, et linnavalitsus võiks keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest, vaid näevad pigem ette vastupidist. Vastustaja ei selgitanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et linnavalitsus saab otsustada detailplaneeringu algatamisest keeldumise diskretsiooniõiguse alusel. Seadusest ei tulene volitust otsustada detailplaneeringu algatamine kaalutlusõiguse kohaselt. Kaebajad leiavad, et detailplaneeringu koostamise algatamisest ei olegi võimalik keelduda, kuna lõpptulemusena on planeering diskretsiooniotsus, mis sünnib läbi menetluse, kuhu on kaasatud ka avalikkus. Kui haldusorgan püüab sama küsimust lahendada juba detailplaneeringu algatamise otsustamisel, siis loobub ta planeerimisdiskretsiooni teostamisest, mis ei ole õiguspärane. Riigikohtu otsuses nr 33-1-41-06 (p 19) väljendatud seisukohad ei ole kohtule siduvad ja neil puudub seaduslik alus. 2.
  2. Detailplaneeringu ettepanek vastab täielikult kehtestatud üldplaneeringu nõuetele. Detailplaneeringuga säilitatakse haljaskoridor koos liikumisrajaga, rannapromenaad haljasribaga (soovitatavalt 50 m laiune) ning see säilitatakse hoonestusvabana (v.a sotsiaalfunktsiooni täitev sadamahoone). Tulenevalt kaldakindlustuse rajamisest nihkub see vaid mere suunas. Liivaranna tee ja mere vaheline ala asub osaliselt ka väikeelamute juhtfunktsiooniga ala piiril. Pargilaadsel haljasalal või rohealal ei ole keelatud rajada ehitisi. Ebaõige on väide, et haljaskoridori nihutamine tähendaks üldplaneeringu nõuete rikkumist. Üldplaneeringu eesmärk on vaid see, et haljasriba oleks mere ääres. Kui kaldakindlustuse rajamisega saavutatakse olukord, kus tagatakse võimalus haljasriba eksisteerimiseks ja ühtlasi kaebajate võimalus kinnistutele ehitusõiguse teostamiseks, on see parim lahendus. Kui kaldakindlustuse rajamisega õnnestub kinnistutele maad mere arvelt juurde võita, siis on paralleelselt võimalik nii haljasriba säilitamine kui ka kaebajate ehitusõiguse teostamine. 2.
  3. Aiandusühistu Rand detailplaneeringus määrati Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute kasutamisotstarbeks haljasala (pargiala) ja maakasutuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa tulenevalt aastaid tagasi likvideeritud ühistu maakasutuse vajadustest ning aiandusühistu sisepiiri sisse jäävate alade ja kruntide funktsionaalsusest. Pärast maade tagastamist õigusjärgsetele omanikele, ei ole võimalik käsitada tagastatud maid likvideeritud aiandusühistu osana, seega tuleb maade sihtotstarvet muuta nende õigusjärgsete omanike nägemust arvestades, samuti lähtuvalt maa sihtotstarbest enne nõukogude aegseid ümberkorraldusi. Arusaamatuks jääb, kuidas on PlanS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kõiki huvisid arvestava säästva ja tasakaalustatud ruumilise planeerimise põhimõttega kooskõlas eesmärk säilitada aastaid tagasi kehtestatud ning tänapäevastesse oludesse sobimatu detailplaneering. 2.
  4. Ebaõige on tuginemine Keskkonnaministeeriumi kantsleri 30.05.2006 motiveerimata arvamusele, et põhjendatud ei ole suuremahulise kaldakindlustuse rajamine praegu sotsiaalmaa 2

(12)3-07-703 sihtotstarbega kinnisasja muutmiseks elamumaaks. Kaebajad rõhutavad, et kaldakindlustuse rajamise eesmärk on kaldaastangu taastamine ning kaldakindlustuse rajamine edasise erosiooni vältimiseks. Vähemalt 50 m ulatuses avalikult kasutatav sotsiaalmaa säilib nihutatuna mere suunas, seda ei muudeta elamumaaks. Nende asjaoludega ei ole arvestanud vastustaja ega Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium ei ole pädev otsustama detailplaneeringu algatamise küsimust. Mereäärsete maatükkide omanike igati põhjendatud huvi on takistada merel nende maatükkide pindala pidevat vähendamist erosiooni tulemusena. Vastustaja ei ole selgitanud, miks see eesmärk ei ole kaitsmist vääriv ning miks selle peab juba detailplaneeringu algatamise etapis kõrvale heitma. 2.
  1. Tallinna Linnavalitsus ei pööranud tähelepanu detailplaneeringu algatamist toetavatele asjaoludele ja tõenditele, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Riigi Maa-amet on 19.12.2005 kirjaga nr 6.2-3/737 sisuliselt toetanud detailplaneeringu algatamise taotlust, pidades vajalikuks kaasata planeeringusse ka piirnevad riigimaad. Samuti ei ole põhjendatud, miks ei saa tugineda Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni 08.05.2006 seisukohale, milles peeti vajalikuks rakendada abinõusid rannaastangu kaitseks ning kaitse alla võtmist väärib vaid astangu poolsaare tipu ida suunas olev osa, st Mustakivist põhjasuunal, ning poolsaare kirderannik. Kaebajad on taotluses detailplaneeringu algatamiseks teinud ettepanekud viia läbi kõik vajalikud uuringud ning rajada kaldakindlustus, kusjuures sellega seotud kulutused finantseeritakse erakapitalist. 2.
  2. MTÜ Mengel ja OÜ 4Dimensiooni läbiviidud küsitluse kaudu on püütud välja selgitada ümberkaudsete elanike arvamust detailplaneeringu algatamise kohta. Ligi 2000 küsitletust oli poolt 1600 inimest, neist ca 700 allkirja lähipiirkonna elanikelt, sh Kakumäelt. Linnavalitsus viitas küll küsitlusele, kuid jättis selle arvestamata, väites, et küsitlus viidi läbi sotsioloogilisi algtõdesid eirates. Vastustaja arvestas üksnes seltsingusse "Kakumäe pankranniku kaitse eest" kuuluvate inimeste arvamusega. Kaebajad leiavad, et avaliku arvamuse ärakuulamiseks olekski vajalik olnud avaliku planeerimismenetluse läbi viimine. Linnavalitsus on planeerimismenetluse algatamisest keeldumisega teinud võimatuks avalikkuse poolt oma seisukoha väljaütlemise.
  3. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. 3.
  4. PlanS § 10 lg 5 ei pane kohalikule omavalitsusele kohustust algatada detailplaneeringu koostamine igal juhul ega välista kohaliku omavalitsuse õigust jätta detailplaneeringu koostamine algatamata. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud "Tallinna linna ehitusmääruse" § 14 lg 2 reguleerivad detailplaneeringu algatamise küsimust, ehk määravad õigusliku pädevuse, kuidas detailplaneeringut menetletakse. Detailplaneeringu algatamine on kaalutlusotsus, millest tulenevalt võib kohalik omavalitsus planeeringu ka algatamata jätta (Riigikohtu 03.05.2007 määrus nr 3-3-1-41-06, p-d 19, 20). Haldusorganil on õigus ja kohustus teostada diskretsioonõigust ka juhul, kui see tuleneb normi või seaduse olemusest ja mõttest. Vaatamata seaduses konkreetse sätte puudumisele, mis otsesõnu viitaks detailplaneeringu algatamata jätmise võimalusele, on tulenevalt kaalutlusõigusest siiski võimalik detailplaneeringu algatamisest keelduda (nt Riigikohtu 29.05.2006 otsus nr 3-3-1-23-06, p 13). Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud (Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-154-03, p 38). Detailplaneeringu algatamist tuleb lugeda eelhaldusaktiks.

§ 56

ja § 43 lg 2 ei ole detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse õiguslikud alused, vaid reguleerivad haldusorgani õigusi ja kohustust läbiviidavas haldusmenetluses. Kaebajatele on olnud tagatud õigus informatsioonile ja nad on enne korralduse koostamist ära kuulatud. Vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt motiveeritud ja kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt. 3.2. Kaebajate taotletava detailplaneeringu eskiisile lisatud seletuskirjas leitakse, et kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanilt ilmneb, et planeeringuala (Liivaranna tee ja mere vaheline ala) juhtfunktsiooniks on määratud mets, 3

(12)3-07-703 park või looduslik haljasala. See tähendab, et tegemist on puhkeotstarbelise alaga, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Samuti läbib planeeritavat maa-ala Tallinna üldplaneeringu kohaselt liikumisrada, mis on soovitavalt 50 meetri laiune haljasriba ja mis tuleb säilitada hoonestusvabana. Kaebajate detailplaneeringu eskiisile lisatud lahendusskeemist saab järeldada, et kogu kavandatav hoonestus jääb liikumisradade (50 m) alale, mis tuleb säilitada hoonetevabana. Tallinna üldplaneeringuga on tähistatud konkreetse juhtfunktsiooni (üldkasutatav haljasala) tuumalad, mis võimaldab lahendada kogu linna ühendava haljaskoridori loomise küsimuse. Sama eesmärk on üldplaneeringus tähistatud liikumisradadel – et moodustuks tervet Tallinna linna ühendav liikumisradade võrgustik. Kuna eskiisis on kavandatav hoonestus kaldale lähemal kui 50 m, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Tallinna linna ehitusmääruse § 13 lg 4 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Antud juhul detailplaneeringu eskiisi seletuskirjas vastavad põhjendused puuduvad. 3.
  1. MTÜ Mengel ja OÜ 4Dimensiooni teostatud kohalike elanike küsitlus on läbi viidud sotsioloogilisi algtõdesid eirates. Materjalidest ei selgu, kes nimetatud küsitluse tellis ja läbi viis, samuti ei ole esitatud analüüsi, järeldusi jne. Küsitlus viidi läbi juuli alguses Rocca al Mare kaubanduskeskuse juures, esitades ostjatele suunavaid küsimusi. Respondentide valim ei ole seotud Kakumäe piirkonnas elavate ega selle piirkonnaga seotud inimestega. Esitatud rahvaküsitlust ei saa pidada avaliku arvamuse küsitluseks, millele tuginedes saab teha järeldusi kohalike elanike tegeliku arvamuse kohta antud piirkonna arendamisel. Samas on seltsing "Kakumäe pankranniku kaitse eest" edastanud vastustajale mitmeid kirju, milles väljendatakse vastasseisu vaidlusalusele detailplaneeringule. Eelkõige käiaksegi jalutamas ja rannikut nautimas just lääneloodepoolsel küljel Kakumäe supelranna ja põhjatipu vahelisel alal. 3.
  2. Vaidlustatud korralduse seletuskirjas on viide Haabersti Linnaosa Halduskogu 28.02.2006 otsuse nr 15 lisaks olevale Kakumäe poolsaare rohealade arengukavale, mille kohaselt on Kakumäe tee äärsed alad, eriti Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba, muutunud nii tallinlaste, Tallinna külaliste kui ka kohalike elanike meelispuhkepaigaks. Pärast nõukogude piirivalvevägede lahkumist on järsult suurenenud selle ala rekreatiivne koormus. Pidevalt tugevneva inimtegevuse surve tõttu on päevakorral vajadus kaitsta piirkonna loodus- ja ajaloomälestisi (Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei) ning võtta kogu Kakumäe poolsaare rannikuala looduskaitse alla. Uuselamute rajamine ja võimalik kruntide tarastamine tekitavad uuesti juurdepääsupiirangud rannikualale tervikuna ja piiravad inimeste vaba liikumist rannaribal. Kavandatavad ja kaitstavad rohealad säästaks haruldast rannikut, pakuks matka- ja puhkevõimalusi linlastele. Seega on eskiisi menetluses laekunud erinevaid vastakaid arvamusi võimaliku detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta, mida on otsustamisel kaalutud. 3.
  3. Ebaõige on kaebaja järeldus, et Maa-ameti 19.12.2005 kirjas nr 6.2-3/737 toetatakse tema detailplaneeringu taotlust. Kirja kohaselt juhul, kui detailplaneering algatatakse, tuleks sellesse kaasata ka piirnevad riigimaad, et tagada kaldakindlustuse rajamisega rannajoone efektiivne stabiliseerimine kogu Kakumäe poolsaare ranniku osas ühiselt. Seega kirjas ei aktsepteerita detailplaneeringu algatamise taotlust hõlmatud maa-ala osas. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 24.10.2005 kirjaga nr 2-1/05/3335 Keskkonnaministeeriumile järelepärimise, milles palus selgitada, milline on optimaalne mere aktiivse mõju all olev piirkond, et määrata terviklikku käsitlust võimaldava detailplaneeringu ala suurus ja piir. 3.
  4. Kaebajad ei ole hinnanud, kas kaldakindlust soovitud kujul üldse rajada saab. Kaldakindlustus soovitakse praegusest kaldast rajada kohati ca 30 meetri kaugusele merre ehk muuta olemasolevat rannajoont. Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjon tutvus 08.05.2006 koos keskkonnaspetsialistidega Kakumäe poolsaare kogu ranniku olukorraga. Keskkonnakomisjon leidis, et 4
(12)3-07-703 tellida tuleb uuring astangu piirkonnas aktiivse erosiooni olemuse ja põhjuste selgitamiseks ning koostada projekt astangu kaitseks. Järelikult komisjon pooldab küll kaldakindlustuse rajamise vajadust, kuid mitte soovitud kujul, vaid arvestades seal paikneva elamis- ja puhkealaga, kusjuures rõhutati vajadust viia läbi vastavad uuringud. Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjon eelistab kaldakindlustuse rajamisel astangu looduslikku säilitamist, mis ei ole eskiisiga tagatud. 3.
  1. Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi uuringus "Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kaasajastamiseks vajalikud uuringud. Jaanuar 2006." on välja toodud, et ilma täiendavate pikaajaliste uuringuteta ei ole võimalik otsustada, kuidas ja mismoodi kindlustada astangut, et see kokkuvõttes ei mõjustaks loodust. Uuringus leitakse, et selles piirkonnas toimuvate protsesside komplekse iseloomu tõttu on majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitse rajatise tüübi (rajatiste süsteemi) määratlemiseks vajalik kombineerida uuringute tulemusena saadavad vaatlusandmed ja mudelarvutused. Lisaks on uuritava ala näol tegemist Tallinna piiresse jäävad geoloogilise vaatamisväärsusega, kus saab tutvuda Eesti alale jääva vanima settekivimite kompleksiga. Põhjendatud prognoose võimalike muutuste ning ehitustegevuse perspektiivide ja riskide kohta Kakumäe poolsaare rannavööndis saab anda kas pikaajaliste vaatlusandmete alusel või usaldusväärsete andmete lühemate aegjadade kombineerimisel vastavate mudelarvutustega. Prognoosi põhiraskus on selles piirkonnas vaatlusandmetel. Mida pikaajalisemad on vaatlused, seda tõenäolisem on ka prognooside paikapidavus. Olemasolevad vaatlusandmed on hajutatud ning ei moodusta ühtset süsteemi ning ei võimalda rahuldava täpsusega prognoosida ei üksikute tormide mõju ega pikemaajalisi muutusi Kakumäe poolsaare rannikul ja rannavööndis rannakaitse ja/või ehitustegevuse vajadusteks. Välitööde minimaalseks kestvuseks oleks ligikaudu kaks aastat. Keskkonnaministeeriumi 30.05.2005 kirjas nr 16-6/4062-2 seati esikohale looduslikud protsessid ning ei peetud õigeks nendesse sekkumist avalikes huvides oleva maa erahuvides kasutamise eesmärgil. Kakumäe panga kaitse alla võtmise ettepanek on hetkel kaalumisel, selleks on vajalik täiendavalt konsulteerida ekspertidega. Keskkonnaministeerium kui keskkonnaküsimusi kureeriv ametiasutus ei nõustunud detailplaneeringu eskiisis pakutud lahendusega ja kaalub Kakumäe panga kaitse alla võtmist. Enne kui pole otsustatud Kakumäe panga kaitse alla võtmise küsimust ei saa detailplaneeringut algatada, sest kaitse alla võtmine välistab kavandatava ehitustegevuse. 3.
  2. Tallinna Linnavolikogu 26.06.1997 otsusega nr 96 kehtestatud Aiandusühistu Rand detailplaneeringuga on Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute kasutusotstarbeks määratud haljasala (pargiala). Samasisulise maakasutuse sihtotstarbega (ehk sotsiaalmaa – üldmaa) on Liivaranna tee 15b ja 17 tagastatud ka õigusjärgsetele omanikele. Detailplaneeringuga on kaalutud ja analüüsitud planeeringulahenduse mõju võimalikult paljudest aspektidest ja arvestades kõiki valdkondi (sh majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist, keskkonnaalast jt) ning seega on kehtestatud detailplaneering terviklik ja optimaalne lahendus, mille muutmine ei ole üldjuhul põhjendatud. Detailplaneeringu alal kinnistu omandiõiguse üleminek või endise aiandusühistu likvideerimine ei tähenda, et tuleks muuta kinnistu sihtotstarvet. Kaebajad ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks tuleks nimetatud ala kavandatud ruumilist arengut muuta.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 04.01.2008 otsusega kaebused rahuldamata. 4.
  4. Kohus pidas põhjendamatuks kaebajate seisukohta, et vastustajal puudus õigus jätta planeering algatamata ja nõustus selles osas vastustaja vastuväidetega. PlanS § 10 lg-te 1, 5 ja 7 koosmõjust tuleneb selgesti, et planeeringutaotluse esitamine ei ole planeeringu algatamise automaatne alus, vaid vastava otsuse langetab selleks volitatud organ. Sätete süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise alusel saab kindlalt väita, et detailplaneeringu algatamise taotluse suhtes otsuse langetamine kodaniku avalduse põhjal tähendab, et kohalik omavalitsus peab asjaolusid kaaludes otsustama, kas planeering algatada või mitte. Tegemist on kaalutlusotsusega. 5
(12)3-07-703 Kuigi HKMS §-s 74 toodut arvestades on osaliselt õige kaebajate väide, et Riigikohtu otsustes antud seaduse tõlgendused on ranges mõttes siduvad ainult konkreetse asja edasisel lahendamisel, ei saa Riigikohtu üldisi seisukohti seaduse tõlgendamise küsimustes jätta muude kohtuasjade lahendamisel tähelepanuta. Nende üldiste tõlgenduste eiramiseks peaks eksisteerima mingid erilised uue arutatava kohtuasjaga seotud asjaolud, sest vastasel juhul saaks oluliselt kahjustatud õiguskindluse põhimõte. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis looks aluse Riigikohtu 07.05.2003 määruse nr 3-3-1-41-06 p-s 20 antud tõlgenduse muutmiseks. 4.2. Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele saadeti linnavalitsuse vaidlustatud korralduse eelnõu ja neile anti võimalus esitada selle kohta oma seisukoht, mida kaebajad ka tegid. Sellest tulenevalt oli vastustaja läbiviidud menetluse menetlusnormide järgimise seisukohast õiguspärane. Vaidlust ei ole ka selles, et haldusakt on

§ 56

lg 1 nõuetele vastavalt kirjalikult põhjendatud ja põhjendus on olnud kaebajatele kättesaadav. Haldusakti põhjendused sisalduvad nii haldusaktis eneses (tl 17-18), kui ka selle seletuskirjas (tl 19-26), millele on haldusaktis korrektselt viidatud. Haldusakti põhjendamisele esitatavad sisulised nõuded tulenevad

§ 56

lg-test 2 ja 3 ning kaalutlusotsuste motiveerimist on Riigikohus üksikasjalikumalt selgitanud 10.10.2002 otsuses nr 3-3-1-42-02 (p 11), 19.03.2002 otsuses nr 3-3-1-13-02 (p 14) ja 14.10.2003 otsuses nr 3-3-154-03 (p-d 38, 40). Erilist tähelepanu tuleb kohtul pöörata kaebajate poolt haldusorganile esitatud vastuväidete arvestamisele, sest vastavalt Riigikohtu 17.10.2007 otsuse nr 3-3-1-39-07 p-le 15 eeldab diskretsiooniõiguse kasutamine seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad ning nende arvestamata jätmist tuleb põhjendada. Halduskohus leidis, et vastustaja on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kaalutud on nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid ning näidatud, et need koostoimes viivad loogiliselt välja langetatud otsuseni keelduda detailplaneeringu algatamisest. Vastustaja ei ole väljunud diskretsiooni piirest ega teinud muud sisulist diskretsiooniviga. Planeeringu koostamise algatamata jätmine ei tähenda vaidlusaluse korralduse puhul planeerimisdiskretsiooni teostamisest loobumist, vaid kaalutlusõiguse alusel tehtud otsust. Otsus on motiveeritud (motiivid igaühe poolt kontrollitavad) ja õiguspärane. Seetõttu puudub vajadus ja alus kohustada vastustajat tehtud otsust uuesti läbi vaatama. 4.3. Kaebajate põhilised vastuväited on: 1) esitatud detailplaneeringu taotlus ei ole vastuolus Tallinna üldplaneeringuga, kuna selle realiseerimisel säilitatakse 50 m haljaskoridor koos liikumisrajaga vabana hoonestusest v.a sotsiaalfunktsiooni täitev rannahoone; 2) vaidlusalase territooriumi sihtotstarve (sotsiaalmaa) on määratletud aastaid tagasi tulenevalt aiandusühistu huvidest ja pärast maade tagastamist õigusjärgsetele omanikele tuleb maade sihtotstarvet muuta tulenevalt omanike nägemusest; 3) kaldakindlustuste rajamise seisukohalt on vastustaja tuginenud Keskkonnaministeeriumi 30.05.2006 motiveerimata kirjale ja jätnud arvesse võtmata tõendid, mis toetavad kaldakindlustuste rajamist (Riigi Maa-ameti 19.12.2005 kiri ja Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni 08.05.2006 seisukoht); 4) vastustaja ei ole arvestanud MTÜ Mengel ja OÜ 4Dimensioon poolt juunis-juulis 2006 läbi viidud avaliku arvamuse küsitlust. Kohus leidis, et vastustaja on kõiki kaebajate viidatud küsimusi vaidlustatud korralduses ja selle seletuskirjas käsitlenud ning nende arvestamata jätmist põhjendanud. Korralduse seletuskirjas on eraldi vastatud kaebajate 01.09.2006 seisukohtadele ja vastuväidetele (tl 24-26) ning ära näidatud nende paljasõnalisus. Vastustaja selgitas korralduses ja selle seletuskirjas kohtu arvates piisava põhjalikkusega situatsiooni seoses kehtivate planeeringutega (tl 17-18 ja tl 19-20) ning näitas ära oma seisukohad, mis puudutavad üldplaneeringu sisu ja kehtiva ning taotletava detailplaneeringu suhteid. Vastustaja on selgitanud, milles seisneb avalik huvi ja kuidas seda kehtivate planeeringutega kaitstakse. Samuti on selgitatud, et avalik huvi säilitada roheala ja 6

(12)3-07-703 olemasolev keskkond kaalub üles üksikisikute huvi muuta Liivaranna tee 15b ja 17 sihtotstarvet sotsiaalmaast elamumaaks ja uute elamute rajamiseks nimetatud ala ning see avalik huvi ei ole ainult endise aiandusühistu Rand huvi. Kohus nõustus korralduse seletuskirjas (tl 26) toodud põhjendustega, miks ei saa MTÜ Mengel ja OÜ 4Dimensiooni korraldatud avaliku arvamuse küsitluse tulemusi arvestada. Küsitlus viidi läbi sotsioloogilisi algtõdesid eirates ja esitatud küsimused olid suunavad ning need ei olnud vastajatele arusaadavalt tekstis seostatud vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise taotlusega (tl 131). 4.
  1. Kohus ei nõustunud kaebajate seisukohaga, nagu oleks vastustaja kaldakindlustuste rajamise küsimuses seisukoha kujundamisel tuginenud ainult ühele Keskkonnaministeeriumi kirjale. Nii korralduses kui ka selle seletuskirjas on nimetatud küsimust ulatuslikult käsitletud ja viidatud mitmetele asjakohastele seisukohtadele ja uuringutele. Kohus pidas muu hulgas põhjendatuks vastustaja tuginemist Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi koostatud uuringule. Vastustaja on välja toonud uuringu järeldused, et enne rannakaitse rajatiste määratlemist on vaja läbi viia pikemaajalisi kombineeritud uuringuid ja teha mudelarvutusi, ning alles nende tegemise järel on võimalik anda praktilisi soovitusi edasiseks planeerimis- ja ehitustegevuseks Kakumäe poolsaarel. Samuti nähtub nii viidatud uuringutest kui ka kaebajate poolt viidatud OÜ Corson koostatud ekspertarvamusest (tl 125-126), et kaldakindlustuste rajamist tuleks käsitleda kompleksselt, hõlmates terve Kakumäe poolsaare, et vältida üksikute kaldakindlustuste püstitamisega seotud ohtu negatiivseteks tagajärgedeks väljaspool nende mõjuala. Nendest järeldustest nähtub, et pärast vastavate uuringute läbiviimist ei ole tulevikus välistatud kaebajatele kuuluvatel maa-aladel detailplaneeringu(te) algatamine ja kehtestamine. Kas ja millises ulatuses on sel juhul kaebajatel võimalik oma põhiseaduslikku omandiõigust realiseerida, selgub vastavate detailplaneeringute menetlemise käigus. Juhul, kui kaebajate omandiõiguse realiseerimine osutub võimatuks või avalikes huvides oluliselt piiratuks, on neil võimalik ise algatada PlanS §-s 30 ettenähtud kinnisasja kohaliku omavalitsuse poolt omaniku nõudel omandamise menetlus või kohalikul omavalitsusel algatada kinnisasja sundvõõrandamise menetlus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Tom Annikve ja Peep Siitam paluvad apellatsioonkaebustes halduskohtu otsuse tühistada ja nende kaebused rahuldada. Apellandid leiavad, et halduskohus ei võtnud otsuses seisukohta kaebuste kõigi väidete osas. Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu väide, et vastustaja on piisava põhjalikkusega ära näidanud kaebajate 01.09.2007 vastuväidete paljasõnalisuse. Kohus ei mõistnud, et kaebajad esindavad selgelt avalikku huvi, mis tuleneb planeeringu eesmärkidest ja on vastukaaluks kohalike elanike soovile säilitada neile soodne korralagedus. Kohus on vääralt mõistnud, millises etapis tuleb läbi viia vajalikud uuringud. Kohtu järeldustest nähtub, et pärast uuringute läbiviimist ei ole tulevikus välistatud kaebajatele kuuluvatel maa-aladel detailplaneeringute algatamine ja kehtestamine. Apellandid leiavad, et kõigepealt tuleb algatada detailplaneeringu menetlus ja selle käigus selgitatakse välja, milliseid uuringuid on vaja teostada, seejärel viia läbi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kaebajatelt nõutakse alusetult uuringute läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist, kuigi tavapärane praktika on teistsugune. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, sest detailplaneeringu algatamisest keeldumine ei tulene otseselt ühestki seadusest. Korraldus on ka kirjalikult põhjendamata, akti andmisel ei ole järgitud 7
(12)3-07-703 diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest ning jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Ei arvestatud, et esitatud detailplaneeringu ettepanek oli eelnevalt kooskõlastatud Tallinna linnas vastavat pädevust omavate organitega: Keskkonnaametiga, Maaametiga, Haabersti Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga. Detailplaneeringu ettepanekus oli nende märkustega arvestatud. Ka Keskkonnaministeerium pidas õigeks algatada detailplaneering vastava maa-alaga seotud küsimuste terviklikuks lahendamiseks. Kaldakindlustuse rajamine väljapakutud kujul on korduvalt heaks kiidetud dr Kaarel Orviku Merin AS-st ning Toomas Liiv OÜ-st Corson. Ainsana ei olnud ettepaneku arutamisega nõus Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Kaebajale linnavalitsuse korralduse eelnõu esitamine faasis, kus vastustaja oli sisulise otsuse juba teinud, ei ole ärakuulamisõiguse teostamine mõistlikul ajal. Detailplaneeringu ettepanek vastab Tallinna linna üldplaneeringule, kus juhtfunktsiooniks on määratud mets, park või looduslik haljasala, planeeritavat ala läbib soovitatavalt 50 m laiune liikumisrada, mis säilitatakse hoonestusvabana (v.a kaldakindlustused ja sadamarajatised) jms. Nende nõuete täitmist on kaebajad korduvalt kinnitanud. Haljasala (50 m) jääb avalikult kasutatavaks, sellele rajatakse rannapromenaad ja kaldakindlustussüsteem, mis antakse linnavalitsuse valdusesse. Haabersti linnaosa on kinnitanud, et omab suurt huvi selle projekti käivitumisel ning on nõus abistama koostöös rannapromenaadi ja selle valgustuse rajamisel. Arusaamatu on vastustaja väide, et detailplaneering oleks pidanud sisaldama kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut, sest tegemist on alles detailplaneeringu algatamise küsimusega. Vastustaja ega kohus ei ole selgitanud, milliseid sotsioloogilisi algtõdesid ja kuidas eirati MTÜ Mengel ja OÜ 4Dimensiooni poolt kohalike elanike küsitluse läbiviimisel. Igal juhul võinuks seda käsitleda allkirjade kogumisena, millel on samuti tähelepanuväärne roll. Kaebajate tellitud küsitlus (allkirjade kogumine) oli ajendatud sarnase küsitluse läbiviimisest seltsingu "Kakumäe pankranniku kaitse eest" poolt. Kuigi viimane oli oluliselt väiksemamahulisem, linnavalitsus sellega arvestas, koheldes isikuid ebavõrdselt. Nimetatud seltsingu asutajateks on põhiliselt planeeritava ala äärde jäävate kinnistute elanikud ja maaomanikud, kes kasutavad omavoliliselt ja ebaseaduslikult kaebajate kinnistuid. Kaebajate tegevus teenib selgelt avalikkuse huve, seltsingu eesmärgid viitavad aga isiklikele huvidele. Väär on vastustaja märkus, et Keskkonnaministeerium ei ole nõustunud detailplaneeringu eskiisi pakutud lahendusega ja kaalub Kakumäe panga kaitse alla võtmist. Kaebajate kinnistutel paikneb (ranna)astang, mitte võimalikult kaitse alla võetav Kakumäe pank, see jääb väljapoole planeeritavat ala. Põhjendatud on ka Liivaranna tee 15b ja 17 sihtotstarbe muutmine, sest endise aiandusühistu likvideerimise järgselt on piirkond korrastamata ja halvas seisukorras. Detailplaneeringuga kaasnevad positiivsed tagajärjed kaebajatele ja avalikkusele ületavad võimalikke negatiivseid tagajärgi kohalike elanike jaoks. Tänane kaldaerosioon (ca 1 m aastas maa suunas) on tõsine probleem ja vajad kiiret sekkumist ning lahenduse leidmist. Probleemide lahendamisest saaksid märkimisväärset kasu ka kohalikud elanikud. 6. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja märgib, et enne detailplaneeringu algatamist eskiisile antud kooskõlastused ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust, detailplaneeringu algatamise otsustamine on linnavalitsuse pädevuses. Põhjendamatu on väide, et apellantidele anti võimalus ärakuulamisõigust teostada alles pärast sisulise otsuse tegemist. Väide, et vastuväidete esitamiseks antud aeg oli liiga lühike, esitati alles apellatsioonkaebuses. Kaebajate taotletud detailplaneering ei ole teistega võrreldav, sest nendega ei kavandata mere täitmist ca 30 meetri ulatuses nagu seda näeb ette kaebajate esitatud eskiis. Nõue, et kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut peab sisaldama juba 8
(12)3-07-703 detailplaneeringu eskiis, tuleneb Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg-st
  1. Kuna kavandatav hoonestus asuks kaldale lähemal kui 50 meetrit, oleks tegemist Tallinna linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Apellandid ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks tuleks olemasolevad rohealad muuta elamumaaks. Apellantide tellitud küsitlus ei hõlmanud kohalikke elanikke ja esitatud küsimuste sisu oli ühekülgne. Küsitluse materjalidest ei selgu, kes selle tellis ja läbi viis, samuti ei ole esitatud analüüsi, järeldusi jms. Küsitlus viidi läbi Rocca al Mare kaubanduskeskuse juures, esitades suunavaid küsimusi. Vastajate valim pole seotud Kakumäe piirkonnas elavate või sellega seotud isikutega. Kinnistu heakorrastamine on apellantide kui omanike ülesanne ega sõltu detailplaneeringu läbiviimisest. Detailplaneeringu algatamine ei aitaks kuidagi kaasa kolmandatest isikutest lähtuvate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamisele. Praegu on ebaselge, kas detailplaneeringu eskiisiga hõlmatud ala jääb võimalikult kaitse alla võetavast alast välja või mitte. Seltsing "Kakumäe pankranniku kaitse eest" on 16.03.2006 pöördunud Harjumaa Keskkonnateenistuse poole ettepanekuga võtta looduskaitse alla Kakumäe poolsaare pankrannik ehk nii pankrandla kui ka astangurandla. Enne looduskaitse alla võtmise küsimuse otsustamist ei saa algatada ka detailplaneeringut, sest kaitse alla võtmine välistab kavandatava ehitustegevuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse seisukohtadega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. PlanS § 10 lg 1 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. PlanS § 10 lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. PlanS § 10 lg 7 sätestab, et planeeringu algatamine tähendab pädeva organi otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohalikul omavalitsusel ei ole PlanS § 10 lg-test 1, 5 ja 7 tulenevalt kohustust isiku taotluse alusel igal juhul detailplaneeringu koostamine algatada, samuti ei alga planeerimismenetlus juba isiku poolt algatamisettepaneku tegemisega, vaid detailplaneeringu algatab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 16.01.2007 otsuses nr 3-4-1-9-06 (p 32), et detailplaneeringu algatamise otsustamisel on kohalikul omavalitsusel märkimisväärne kaalutlusruum. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse õigus keelduda planeeringu algatamisest tuleneb muu hulgas haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudest (

§ 5lg 2).

Sihitu haldusmenetlus ei saa olla õiguspärane, sest see kujutaks endast ebaproportsionaalset sekkumist nende isikute õigustesse, kes taotlust esitanud ei ole, kuid kes õigusaktide järgi tuleb menetlusse kaasata. Samuti oleks ressursimahuka haldusmenetluse läbiviimine ebaotstarbekas, kui on ette teada, et see ei saa viia soovitud tulemusele. Iseenesest on õige apellantide seisukoht, et detailplaneeringu kehtestamiseks vajalike uuringute teostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine otsustatakse menetluse käigus, kuid see ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel puuduks üldse võimalus keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui kohalik omavalitsus leiab, et olemasoleva planeeringu muutmine või asendamine ei ole põhjendatud ning menetlemist ei tingi ka ülekaalukas avalik või erahuvi. Ka Riigikohtu halduskolleegium pidas 13.10.2005 otsuses nr 3-3-1-44-05 (p 11) mõistlikuks eeldada, et avaliku huvi väljaselgitamine toimub juba enne detailplaneeringu algatamist. 9

(12)3-07-703 9. Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisega otsustatakse sisuliselt taotletud haldusakt (detailplaneering) jätta andmata, siis on detailplaneeringu algatamata jätmise korraldus

§ 43lg 2 kohaselt haldusakt.

Sellise haldusakti andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid, sealhulgas tagada taotluse esitaja menetlusõigused, eriti õigus olla enne haldusakti andmist ära kuulatud (

§ 40

), ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid, sealhulgas

§-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p 32; Riigikohtu halduskolleegiumi 03.05.2007 määrus nr 3-3-1-41-06, p-d 20 ja 21). Ringkonnakohus peab aga täiendavalt vajalikuks märkida, et kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse tagada esmajoones just selle akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 22). Kuna planeerimismenetluses ei pruugi kõik võimalikud arvamused ja vastuväited olla selged juba planeeringu algatamise etapis, vaid need selguvad sageli alles pärast puudutatud isikute ja avalikkuse informeerimist algatatud planeeringust ning hiljemalt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku käigus, tuleb kohalikul omavalitsusel planeeringu algatamisest keeldumise otsustamisel ka selle võimalusega arvestada. Eelnev ei tingi siiski käesolevas asjas detailplaneeringu algatamisest keeldumise korralduse tühistamist, sest vastustaja on antud juhul detailplaneeringu algatamise põhjendatust igakülgselt kaalunud ja vastavad motiivid vaidlustatud korralduses ning sellele lisatud seletuskirjas välja toonud. Vaidlust ei ole selles, et seletuskiri tehti apellantidele teatavaks koos Tallinna Linnavalitsuse 28.02.2007 korraldusega ning põhimotiivid on välja toodud korralduses endas. 10. Kuna vaidlustatud korraldusega jäeti sisuliselt rahuldamata apellantide taotlus soodustava haldusakti andmiseks, on haldusaktil nende suhtes koormav mõju (

§ 56lg 1).

Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni (

§ 56lg 2).

Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 otsus nr 3-31-13-02, p 14).

§ 56

lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud korralduse andmisel on vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Korralduses ja selle lisas on ära näidatud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning arusaadavalt põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse jätta taotletud detailplaneering algatamata. Diskretsioonivigade esinemist asja materjalidest ei nähtu. Tallinna Linnavalitsus viitas 28.02.2007 Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise korralduses järgmistele peamistele keeldumise põhjustele: (a) 10

(12)3-07-703 Tallinna üldplaneeringuga on Liivaranna tee ja mere vahelise ala juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala ning selle kohta on olemas kehtiv aiandusühistu Rand detailplaneering; (
  1. b)Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on muutunud populaarseks puhke- ja rekreaktsioonipaigaks ning uuselamute rajamine ja võimalik kruntide tarastamine piiraks inimeste vaba liikumist rannaribal; (
  2. c)Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi uuringu kohaselt ei ole võimalik ilma täiendavate pikaajaliste uuringuteta otsustada, kuidas ja mismoodi kindlustada astangut, et see kokkuvõttes ei mõjustaks loodust. 12. Õige on apellantide seisukoht, et kehtestatud detailplaneeringu olemasolu iseenesest ei saa olla selliseks põhjuseks, mis tingib uue sama maa-ala hõlmava detailplaneeringu algatama jätmise, sest PlanS § 27 lg 1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Lisaks annab KOKS § 33 lg 1 igaühele õiguse taotleda kohaliku omavalitsuse volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Käesolevas asjas ei ole aga vastustaja põhjendanud planeeringu algatamata jätmist mitte ainuüksi endise aiandusühistu Rand detailplaneeringu olemasoluga, vaid viidanud ka asjaoludele, et kavandatav detailplaneering muudaks kehtivat Tallinna linna üldplaneeringut, piiraks ala kasutamist puhkeotstarbel ning ilma täiendavate uuringuteta pole võimalik otsustada Kakumäe rannaastangu kindlustamiseks vajalike ja sobivate meetmete üle, eriti arvestades maaala võimalikku kaitse alla võtmist. Apellandid on küll väitnud, et nende kinnistutel paikneb üksnes rannaastang, mitte võimalikult kaitse alla võetav Kakumäe pank, kuid ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et praegusel hetkel ei ole seda võimalik tõsikindlalt hinnata ning ranniku kaitse alla võtmise ulatus saab lõplikult selguda alles pärast kaitse alla võtmise ettepaneku suhtes otsuse langetamist. Seltsingu "Kakumäe pankranniku kaitse eest" 29.06.2006 kirjast Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (tl 130) nähtub, et seltsing on 2005. a pöördunud Harjumaa Keskkonnateenistuse poole ettepanekuga kogu Kakumäe ranniku looduskaitse alla võtmiseks (apellatsioonkaebusele esitatud vastusele on vastustaja lisanud ka seltsingu 16.03.2006 korduva samasisulise kirja Harjumaa Keskkonnateenistusele) ning Keskkonnaministeerium on 30.05.2006 kirjas nr 16-6/4062-2 (tl 123) kinnitanud, et Kakumäe panga kaitse alla võtmine on veel kaalumisel ja kogutakse täiendavaid andmeid. Õige on halduskohtu viide, et iseenesest ei pruugi tulevikus olla välistatud apellantidele kuuluval maa-alal uue detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine, kuid see ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks detailplaneeringu algatamise juba enne asjaolude muutumist. 13. Apellandid viitavad, et vastustaja jättis arvesse võtmata asjaolu, et detailplaneeringu ettepaneku olid eelnevalt kooskõlastanud enamik pädevatest organitest ning nende märkustega oli arvestatud. Ringkonnakohus märgib, et kooskõlastused ei tekitanuks kaitstavat usaldust ega saanuks anda lootust teatud kindlaks lõpptulemuseks isegi juhul, kui need oleks antud detailplaneeringu menetluse käigus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2006 otsus nr 3-3-179-05, p 9). Käesoleval asjas oli aga lisaks tegemist üksnes arvamustega detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohta. Detailplaneeringu algatamist oli antud juhul pädev otsustama üksnes Tallinna Linnavalitsus ning otsuse tegemisel ei olnud vastustaja õiguslikult seotud detailplaneeringu eskiisi kohta antud arvamustega. 14. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebajad soovivad detailplaneeringus rannaastangu kindlustamise eesmärgil mere täitmise kaudu nihutada rannajoont ligi 30 meetri võrra, muudaks see Tallinna linna üldplaneeringut. Asjakohane ei ole väide, et üldplaneeringus 11
(12)3-07-703 nõutud 50 meetri laiune haljaskoridor säilib, sest üldplaneeringu lahendus on koostatud lähtudes selle kehtestamise ajal eksisteerinud faktilisest olustikust.
  1. Kohus ei nõustu apellantide etteheitega, et vastustaja ega halduskohus ei ole selgitanud, milliseid sotsioloogilisi algtõdesid ja kuidas on neid eiratud MTÜ Mengel ja OÜ 4Dimensiooni poolt kohalike elanike küsitluse (tl 131-162) läbiviimisel. Tallinna Linnavalitsus on vaidlustatud korralduse lisaks olevas seletuskirjas selgitanud, et esitatud materjalidest ei selgu, kes nimetatud küsitluse tellis ja läbi viis, samuti ei ole esitatud analüüsi ja järeldusi. Küsitlus viidi läbi juuli alguses Rocca al Mare kaubanduskeskuse juures, esitades ostjatele suunavaid küsimusi. Vastajate valim ei ole seotud Kakumäe piirkonnas elavate ega selle piirkonnaga seotud inimestega. Linnavalitsus järeldas põhjendatult, et loetletud puudusi arvestades ei saa küsitlust pidada asjakohaseks avaliku arvamuse küsitluseks, millele tuginedes saaks teha järeldusi kohalike elanike tegeliku arvamuse kohta antud piirkonna arendamisel. Halduskohus nõustus otsuse p-s 25 vastustaja arvamusega, et küsitluse arvestamata jätmine oli põhjendatud, sest see viidi läbi sotsioloogilisi algtõdesid eirates. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud küsitluse pinnalt ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selle kohta, milline on kohalike elanike arvamus detailplaneeringu eskiisis väljapakutud konkreetse arendustegevuse suhtes, mistõttu oli selle kõrvalejätmine põhjendatud.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle apellantide väitega, et Tallinna Linnavalitsus rikkus nende õigust olla haldusmenetluses enne otsuse vastuvõtmist ära kuulatud. Kaebajad on viidanud, et neile esitati linnavalitsuse vaidlusaluse korralduse eelnõu faasis, kus vastustaja oli sisulise otsuse juba teinud ning seda ei saa pidada ärakuulamisõiguse teostamiseks mõistlikul ajal. Kohus märgib, et apellandid esitasid oma vastuväited Liivaranna tee 15b ja 17 detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise eelnõu projekti kohta 01.09.2006 (tl 12-16). Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus nr 348-k anti 28.02.2007 (tl 17-27, samuti tl 4752), seega mitu kuud hiljem ning selle seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, miks linnavalitsus ei ole vastuväidetega arvestanud. Kuna vastustajal oli objektiivselt võimalik apellantide vastuväiteid haldusakti andmisel arvesse võtta ja korralduse eelnõu vajaduse korral vastavalt muuta ning lisaks on vastustaja korralduse seletuskirjas vastuväidete arvestamata jätmist põhjendanud, ei ole võimalik väita, et linnavalitsus jättis ärakuulamisõiguse sisuliselt tagamata.
  3. Eelneva põhjal tuleb T. Annikve ja P. Siitami apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel nende enda kanda. Tallinna Linnavalitsus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 93 lg 1). Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.