2-08-366/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-366 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a. Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi G.T. hagi Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista kostjalt A.T.´lt IK xxxxxxxxxxx , elukoht Xxxxxxxxx x, Xxxxx xxxx, Xxx xxxx, Xxxxxxxx, hageja G.T. IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx, Xxxxxxxx, Xxx xxxx, Xxxxxxxx, arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxx Swedbankis elatis xx xxxxxxxx xxxx. a. sündinud poeg S.-G. T. IK xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks kolm tuhat (3000.-) krooni kuus alates
5. novembrist
6. a. kuni S.-G. T. täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxxx xxxx. a.
7. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
8. Välja mõista kostjalt A.T.´lt IK xxxxxxxxxxx, riigilõiv kaks tuhat kakssada viiskümmend (2250.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220034796011 SEB Pangas või nr. 221023778606 Swedbankis, viitenumber
9. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord A.T. vastu elatise nõudes G.T. ja kostja A.T. ASJAOLUD Pooled abiellusid
10. juulil
11. a. ja nende abielust on sündinud
12. novembril
13. a. poeg S.-G. T., kes elab ema juures. Poolte suhted muutusid juba enne lapse sündi pingeliseks ja
14. oktoobrist
15. a. nende abielu purunes. Ema lahkus kodust oma vanemate juurde ja abielu taastada ei õnnestunud. Pärast abieluliste suhete lõppemist ei ole kostja enam hagejaga eriti ühendust võtnud ega lapsele pärast selle sündi elatist andnud. Kuna mõlemad vanemad peavad aga võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama ja kostja seda ei tee on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja on väikese lapsega kodus ja ei suuda üksi lapse ülalpidamisega toime tulla. Pealegi on mõlemad vanemad kohustatud võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee, soovib hageja pojale kostjalt elatise välja mõistmist kohtu kaudu. Ta soovib, et elatis oleks vähemalt 3500.- krooni kuus, kuid ei suuda sellises ulatuses lapse vajadusi põhjendada. Ise tal iseseisvat sissetulekut praktiliselt ei ole ja saab toetustega kokku umbes 4000.- krooni kuus. Leiab aga, et kostja peaks pea samas ulatuses panustama nende alla aastase lapse ülalpidamiseks. KOSTJA ARVAMUS Kostja nõustub hagiga osaliselt. Ta tunnistab, et on kohustatud oma alaealist poega ülal pidama, kuid leiab, et ei suuda seda nõutud ulatuses teha. Ta teenib umbes 10 000.- krooni puhtalt kuus ja on nõus sellest lapse heaks loovutama 3000.- krooni. Ta on last sünnitusmajas vaatamas käinud, kuid kui hageja elukohta vahetas, ei ole teda enam lapsega kokku lastud. Ta leiab, et imiku vajadused ei saa olla 3500.- kuni 4000.- krooni kuus ja praegu ei suuda ta ka niipalju maksta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele 3000.- krooni ulatuses.
16. novembril
17. a. on poolte abielust sündinud poeg S.-G. T. , kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks ei ole isa elatist andnud. Ema on väikese lapsega kodus ja tema sissetulek on väga väike. Isa siiski teenib umbes 10 000.- krooni kuus ja on võimeline pojale elatist maksma. Kuna laps on veel väga väike ja ema poolt nõutud elatise suurus ei ole põhjendatud, soovib isa piirduda 3000.krooniga kuus, mis on isegi seadusega kehtestatud miinimumist suurem ja peaks katma lapse vajadused täielikult. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg 4 alusel ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas tuleb arvestada, et elatise nõue ei lasu ainult isal vaid ka ema peab isaga võrdselt panustama oma lapse ülalpidamisse. G.T. seda aga kindlasti isegi 3000.- krooni ulatuses teha ei saa. Seega on isa isegi võtnud endale emast suurema ülalpidamiskohustuse. Pealegi leiab kohus, et imiku ülalpidamiseks ei kulu ega peagi kulutama hageja esialgselt nõutud summat kuus vaid isegi praeguse elukalliduse tõusu juures saab hakkama tunduvalt väiksema summaga. Ja seda tulebki saada, arvestades mõlema vanema sissetulekuid ja tegelikke võimalusi. Seetõttu on G. T. hagi A.T.lt poja ülalpidamiseks elatise nõudmiseks põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada 3000.- krooni ulatuses. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik